← Eesti

3-12-1815/52

Obsah (12)§ 278§ 59§ 249§ 253§ 294§ 165§ 61§ 157§ 62§ 251§ 108§ 109

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Lauri Madise, Kaire Pikamäe ja Silvia Truman Otsuse tegemise aeg ja koht 13. detsember 2012, Tallinn Haldusasja number 3-12

§ 278lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

  1. 12.04.2012 kuulutas Keskkonnateabe Keskus (Hankija) välja riigihanke „Jääkreostuse likvideerimine endistel sõjaväe- ja tööstusaladel – projekteerimis-ehitustööd: Holstre-Nõmme ABT; Umbsaare ABT“ viitenumbriga
  2. Keskkonnateabe Keskuse peadirektori 10.07.2012 käskkirjaga nr 1-1/54 kvalifitseeriti kõik pakkumuse esitanud pakkujad – ühispakkujad Ehitusfirma Rand ja Tuulberg AS, RTS Infraehitus OÜ, Inseneriehituse AS, SIA Buvalts R ja Nordic Envicon OY (Apellandid), ühispakkujad KMG Inseneriehituse AS, Epler&Lorenz AS, Biomaa OY (Vaidlustajad) ja pakkuja Skanska EMV AS (käskkirja p 1). Käskkirjaga tunnistati kõik esitatud pakkumused vastavaks (p 2) ja edukaks tunnistati Apellantide pakkumus (p 3).
  3. Vaidlustajad esitasid Riigihangete Vaidlustuskomisjonile (VaKo) vaidlustuse (nr 15812/128463), milles taotlesid Apellantide kvalifitseerimise ja nende pakkumuse vastavaks ja edukaks tunnistamise otsuste kehtetuks tunnistamist.
  4. VaKo 16.08.2012 otsusega rahuldati vaidlustus ja tunnistati kehtetuks Hankija 10.07.2012 otsused Apellantide kvalifitseerimise ja nende pakkumuse vastavaks ja edukaks tunnistamise kohta (Keskkonnateabe Keskuse peadirektori 10.07.2012 käskkirja nr 1-1/54 p-d 1 ja 2 osaliselt ning p 3). VaKo leidis, et Hankija ei ole vastuolus riigihangete seaduse (RHS) § 39 lg-ga 1 kontrollinud Apellantide kvalifikatsiooni tegelikku vastavust hanketeates (HT) esitatud kvalifitseerimise tingimustele ning on vastuolus RHS § 39 lg-ga 6 jätnud Apellantide kvalifitseerimise otsuse tegemisel välja selgitamata põhjendatud kvalifitseerimise otsuse tegemiseks vajalikud asjaolud. Hankija otsus on seetõttu läbipaistmatu ja kontrollimatu (vastuolus RHS § 3 p-ga 2). Pakkumuse vastavaks ja edukaks tunnistamise otsused, millele ei eelne õiguspärast otsust pakkuja kvalifitseerimise kohta, ei saa olla kooskõlas RHS-ga. VaKo otsuse p-des 11.1.1-11.1.3 hinnati Vaidlustajate väidet Apellantide mittevastavusest HT osa III p 2.3 alapunktis 1 toodud kvalifitseerimistingimusele, mis on sõnastatud järgmiselt: „Kvalifitseerimise tingimustele vastavuse hindamiseks vajalikud andmed ja nende vorminõuded:
  5. Pakkuja (ühispakkuja või konsortsium) peab viimase viie aasta jooksul (2006-2010) olema teostanud järgnevatele tunnustele vastavaid hankeid: - jääkreostuse likvideerimise ja/või sarnaseid töid (vt. Osa III.2.2) vähemalt järgmises mahus: vähemalt 2 (kaks) teostatud tööd peatöövõtjana, kusjuures üks nendest töödest (jääkreostuse likvideerimine või sarnane töö) peab olema ehitustöö maksumusega 4 000 000 EUR (käibemaksuta) või enam, ja teine peab olema jääkreostuse likvideerimise töö (mille ehitustöö maksumus võib olla väiksem kui 4 000 000 EUR). Tööd ei pea olema riigihanked.“ 2

(17)3-12-1815 VaKo leidis, et seda tingimust ei saa tõlgendada Apellantide soovitud viisil, mille kohaselt on tingimuse sisuks nõue, et pakkuja peab olema teostanud jääkreostuse likvideerimist või sarnast tööd objektidel, kus ehitustöö maksumuseks on olnud 4 000 000 eurot. VaKo asus seisukohale, et HT osa III p 2.3 alapunkti 1 kohaselt peab pakkuja olema teostanud jääkreostuse likvideerimise ja/või sarnaseid töid vähemalt järgmises mahus: 1) vähemalt 2 teostatud tööd peatöövõtjana; 2) üks nendest töödest peab olema ehitustöö maksumusega 4 000 000 eurot (käibemaksuta) või enam; 3) teine nendest töödest peab olema jääkreostuse likvideerimise töö, mille ehitustöö maksumus võib olla väiksem kui 4 000 000 eurot. Seega põhimõtteliselt on tegemist 2-osalise kvalifitseerimise tingimusega, kus esmalt on esitatud nõue tööde sisule (pakkuja peab olema teostanud peatöövõtjana jääkreostuse likvideerimise ja/või sarnased töid), millele järgneb nõue teostatud tööde mahule. HT osa III p 2.2 alapunkti 1 kohaselt loetakse sarnasteks töödeks „käesoleva hanke kontekstis siin ja edaspidi prügilate sulgemist, reostunud pinnase väljakaevamist ja/või selle bioloogilist töötlemist.“ 03.05.2012 on Hankija vastanud pakkujate järelepärimisele, kas „sarnaseks tööks“ loetakse prügila ladestusala ehitustöid, et sarnasteks töödeks ei loeta prügilate ehitustöid. Seega pidi pakkujatele HT-st ja Hankija antud vastusest olema üheselt arusaadav, et reeglina ei loeta prügilate ehitustöid sarnasteks töödeks käesoleva hankemenetluse kontekstis. Vaidlustajate poolt esitatud Läti Vabariigi Keskkonnakaitse- ja regionaalarengu ministeeriumi (tööde tellija) kinnitustega on tõendatud, et kummagi projekti puhul, mille kaudu on Hankija kontrollinud vaidlusaluse nõude täitmist Apellantide poolt („Demene“ munitsipaalse ladestusala ehitustööd Daugavpilsi rajoonis. Olemasolevate prügilate sulgemine” 12.2005-08.2007, maksumus 6 967 578 eurot ilma käibemaksuta, teostaja SIA Buvalts R; „Janvari munitsipaalse ladestusala projekteerimine ja ehitus, Laidze olemasoleva ladestusala sulgemine“ 02.200810.2009, maksumus 8 613 558 eurot ilma käibemaksuta, teostaja SIA Buvalts R) ei ole teostatud HT-s nõutud sisuga töid (jääkreostuse likvideerimine või sarnane töö) nõutavas mahus (ehitustöö maksumusega 4 000 000 eurot (käibemaksuta) või enam). Nimetatud kirjadest nähtub, et töid, mida saab HT kohaselt lugeda sarnasteks töödeks (olemasolevate prügilate sulgemine), on Demene projektis teostatud 1 454 855,62 euro eest ja Janvari projektis 142 166,39 euro eest (mõlemad käibemaksuta). Apellantide väitel on ka konkreetsete uute ladestuspaikade rajamisega seondunud tööd käsitletavad jääkreostuse likvideerimistöödena, kuna nii Demene kui Janvari projekti teostamisel rajati uued ladestusalad senise prügila vahetusse lähedusse ning mh tuli uute ladestusalade ehitamise käigus teostada pinnaseuuringuid ja koostada uuringute tulemuste põhjal ehitusprojekt, sh nähes ehitusprojektis ette ka vajalikud tööd pinnase saneerimiseks. Apellandid aga ei ole esitanud mistahes tõendeid oma väidete kinnitamiseks, samuti ei ole teada, millises rahalises mahus väidetavaid jääkreostuse likvideerimise töid teostati. Uue ladestusala ehitustöid, kus tegelikke töid jääkreostuse likvideerimiseks ei teostatud, ei saa arvestada kvalifitseerimise tingimuste täitmisel isegi siis, kui Apellantide väited jääkreostuse likvideerimise tööde sisaldumise kohta ladestusala ehitustöödes oleksid tõendatud. Otsuse p-s 1.1.4 märkis VaKo, et kuna Apellandid on vaidlusaluste projektide tööde sisu kirjelduses märkinud, et tegemist on (uute) ladestusalade ehitustöödega ja olemasolevate prügilate sulgemisega, ei ole teostatud tööde sisu kohta esitatud valeandmeid. Teostatud tööde kirjeldustest pidi Hankijale olema selge, et esitatud projektide kogumahus ei ole Apellandid teostanud jääkreostuse likvideerimise töid ja/või sarnaseid töid, kuid vaatamata sellele ei ole Hankija astunud mis tahes samme kvalifitseerimisel tähtsust omavate andmete väljaselgitamiseks. Kuna VaKo ei kontrolli vaidlustusmenetluses pakkujate kvalifikatsiooni Hankija asemel, tuleb Hankija otsus Apellantide kvalifitseerimise kohta tunnistada kehtetuks üksnes põhjusel, et 3
(17)3-12-1815 Hankija poolt teostatud formaalne kontroll Apellantide esitatud andmete/dokumentide alusel ei ole olnud piisav RHS § 39 lg 6 kohase põhjendatud kirjaliku otsuse tegemiseks ja VaKo-l on Läti Vabariigi Keskkonnakaitse- ja regionaalarengu ministeeriumi (tööde tellija) kinnitustele tuginedes põhjendatud kahtlus, et Apellantide poolt teostatud tööd ei vasta HT osa III p 2.3 alap-s 1 kehtestatud kvalifitseerimise tingimusele. 4. Apellandid esitasid Tallinna Halduskohtule kaebuse VaKo otsuse p-de 11.1.1-11.1.3 tühistamise nõudes. 1) VaKo võttis otsuse p-des 11.1.1-11.1.3 seisukoha, milline on HT osa III p 2.3 alap-s 1 kehtestatud kvalifitseerimistingimuse sisu. RHS § 127 lg-st 5 tuleneb, et Hankija on kohustatud viima kõik oma hankemenetluse käigus tehtud otsused kooskõlla VaKo jõustunud otsusega. Seega peab VaKo otsuse jõustumisel Hankija kohaldama kvalifitseerimistingimust nii, nagu on selle sisustanud VaKo. Kuna VaKo on sisustanud kvalifitseerimistingimuse ebaõigesti, rikub see Apellantide õigust olla riigihankes kvalifitseeritud ja sõlmida parima hinnaga pakkumuse esitanud isikutega hankeleping, sest VaKo tõlgenduse korral Apellandid riigihankes ei kvalifitseeruks. 2) Hanke objektiks ei ole ehitustöövõtt, vaid projekteerimis-ehitustöövõtt (hanke nimetus, HT II.1.2). VaKo on ebaõigesti jätnud arvestamata, et HT-s ei olnud kitsendust, et jääkreostuse likvideerimisena võiks käsitleda ainult jääkreostuse likvideerimist kui ehitustöid, mitte nt ka jääkreostuse likvideerimise projekteerimist. Kui hankija oleks seda silmas pidanud, oleks kvalifitseerimistingimus tulnud teisiti sõnastada.VaKo otsusest lähtuvalt tuleks hankijal kvalifitseerimistingimuse täitmise kontrollimisel arvestada jääkreostuse likvideerimisena ainult ehitustöid. Apellandid leiavad, et kvalifitseerimistingimust tuleks sisustada selliselt, et jääkreostuse likvideerimistööna arvestatakse ka jääkreostuse likvideerimise projekteerimist, sealjuures puudub nõue, kui palju peab olema vastav projekteerimistöö maksnud, ning projekti alusel ehitustööde teostamine peab olema maksnud vähemalt 4 000 000 eurot (käibemaksuta). VaKo nõustus, et Demene ja Janvari projektidest läheb „sarnaste töödena“ arvesse olemasolevate prügilate/ladestuspaiga sulgemine. Apellantide arvates tuleks arvestada ka projektide käigus tehtud ülejäänud ehitustöid, sest uute ladestusalade ehitamiseks tuli kavandada ka jääkreostuse likvideerimine. Mõlema nimetatud projekti teostamisel rajati faktiliselt uued ladestusalad senise prügila vahetusse lähedusse ja uute ladestusalade ehitamise käigus tuli mh teostada pinnaseuuringuid ja koostada uuringute tulemuste põhjal uue ladestusala ehitusprojekt, nähes sealhulgas ehitusprojektis ette vajalikud tööd pinnase saneerimiseks. Haldusasjas nr 3-09-3081 leidsid kohtud, et vajadusel tuleb hanketeadet tõlgendada laiendavalt nii, et tõlgendus tagaks võimalikult suure arvu pakkujate poolt pakkumiste tegemise. Ringkonnakohus leidis, et tõlgendamisel tuleb arvestada muuhulgas seda, kuidas pidi mõistlik isik hanketeates kehtestatud kvalifitseerimistingimust mõistma. Mõistlik isik (so isik, kellele riigihange oli suunatud, ehk projekteerimis-ehitustöövõtja) ei pidanud kõnealusest kvalifitseerimistingimusest aru saama, et jääkreostuse likvideerimistööna arvestatakse ainult jääkreostuse nö ehitustöid, mitte projekteerimist. 3) Apellandid soovivad tõendada, et ka teised pakkumuse esitanud isikud ei ole kõnealusest kvalifitseerimistingimusest saanud aru nii nagu VaKo. Selle väite tõendamiseks taotlesid Apellandid Hankijalt

§ 59

lg 1 alusel Vaidlustajate ja AS Skanska EMV poolt Hankijale esitatud hankedokumentide vorm VIII väljanõudmist, millel pakkujad pidid kajastama kvalifitseerimistingimuse täitmiseks esitatavad tööd. Selle alusel saab kohus tuvastada, kuidas said HT-st aru vastavas valdkonnas tegutsevad isikud – projekteerimis-ehitustöövõtjad. 4

(17)3-12-1815 4) 12.09.2012 esitasid Apellandid kohtule täiendava seisukoha, et põhimõtteliselt ebaõige on lähenemine, et uue ladestuspaiga rajamisel võib jääkreostuse likvideerimisega seonduv olla väike või tähtsusetu. Demene projekti puhul oli uue ladestuspaiga keskkonnaseisund äärmiselt kehv. Olukorras, kus ehitise rajamise käigus tuli projekteerida jääkreostuse kõrvaldamine ja see ka teostada, ei ole võimalik eristada, milline osa vastava projekti koostamise töödest on seotud konkreetselt jääkreostuse likvideerimisega. Apellandid lisasid fotod Demene projekti teostamise staadiumidest (I kd tl 146-149) ja asjatundja arvamuse (I kd tl 150-151), milles küsimusele, kas Läti Vabariigi projekteerimisalased õigusaktid võimaldavad määratleda, millisest hetkest alates ja millise hetkeni on ehitusprojekti koostamine olnud seotud keskkonnareostuse kõrvaldamise kavandamisega, vastati, et reostuse olemasolu või puudumine on osa ehitusprojekti lähteandmetest ja ehitusprojekti koostamine on protsess, mille tulemiks on valmis terviklik projekt; seadustes ei ole ette nähtud ja faktiliselt ei ole võimalik määrata millisel ajaetapil milliste lähteandmete põhjal projekti koostati. 5) 17.09.2012 seisukohas märkisid Apellandid, et VaKo otsusest ei nähtu, et komisjon oleks kohaldanud asjakohaseid, tõlgendamist puudutavaid materiaalõigusnorme. TsÜS § 75 lg 2 teise lause kohaselt tuleb tahteavaldust, mis ei ole tehtud kindlale isikule ja mis on suunatud avalikkusele, tõlgendada nii nagu mõistlik isik seda mõistma pidi. Arvestades hanke objekti – projekteerimis-ehitustöövõtt; fakti, et hanke objektiks ei ole ainult jääkreostuse likvideerimine, vaid ka muud tööd, nt territooriumidel asuvate ehitiste lammutamine, keskkonnaseire jne, samuti HT sõnastust „töö, mille ehitustöö maksumus on …“ – ei pidanud mõistlik isik aru saama, et aktsepteeritakse üksnes ehitustöid.
  1. Tallinna Halduskohtu 31.08.2012 esialgse õiguskaitse määrusega keelati Hankijal Apellantide HT osa III p 2.3 alap-s 1 sätestatud kvalifitseerimistingimusele vastavuse kontrolli läbiviimine kuni kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemiseni käesolevas haldusasjas. Halduskohus jättis 13.09.2012 määrusega rahuldamata Apellantide taotluse hankedokumentide vormide VIII väljanõudmiseks ning 17.09.2012 kohtuistungil rahuldamata apellantide vastuväite hankedokumentide vormide VIII väljanõudmata jätmisele.
  2. Tallinna Halduskohtu 09.10.2012 otsusega haldusasjas nr 3-12-1815 jäeti Apellantide kaebus rahuldamata (p 1) Apellantide taotlus 31.08.2012 määrusega kohaldatud esialgse õiguskaitse abinõu pikendamiseks jäeti rahuldamata (p 2) ja tühistati 31.08.2012 määrusega kohaldatud esialgse õiguskaitse abinõu (p 3). Halduskohus leidis, et VaKo on kvalifitseerimistingimust sisustanud õigesti ja õige on VaKo seisukoht, et esitatud dokumentide põhjal ei saanud Hankija teha järeldust Apellantide vastavuse kohta hanketeate III osa p 2.
  3. alap 1 sätestatud kvalifitseerimistingimusele, põhjendades seisukohta järgmiselt. 1) Vaidlusaluse tingimuse tõlgendamisel tuleb arvestada sätte ülejäänud osa, samuti hankedokumentatsiooni tervikuna. Vaidlusalune hanketeate III osa p 2.
  4. alap 1 sätestatud kvalifitseerimise tingimus on sõnastatud järgmiselt: „Pakkuja (ühispakkuja või konsortsium) peab viimase viie aasta jooksul (2006-2010) olema teostanud järgnevatele tunnustele vastavaid hankeid: - jääkreostuse likvideerimise ja/või sarnaseid töid (vt. Osa III.2.2) vähemalt järgmises mahus: vähemalt 2 (kaks) teostatud tööd peatöövõtjana, kusjuures üks nendest töödest (jääkreostuse likvideerimine või sarnane töö) peab olema ehitustöö maksumusega 4 000 000 EUR (käibemaksuta) või enam, ja teine peab olema jääkreostuse likvideerimise töö (mille ehitustöö maksumus võib olla väiksem kui 4 000 000 EUR). Tööd ei pea olema riigihanked. 5
(17)3-12-1815 - projekteerimisega tegelev pakkuja (üks ühispakkujatest või alltöövõtja) peab tõestama, et ta on viimase kolme aasta jooksul teostanud jääkreostuse likvideerimise ja/või hankelepingu esemega sarnaseid projekteerimistöid. Pakkuja esitab teostatud tööde loetelu koos maksumuse, teostamise aja ja tellija nimede ja kontaktandmete äranäitamisega. Pakkuja peab tõestama tööde teostamist vastavuses RHS § 41 lõige 1 punkt 1 nõuetele (vt. HD osa I, Lisa 1 Vorm VIII).“ HT sõnastus ei ole selline, nagu on väidetud kohtule esitatud kaebuses, mille kohaselt „HT-s oli kasutatud väljendit „jääkreostuse likvideerimistöö“ ning sinna järgi lisatud, et selle töö „ehitustöö maksumus“ peab olema 4 000 000 eurot“. Vaidlusalusest kvalifitseerimistingimusest tuleneb üheselt, et pakkujale on esitatud nõue, et ta peab viimase viie aasta jooksul
(20062010)olema teostanud järgnevatele tunnustele vastavaid hankeid: „- jääkreostuse likvideerimise ja /või sarnaseid töid ( vt. Osa III 2.2) vähemalt järgmises mahus:/../“. Eeltoodust tulenevalt on sätestatud nõue töödele – „jääkreostuse likvideerimise ja/või sarnaseid töid“ ja seejärel nõue nende tööde vähima aktsepteeritava mahu kohta. Seega on VaKo põhjendatult asunud seisukohale kaheosalisest tingimusest. Järgnevalt, s.o pärast eeltoodud lõiku asuvat koolonit, on tingimust täpsustatud ja sellest tuleneb, et kahest nõutavast peatöövõtjana teostatud tööst peab üks olema ehitustöö maksumusega 4 000 000 EUR ( käibemaksuta). Samuti nähtub tingimuse sõnastusest üheselt, et nimetatud mahus ehitustööna on arvestatav jääkreostuse likvideerimine või sarnane töö. HT käsitletavas tingimuses on sarnaste tööde osas tehtud otsene viide Osa III p-le 2.2, mille kohaselt jääkreostuse likvideerimisega sarnasteks töödeks käesoleva hanke kontekstis siin ja edaspidi loetakse prügilate sulgemist, reostunud pinnase väljakaevamist ja/või selle bioloogilist töötlemist. Seega on hankija määratlenud, mida tuleb mõista jääkreostuse likvideerimisega sarnaste töödena, ning kuna kvalifitseerimistingimuse kohaselt peab kahest nõutavast tööst üks olema ehitustöö maksumusega 4 000 000 EUR (käibemaksuta), on põhjendamatu kaebuse väide, et HT-s ei olnud sätestatud kitsendust, et jääkreostuse likvideerimisena võiks käsitleda ainult jääkreostuse likvideerimist kui ehitustöid. 2) Hankemenetluse käigus on esitatud hanke kohta küsimus, milles on soovitud selgitust HT osa III p 2.2 kohta, nimelt – kas sarnaseks tööks loetakse prügila ladestusala ehitustöid, mille pinnasetööde maht ja konstruktsioon on sarnane prügilate sulgemisega. Küsimuse esitaja on sealjuures leidnud, et uute prügilate ladestusala põhja konstruktsioon on sama prügilate sulgemise kattekonstruktsiooniga. Hankija on 03.05.2012 selgitanud, et prügila ehitustöid sarnaseks tööks ei loeta, ja on sealjuures märkinud, et prügilate katte- ja põhjakonstruktsioonid on juba oma funktsioonilt täiesti erinevad (VaKo toimik tl 65). Kohus nõustub eeltoodust tulenevalt Vaidlustajate järeldusega, et kui uue prügila ehitustöö jääkreostuse likvideerimisena või sarnase tööna käsitletav ei ole, ei saa seda olla ka uue prügila projekteerimise töö. 3) HT osa III p 2.3 alap-s 1 sätestatud kvalifitseerimistingimuse terviktekstist nähtub, et lisaks ehitustöö kogemuse nõudele on kvalifitseerimisnõudeks seatud ka projekteerimistöö kogemuse nõue. Kaebuses on õigesti märgitud, et hanke näol on tegemist projekteerimis-ehitustööga, kuid see ei tähenda, et mõlema töö, s.o ehitustöö ja projekteerimistöö kogemuse ja pädevuse nõuded peaksid sisalduma HT osa III p 2.3. alap 1 esimeses pooles. Esimeses pooles on ehitustöö ja teises pooles projekteerimistöö kogemuse ja pädevuse nõuded. 4) VaKo tõlgenduse õigsust ja kooskõla hankedokumentatsiooniga kinnitavad muuhulgas vormile VIII esitatud nõuded. Vormil VIII on ette nähtud esitada analoogsete projektide loetelu tabelina, sealjuures on teostatud tööde kohta seatud nõue näidata projekteerimistööd vastava viitega eraldi real (tabeli esimese lahtri allmärkus). Sellest nähtub selgelt, et Hankija on soovinud pakkumuses näha 4 000 000 eurost ehitustööd, millest oleksid eraldatud projekteerimiskulud. 6
(17)3-12-1815 5) Seega, võttes arvesse järgmisi asjaolusid – HT-sse on sõnaselgelt kirjutatud, et töö peab olema ehitustöö, projekteerimistööde referentsid kuulusid esitamisele HT järgmise sätte alusel ja sealjuures puudus igasugune alus eeldada, et projekteerimistöid esitatakse kahe kvalifitseerimisnõude täitmiseks, ehitus- ja projekteerimistööde teineteisest eraldamist on nõutud vormil VIII, hankija poolt kvalifitseerimistingimuse kohta antud selgitused – ei ole kõnealusest tingimusest mõistlikult võimalik aru saada nii, et tegemist ei pea olema ehitustööga, vaid tingimuse täitmiseks võib esitada ka projekteerimistöid. 6) Kaebuses viidatud Tallinna Ringkonnakohtu 10.09.2010 otsuses haldusasjas nr 3-09-3081 väljendatud seisukoht, mille kohaselt tuleb hanketeates mitmetimõistetavalt sõnastatud kvalifitseerimistingimust tõlgendada laiendavalt nii, et see tagaks võimalikult suure arvu pakkujate poolt pakkumiste tegemise, on antud selles konkreetses haldusasjas vaidluse all olnud kvalifitseerimistingimuse tõlgendamisel. Ülaltoodud järelduse automaatne kohaldamine ei pruugi igas kvalifitseerimistingimuse tõlgendamise üle toimuvas vaidluses olla õigustatud ega vastata hankija tahtele. Viidatud kohtuasjas tõusetus vaidlus selle üle, kuidas mõista kvalifikatsioonitingimust pakkujalt nõutava varasema kogemuse omandamise ajaperioodi osas, kus kvalifitseerimistingimuses oli sõnaliselt märgitud “viimase kümne aasta jooksul” ja numbriliselt “1999 - 2008”. Sealjuures märkis ringkonnakohus: „Asjaolu, et ajavahemik, mille jooksul peab pakkujatelt nõutud projekt olema teostatud, pikeneb halduskohtu poolse tõlgenduse läbi poole aasta võrra, ei saa pidada kõnealuse kvalifitseerimistingimuse kehtestamise eesmärki (sõlmida leping isikuga, kes omab lähiminevikus kogemust hankeobjektile sarnase töö teostamisel) silmas pidades oluliseks.“ Käesoleval juhul on hankija 03.05.2012 vastuses esitatud küsimusele, milles muu hulgas osundati, et 4 miljoni eurose maksumusega prügilaid on suletud üksikuid ja sarnaseks tööks vaid prügilate sulgemise lugemine piirab pakkujate arvukust, selgitanud, et pakkujate arvukus ei ole hankija eesmärk, vaid eesmärk on leida kvalifitseeritud ja vastava kogemusega töö teostaja. Hankija on ka veenvalt selgitanud kvalifitseerimise tingimuste kehtestamise eesmärki, milleks kogumis on leida pakkuja või ühispakkujad, kellel on lisaks otsesele jääkreostuse likvideerimise kogemusele ka kogemus samas või sarnases töös suures mahus, arvestades hankelepingu suurt mahtu ja eeldatavat maksumust – 4,8 miljonit eurot. Eesmärgiks ei olnud seega leida pelgalt suuremahulisi ehitustöid teinud ehitajaid. 7) Hankedokumentide p 1.15 ja RHS § 56 lg 1 kohaselt on pakkujal õigus saada selgitusi hanke ja hankedokumentide kohta. Kohtupraktikas on leitud, et elementaarseks hoolsusnõudeks on kasutada enne pakkumuse tegemist võimalust küsida selgitusi (Tallinna Ringkonnakohus asjas nr 3-11-1452). Apellandid ei ole pidanud vajalikuks vaidlustada pakkumise tingimusi ega küsida Hankijalt selgitusi. Kohtuotsuses esitati esialgse õiguskaitse kehtivuse kohta järgmised selgitused. Erinevalt kuni 01.01.2012 kehtinud halduskohtumenetluse seadustikust, mille § 121 lg 5 andis kohtule õiguse otsustada esialgse õiguskaitse määruse kehtivuse lõpu üle, praegu kehtiv

sellist õigust kohtule ei anna.

§ 249

lg 4 sätestab, et esialgse õiguskaitse määrusest tulenev õigus, kohustus ja keeld, samuti esialgse õiguskaitse määruse alusel antud haldusakt kehtivad kuni kohtuotsuse jõustumiseni või kaebuse tagastamise või läbi vaatamata jätmise või asja menetluse lõpetamise määruse jõustumiseni. Seega näeb kehtiv menetlusseadustik üheselt ette, et esialgne õiguskaitse kehtib kuni menetlust lõpetava kohtulahendi tegemiseni. Sealjuures on menetlust lõpetava kohtulahendina

§ 249

lg 4 tulenevalt käsitletav vastav jõustunud kohtulahend.

§ 253lg 3 kohaselt tühistab kohus esialgse õiguskaitse kohtuotsusega, kui kaebus jääb rahuldamata. Kuna käesoleval juhul kohus kaebust ei rahuldanud, kuulub 7

(17)3-12-1815 esialgne õiguskaitse

§ 253lg 3 alusel tühistamisele.

Kuna

§ 294

lg-ga 4 on esialgse õiguskaitse määruse kehtivuse lõpp üheselt määratletud, siis on ka käesoleva kohtuotsusega

§ 253

lg 3 alusel esialgse õiguskaitse tühistamisel sisuliselt tagatud kaebajate õiguste tõhus kaitse, sest esialgse õiguskaitse määrusest tulenev keeld kehtib kuni käesoleva kohtuotsuse jõustumiseni. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES 7. Apellandid esitasid Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse, milles taotlesid halduskohtu otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega kaebus rahuldada või saata asi uueks arutamiseks tagasi esimese astme kohtule. 1) Kohus on rikkunud

§ 165

lg 1 p-i 5, kuna ei ole märkinud, kas ja milliseid materiaalõigusnorme kohus vaidlusaluse kvalifitseerimistingimuse tõlgendamisel kohaldas, samas kui Apellandid viitasid TsÜS § 75 lg 2 teisele lausele. 2) Kohus on rikkunud

§ 61

lg-t 1 ja § 165 lg 1 p-i 4, sest ei ole hinnanud Apellantide 12.09.2012 menetlusdokumendis toodud väidet võimatusest eristada, milline osa uue ladestusala ehitusprojekti koostamise töödest ja hiljem selle teostamise töödest on seotud konkreetselt jääkreostuse likvideerimisega, ning lisatud asjatundja arvamust. 3) Kohus on rikkunud

§ 157lg-t 1, kuna otsuse resolutsioon ja põhjendused on vastuolulised. Jõusse jäi Va

Ko otsuse p 11.1.3, mille kohaselt ei saa Demene ja Janvari projektide puhul arvestada vaidlusaluse kvalifitseerimistingimuse täitmise tõendamisel uue ladestusala ehitustöid. Mistahes muude tööde arvestamist, sh uue ladestusala projekteerimistööde või uue ladestusala rajamise käigus jääkreostuse likvideerimistööde hulgas uuringute ja projekteerimistööde arvestamist VaKo ei välistanud. Samas on kohtuotsuse põhjendustes märgitud, et mistahes muude tööde peale ehitustööde, sh projekteerimistööde arvestamine ei ole lubatav. 4) Kohus on sisustanud kvalifitseerimistingimust valesti. Tingimuse tõlgendamisel on kohus tekstiosa „ehitustöö maksumusega 4 000 000 EUR“ põhjendamatult täiendanud mõttelise komaga sõnade „ehitustöö“ ja „maksumusega“ vahel. Apellandid jäävad seisukohale, et esmalt on esitatud nõue, et tööks peab olema jääkreostuse likvideerimine või sarnane töö, ja teiseks nõue, et selle töö ehitustöö maksumuseks peab olema olnud 4 000 000 eurot käibemaksuta või enam. Seega jääkreostuse likvideerimise projekteerimistöö (kui üks võimalik töö jääkreostuse likvideerimise või sarnaste tööde hulgast) peab olema ehitustöö maksumusega 4 000 000 eurot või enam. Fakti, et jääkreostuse likvideerimise tööde hulka kuuluvad mh jääkreostuse likvideerimise projekteerimistööd, kinnitas kohtuistungil sõnaselgelt Hankija ja selliste tööde arvestamist ei välistanud ka VaKo. Halduskohus ei ole kohaldanud keskkonnaministri 13.02.2009 määrust nr 12 „Meetme “Jääkreostuse likvideerimine endistel sõjaväe- ja tööstusaladel“ tingimused“ § 2 lg 2 p-i 3, millest tulenevalt on jääkreostusena käsitletav igasugune reostus, mis on tekkinud mingite protsesside või tegevuse või tegevusetuse tulemusena ja jääkreostuse likvideerimisena igasugune tegevus, mille eesmärgiks on viia keskkond kehtestatud normidega vastavusse. Kohus on jätnud tähelepanuta ka Hankija selgitused, et jääkreostuse likvideerimistöödeks on kõik need tööd, mis on riigihanke objektiks. Riigihanke objektiks on aga mh ka jääkreostuse likvideerimise projekteerimine. Hankija möönis, et ei ole kehtestanud kriteeriume, mille alusel tuvastada, millised tööd on jääkreostuse likvideerimise tööd. Apellandid esitavad väljavõtte riigihanke hankedokumentidest, millest nähtub, et riigihanke objektiks on tööd, mis teosta8

(17)3-12-1815 takse pärast jääkreostuse likvideerimist (loodussõbraliku olukorra taastamine, seiresüsteemi töölerakendamine), samuti enne ja pärast jääkreostuse füüsilist likvideerimist looduses nagu nt geodeetilised ja geoloogilised uuringud, pinnaseproovide võtmine ning analüüside teostamine, projekteerimine, jäätmete käitlemine jne, samuti ka pinnase puhastustööde läbiviimist takistavate rajatiste lammutamine, so ka ehitustööd, mis ei ole suunatud vahetult jääkreostuse likvideerimisele. Kui ehitiste lammutamine jääkreostuse piirkonnas on jääkreostuse likvideerimine, siis puudub põhjendus, miks ehitustöid, mis on lahendatud ühes ehitusprojektis koos jääkreostuse likvideerimistööna, ei võiks sellena käsitleda. Hankija 03.05.2012 selgituses ei ole öeldud, mis on „jääkreostuse likvideerimine“, vaid mis on „sarnane töö“. Kuna Hankija on kohtuistungil möönnud kriteeriumide puudumist ja olnud arvamusel, et neid ei saa ka esitada, öeldes, et igal üksikul juhul hinnatakse eraldi, ei oleks ka selgituste küsimine, millele kohus viitas, andnud mingit sisulist infot. Hankija kinnitas, et tema hinnangul on jääkreostuse likvideerimistööks igasugune töö, mis täidab eesmärgi „ilus, puhas maalapp“. Kohus, leides, et vaadata tuleb hankedokumente laiemalt, ei ole vastanud Apellandi vaidlustusmenetluses ja kohtuistungil esile toodud väitele, et vaidlusaluse kvalifitseerimistingimuse tõlgendamine VaKo toodud viisil välistab HT osa III p-s 2.2 sisalduvad kvalifitseerimistingimused, mille kohaselt pidi pakkujal olema riigihankes kvalifitseerumiseks viimase kolme majandusaasta (2009-2011) netokäibeks jääkreostuse likvideerimise- ja/või sarnastest töödest kokku ainult 620 000 eurot. Kokkuvõttes seisnes vaidlus selles, et kui VaKo otsuse vaidlustatud punktidest võis järeldada, et uue ladestusala kõiki ehitustöid (ka juhul, kui ladestusala projekteerimise-ehitamise käigus toimus jääkreostuse likvideerimine) ei või kvalifitseerimistingimuse täitmisel arvestada, siis Apellandid leidsid, et see käsitlus pole õige, kuna õiguslikult ja tehniliselt ei ole võimalik taolisel juhtumil jääkreostuse likvideerimise projekteerimist ja füüsilist teostamist muust ehitusprojektist ja selle teostamise töödest eristada. Kohus aga ei lahendanud üldse küsimust, kas tööde eraldamatuse tõttu tuleks neid arvestada kogumahus, vaid asus hoopis nii VaKo-st kui Hankijast erinevale seisukohale, et projekteerimistöid (sh jääkreostuse projekteerimistöid) ei või konkreetse kvalifitseerimistingimuse täitmisel üldse arvestada. 5) Kohus on rikkunud

§ 62

lg-t 2, kuna jättis rahuldamata Apellantide taotluse koguda dokumentaalsed tõendid selle kohta, kuidas said HT-st aru vastavas valdkonnas tegutsevad isikud. Apellandid esitasid samasisulise taotluse tõendite kogumiseks ringkonnakohtule. Apellandid märkisid, et kui ka teised pakkujad on esitanud Hankijale „jääkreostuse likvideerimistööna ja/või sarnase tööna“ töid, mis ei olnud ainult ehitustööd, vaid ka projekteerimistööd ja/või projekteerimis-ehitustöövõtud, kinnitab see otseselt kaebuse põhjendatust. Kvalifitseerimisdokumendid ei ole pakkumuse osa ja seega pole need konfidentsiaalsed. VaKo praktikas on rõhutatud (vt VaKo 26.07.2012 otsuse vaidlustuses nr 143-12/133806 p 6), et RHS § 43 lg-st 4 tulenev pakkumuse konfidentsiaalsus ei laiene pakkuja kvalifikatsiooni tõendavatele dokumentidele. Sama seaduse § 58 lg 1 teisest lausest tulenevalt esitatakse avatud hankemenetluse korral pakkuja kvalifikatsiooni tõendavad dokumendid koos pakkumusega. Eeltoodust järeldab VaKo, et RHS teeb selget vahet pakkumusel ja dokumentidel, mis esitatakse küll koos pakkumusega, kuid mis ei ole pakkumus. Apellandid vaidlesid enda vormi VIII konkurentidele (Vaidlustajad) edastamise vastu, kuid VaKo tegi selle neile siiski kättesaadavaks. Pole alust pidada ühe pakkuja poolt esitatud andmeid konfidentsiaalsemateks teise pakkuja samadest andmetest. Ebaõige on ka seisukoht, nagu ei saaks vorm VIII tõendada seda, kuidas teised pakkujad vaidlusalust kvalifitseerimistingimust mõistsid. Vorm VIII sisaldas märkust „projekteerimistööd näidata eraldi real“ põhjusel, et HT osa III.2.3. alap-s 1 sisaldus ka tingimus, mille kohaselt „projekteerimisega tegelev pakkuja (üks ühispakkujatest 9

(17)3-12-1815 või alltöövõtja) peab tõestama, et ta on viimase kolme aasta jooksul teostanud jääkreostuse likvideerimise ja/või hankelepingu esemega sarnaseid projekteerimistöid“. Samal vormil ehk vormil VIII tuli edastada aga ka andmed nende tööde kohta, millega sooviti tõendada vaidlusaluse kvalifitseerimistingimuse täitmist. Kuna vormil VIII ei ole eristatud, et mingid objektid on esitatud, tõendamaks eeltoodud tingimustest ainult ühe täitmist, tuleb nõuda välja vorm VIII tervikuna. 8. Hankija palus jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. 1) Halduskohus ei ole rikkunud menetlusnorme. Kuna Apellandid ei ole vaidlustanud kvalifitseerimistingimust ega esitanud hankijale selgitavaid küsimusi, ei ole asjakohane Apellantide esitatud asjatundja arvamus, milles kinnitati tööde õiguslikku ja praktilist eraldamatust. VaKo 16.08.2012 otsuses ei sisaldunud väidet, et 4 000 000 maksumusega ehitustöö mahtu võib kuuluda ka projekteerimistöö maksumus. VaKo otsuses on selgelt välja toodud, et sellises summas peab olema ehitustöö maksumus. Seega on ka halduskohus õigesti leidnud, et projekteerimistööde arvestamine selle summa sisse ei ole lubatud. 2) Vaidlusaluse kvalifitseerimistingimuse tõlgendamine Apellantide pakutud kujul muudab sisutühjaks mitmed muud tehnilise ja kutsealase pädevuse nõuded. Isegi kui jääkreostuse likvideerimise või sarnase töö ehitustööga seonduvalt on eelnevalt koostatud ehitusprojekt, on pakkuja kvalifikatsiooni kontrollimisel oluline sellise töö ehitustöö osa maksumus. Apellantide tõlgendus on kunstlik ja muudab tingimuse sisu ebatavapäraseks ja üllatuslikuks. Projekti üldiseks eesmärgiks on põhjavett ohustava jääkreostuskolde lokaliseerimine, keskkonnareostuse tõkestamine ja jääkreostuse likvideerimine (HT osa II punkt 1.5). Hankelepingu ese on projekteerimis- ja ehitustööd jääkreostuse likvideerimisel Holstre-Nõmme ABT (Viljandi maakond, Paistu vald, Lolu küla) ja Umbsaare ABT (Võru maakond, Võru vald, Umbsaare küla) territooriumidel. Töid rahastatakse EL Ühtekuuluvusfondist läbi SA Keskkonnainvesteeringute keskuse, projekti SFOS kood on 2.1.0501.11-0002 (välja toodud hanketeates ja hankedokumentides). Tegemist on struktuuritoetusega, seega kohaldub perioodi 2007-2013 struktuuritoetuse seadus ning selle alusel kehtestatud keskkonnaministri 13.02.2009 määrus nr 12 „Meetme „Jääkreostuse likvideerimine endistel sõjaväe- ja tööstusaladel“ tingimused“. Hankija peab lähtuma käesoleva hanke, ja on ka varasemalt samasuguste jääkreostuse likvideerimise projekteerimis-ehitustööde hangete, läbiviimisel nimetatud määrusest, vastupidisel juhul ei ole hanke teostamine üleüldse võimalik. Seega on riigihanke tingimuste ja dokumentide koostamisel aluseks nimetatud määrus. Määruse § 2 lg 2 p 3 sätestab jääkreostuse mõiste: „jääkreostus on minevikus inimese tegevuse tagajärjel tekkinud maa ja veekeskkonna (pinna- või põhjavee) reostunud piirkond või keskkonda jäetud kasutuseta ohtlike ainete kogum, mis ohustab ümbruskonna elanike tervist ja elusloodust“. Sama lõike punkti 4 kohaselt on jääkreostuse likvideerimine mitmesuguste füüsikaliste, keemiliste või bioloogiliste meetmete rakendamine eesmärgiga viia jääkreostusest tingitud ohtlike ainete sisaldus vastavusse kehtivate piirnormidega. Jääkreostus loetakse likvideerituks, kui ohtlike ainete kvantitatiivne sisaldus nii vees, pinnases kui ka õhus vastab lubatud piirnormidele ja on välistatud ohtlike ainete kogumist lähtuv oht keskkonnale. Ohtlike ainete sisalduse piirväärtused on paika pandud keskkonnaministri 11.08.2010 määrusega nr 38 „Ohtlike ainete sisalduse piirväärtused pinnases“ (sellele on viidatud mh hanketeates). Seega ei saa eeltoodust tulenevalt kindlasti tekkida arusaama, et igasugune prügikoristus või uue prügila ladestusjaama rajamine on jääkreostuse likvideerimine. Jääkreostuse likvideerimine on pinnase „tervendamine“ selliselt, et keskkonnaministri 11.08.2010 määruses nr 38 nimetatud kasutuseta ohtlike ainete sisaldus pinnases vastaks kehtivatele piirnormidele. Määruse § 4 kohaselt antakse toetust järgmiste tööde tegemiseks: 1) jääkreostuse likvideerimine endistel sõjaväe- ja tööstus10
(17)3-12-1815 aladel; 2) jääkreostuse ohutuks muutmine endistel sõjaväe- ja tööstusaladel. Määruse § 5 lg 1 kohaselt on toetuse saaja Keskkonnateabe Keskus, seega kohaldub määrus otseselt just vastustaja tellitavatele töödele ja korraldatavatele riigihangetele. Määruse § 8 lg 1 p 1 ütleb veel, et abikõlblikud on need projekti kulud, mis on vältimatud meetme ja projekti eesmärkide saavutamiseks vajalike määruse §-s 4 nimetatud tööde tegemiseks ja ettevalmistamiseks. Seega on ka käesoleva riigihanke raames vajalik teostada lisaks otsesele jääkreostuse likvideerimisele (kas näiteks väljakaevamise meetodil või in-situ-meetodil, st pinnase kohapealse tervendamisega erinevate kemikaalide ja bakteritega) ka nimetatud tööga seonduvaid vajalikke töid, et eesmärk oleks saavutatud (jääkreostusest tingitud ohtlike ainete sisaldus on viidud vastavusse kehtivate piirnormidega). Tööd, nagu näiteks garantiiaegne seire, võimalik mahutite likvideerimine, ehitiste lammutamine jne, kaasnevad paratamatult jääkreostuse likvideerimise eesmärgi saavutamisega, ning on seetõttu ka abikõlblikud, kuid eraldiseisvate üksikute töödena need jääkreostuse likvideerimistööd ei ole. Seega on Apellantide seisukoht ekslik – ei saa võtta hankedokumentide tellija tingimustest ja töö tehnilisest kirjeldusest välja üksikuid etappe või töid ning väita, et see ongi jääkreostuse likvideerimine. Kogu jääkreostuse likvideerimise tehnilist kirjeldust (tellija tingimusi) tuleb vaadata kogumis, milles on otseselt pinnase tervendamise ja/või väljakaevamise ja asendamise tööd ning nendega paratamatult ja hädavajalikult seotud tööd, mida iseseisvalt jääkreostuse likvideerimisena ei saa vaadelda. Samas on viimaseid vajalik teostada, et jääkreostuse likvideerimine oleks võimalik ning tulemusena pinnases ohtlike ainete määr piirnormidele vastav. Seega on vale Apellantide seisukoht, et pärast väidetavat jääkreostuse likvideerimist, ehk avatud prügimägedest prügila territooriumist välja kandunud prügi likvideerimist, on nimetatud tööga väga tihedalt seotud ka uue prügila ladestusala ehitamine, mistõttu peaks viimatimainitu käima samuti jääkreostuse likvideerimistöö alla. Selline tõlgendus ei ole mõistlik ega lähtu siiani turul väljakujunenud arusaamast jääkreostuse likvideerimistööst. Isegi kui pakkuja kvalifikatsiooni kontrollimisel arvestada jääkreostuse likvideerimiseks ka sellega otseselt seonduvad tööd, ei saa üksnes asjaolu alusel, et ühe lepingu alusel on erinevaid töid, sh jääkreostust likvideeritud, väita, et kõik lepingu alusel teostatud ehitustööd on muutunud jääkreostuse likvideerimise ehitustöödeks, isegi kui kõik tööd ei ole otseselt vajalikud jääkreostuse likvideerimise eesmärgi saavutamiseks. Seega ei saa olemasoleva jääkreostuse likvideerimise eesmärgi saavutamiseks olla vajalik uue ladestusala ehitamine. Vaidlustajate VaKo menetluse käigus esitatud Läti Vabariigi Keskkonnakaitse ja regionaalarengu ministeeriumi kinnituskirjadega on selgitatud, mis ulatuses on tehtud uue ladestusala ehitustöid, ning kui Apellandid leiavad, et nimetatud tööde hulgas on ka jääkreostuse likvideerimise ehitustöid ja nendega otseselt seotud töid, siis peavad nad need välja tooma. Kui Apellandid leiavad, et vaidlusalust tehnilise ja kutsealase pädevuse nõuet ei ole võimalik täita või see on ebamõistlik ja pakkujaid ebavõrdselt kohtlev, oleksid nad pidanud pöörama hankija tähelepanu sellele enne pakkumuse esitamist. Vaidlusalune nõue on aga jõus ning uue ladestusala ehitustöid, millega on võinud kaasneda ka mõningase reostuse likvideerimine, ei saa lugeda tervenisti jääkreostuse likvideerimise või sellega sarnaseks ehitustööks. Selline tõlgendus rikuks riigihanke korraldamise üldpõhimõtteid (RHS § 3 p 3), asetaks erinevad pakkujad ebavõrdsesse olukorda ning diskrimineeriks teisi pakkujaid. Samuti on Hankija kogu aeg olnud seisukohal, et nelja miljoni euro maksumuse nõue tuleb täita jääkreostuse likvideerimise või sarnase töö ehitustöö maksumusega ning projekteerimistöö maksumust sinna sisse ei saa arvestata. Jääkreostuse likvideerimise projekteerimistööde teostamise nõue järgneb HT-s vaidlusalusele kvalifitseerimistingimusele samas alapunktis. 11
(17)3-12-1815 Hankija jaoks ning projekti eesmärgi saavutamiseks on oluline leida suuremahulise jääkreostuse likvideerimise või sarnase tööga kokkupuutunud ehitajaid, kuid Apellantide tõlgenduse korral kvalifitseeruksid ka kõik sellised pakkujad, kes küll kunagi on mõne suure ehitustöö raames teinud väiksemaid jääkreostuse likvideerimisega seotud toiminguid, kuid mitte olulises mahus. Käesoleva riigihanke esemeks olev ehitustöö on spetsiifiline ning vajab eriteadmisi ja kogemusi ning ei ole ettenähtud näiteks üldehitustöödele keskendunud ehitajatele. Vastuolu vaidlusaluse kvalifitseerimistingimuse ja HT III osa p 2.2 tingimuse, milles seati viimase kolme majandusaasta netokäibe nõue, vahel pole, sest nõuete ajaline periood on erinev. Nimelt on referentsobjektide nõude periood viis aastat ja seega pikem kui netokäibe nõude periood. Ka seda selgitas Hankija kohtuistungil. 3) Apellantide kvalifitseerimise dokument (vorm VIII) väljastati vaidlustusmenetluses, sest vaidluse all oli Apellantide kvalifikatsioon, mida ei olnud võimalik ilma vastava dokumendita sisuliselt käsitleda. Käesoleval hetkel aga ei ole vaidlus otseselt seotud Vaidlustajate või Skanska EMV AS kvalifikatsiooniga. Teiste pakkujate vastavad kvalifikatsiooni tõendamiseks esitatud dokumendid ei ole asjakohased, sest olukorras, kus püütakse välja selgitada abstraktse mõistliku isiku arusaama, ei ole selleks vajalik esitada konkreetsete isikute arusaamu. Seega ei ole halduskohus ka

§ 62lg-t 2 rikkunud, sest tegemist ei ole asjas tähtsust omavate dokumentidega.

  1. Vaidlustajad palusid jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. 1) Kohus ei ole rikkunud menetlusnorme. Kohtuotsus on adekvaatselt põhjendatud ning vaidlusaluse kvalifitseerimistingimuse sisu tõlgendamise küsimust on kohus põhjalikult käsitlenud. Sealjuures on kohus analüüsinud kõiki Apellantide väiteid. Kohtuotsus on selge ja üheselt mõistetav. Apellandid on ebaõigesti ja eksitavalt käsitlenud VaKo otsuse p-s 11.1.
  2. sätestatut. Apellantide viited VaKo otsusele ja selles sisalduvale käsitlusele Janvari ja Demene projektide kohta on asjakohatud, kuivõrd halduskohtumenetluses on käimas vaidlus vaid HT-s sisaldunud kvalifitseerimistingimuse sisu üle. Antud juhul ei pidanudki kohus analüüsima, kas konkreetselt Janvari ja Demene projektid täidavad ära kvalifitseerimistingimused (seda hindab Hankija), vaid kohus on õigesti analüüsinud seda, millistele tingimustele vastavaid töid saab kvalifitseerimistingimustele vastavalt üldse käsitleda pakkuja kvalifikatsiooni tõendava tööna. Kohus on jõudnud õigele järeldusele, et hankija on määratlenud, mida tuleb mõista jääkreostuse likvideerimise sarnaste töödena ning kuna kvalifitseerimistingimuse kohaselt peab kahest nõutavast tööst üks olema ehitustöö maksumusega 4 000 000 EUR (käibemaksuta), on põhjendamatu Apellantide väide, et HT-s ei olnud sätestatud kitsendust, et jääkreostuse likvideerimisena võiks käsitleda ainult jääkreostuse likvideerimist kui ehitustöid. Seetõttu on Apellantide etteheited seoses Janvari ja Demene projektide mittekäsitlemisega asjakohatud ning kohus ei ole rikkunud tõendite hindamise ja põhjendamise kohustust. VaKo otsuse ja kohtuotsuse vahel puudub vastuolu. Nii VaKo kui kohus on jõudnud õigele arusaamale, et jääkreostuse likvideerimistööna või sarnase tööna ei ole käsitletavad uue prügila ehitustööd ega ka uue prügila projekteerimise tööd ning et HT osa III p 2.3 alap 1 koostoimes osa III p 2.
  3. alap-ga 1 sätestavad selgelt ja arusaadavalt, millised tööd vastava tingimuse täitmisena kvalifitseeruvad ja millised mitte. Apellantide mistahes vastupidised väited ja katsed käsitleda kohtuotsust segasena, on alusetud ja ebaõiged. 12

(17)3-12-1815 2) Kohus on materiaalõigust ja kohtupraktikat kohaldanud õigesti. Vaidlustajad nõustuvad kohtuotsuse põhjendustega, märkides, et tööd, mida saab lugeda jääkreostuse likvideerimistöödeks HT sellekohase tingimuse mõistes on HT-s selgelt ja ammendavalt esile toodud ning vastavat asjaolu on täiendavalt selgitatud ka hankemenetluse käigus. Kuna HT-st tulenevalt ei saa olla mingit ebaselgust vastavate tööde sisu osas, on asjakohatu apellantide väide, et kohus ei ole kohaldanud keskkonnaministri 13.02.2009 määrust nr 12. Faktile, et projekteerimisega seotud töid sätestab HT järgmine tingimus, on õigesti tähelepanu juhtinud ka kohus. Mõistlik inimene ei saanud arvata, et projekteerimisega seotud referentsobjekte on võimalik esitada kahe erineva kvalifitseerimistingimuse täitmiseks. Nii kaotaks erinevate kvalifitseerimistingimuste esitamine mõtte. Hankija on selgelt soovinud projekteerimistööde eristamist ehitustöödest hankedokumentide Osa I Lisa 1 Vormil VIII. Apellantide esitatud Vormil VIII puuduvad igasugused märkused projekteerimistööde olemasolu või nende maksumuse kohta, mistõttu ei ole võimalik rääkida ka projekteerimistööde hüpoteetilisest hindamisest. Hankija peab Apellantide esitatud pakkumust hindama kui ehitustööde referentse, nagu see on ka esitatud, ega saa hinnata, kas esitatud projektide mahus sisaldub ehitusmaksumus või ka projekteerimishind – apellandid ei ole pakkumuses projekteerimise maksumust hankijale vastavalt hanketeates sätestatuga esitanudki. Seetõttu jääb kaebajatele apellantide toodud arutlus arusaamatuks ning väide projekteerimiskulude kohta kaebajate hinnangul sisutuks. Kui Hankija asuks ise Vormil VIII toodud ehituskuludest eraldama projekteerimiskulusid, tähendab see, et pakkumus ei ole algusest peale vastanud nõuetele. Hankedokumentatsioonile vastava ning mittevastava pakkumuse võrdlemine ei ole lubatud, mistõttu ei saa ka Hankija ise pakkumust sisustama asuda. HT-s toodud tingimused peavad olema mõistlikult arusaadavad ning nende sisustamine ei tohi toimuda tagantjärele üht pakkujat eelistades. Apellantide HT tõlgendus viib olukorrani, et juhul, kui pakkuja on koostanud projekti, milles sisaldub ükskõik missuguses mahus jääkreostuse likvideerimise töö ning projekti alusel on tervikuna koostatud mingisuguseid ehitustöid (sh mitte ainult jääkreostuse likvideerimisega seotud) vähemalt 4 000 000 euro väärtuses, võib selline pakkuja hankel kvalifitseeruda. Sellisel juhul ei ole hankijale riigihankemenetluses usaldusväärse lepingupartneri leidmine tagatud – sisuliselt võiks kvalifitseeruda peaaegu iga ehitusettevõtja. Väikesemahulise jääkreostuse likvideerimine või sellise likvideerimise projekteerimine ei ole praktikas haruldane ning esineb näiteks renoveeritavatel objektidel sageli. Arvestades vaidlusaluse hanketingimuse sõnastust, on hankija selgelt soovinud kontrollida pakkujate kogemust suuremahuliste jääkreostuste likvideerimisel, mis hankelepingu alusel teostatavaid töid arvestades on ka mõistetav. Kolmandate isikute kunstlik tõlgendus ei võimalda sellist eesmärki saavutada. 3) Apellandid ei kvalifitseeruks isegi siis, kui tõlgendada vaidlusalust tingimust selliselt, et projekteerimiskulud saaksid sisalduda ehitusmaksumuses. Hanketingimustes oli nõutud vähemalt ühe 4 000 000-eurose maksumusega ehitustöö esitamine. Esitatud referentsobjektidest suurima sobiva ehitustöö maksumus oli 1 454 855,62 eurot (Demene projekt). Seega peaksid projekti kvalifitseeruvad projekteerimiskulud olema vähemalt 2 545 144,38 eurot, ületades ligi pooleteise kordselt ehituskulusid. Tavapäraselt piirduvad projekteerimiskulud ligikaudu 10%-ga projekti kogukuludest. 4) Kohus ei ole rikkunud

§ 62lg-t 2.

Vormil VIII kajastatud referentsobjektide maksumus on konsortsiumi liikme ärisaladus, mistõttu ei kuulu avalikustamisele. Referentsobjektide maksumuses peegeldub konsortsiumi liikme hinnakujundus, mille sattumist konkurendi käsutusse tuleb vältida. Apellantide taotlus on põhjendamatu ka sisulisest aspektist, sest vormil VIII on sõnaselgelt märgitud, et projekteerimis- ja ehitustööd tuleb eristada, mistõttu on selge, et ehitustööd ei sisalda projekteerimistöid. Ka juhul, kui vormil VIII oleks esitatud vaid 13

(17)3-12-1815 ehitustööde objektid ja maksumused, ei tõenda see, et mõne pakkuja esitatud referentsobjektide loetelus kajastatud ehitustööde maksumuses sisalduks faktiliselt ka projekteerimistööde maksumus. Sellist järeldust ei oleks võimalik ka vormide VIII alusel teha. Menetlusosalisi ei ole koheldud ebavõrdselt. Apellantide vorm VIII väljastati VaKo menetluses seetõttu, et just vastavalt vormilt nähtuvate tingimuste täitmine oli menetluses vaidlusaluseks küsimuseks ning muud võimalust vaidluse lahendamiseks ei olnud. Kuna Vaidlustajate ja Skanska EMV AS kvalifitseerimistingimustele vastavust pole vaidlustatud, ei oma vastavad vormid VIII tähtsust. Apellandid ei pea enda arusaamist hanketeate kvalifitseerimistingimusest tõendama sellega, kuidas on tingimust mõistnud teised pakkujad. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED I
  1. Apellandid on vaidlustanud VaKo otsuse p-d 11.1.1-11.1.3., kus VaKo on tõlgendanud HT osa III p 2.3 alap-s 1 sisalduvat kvalifitseerimistingimust – „Pakkuja (ühispakkuja või konsortsium) peab viimase viie aasta jooksul (2006-2010) olema teostanud järgnevatele tunnustele vastavaid hankeid: - jääkreostuse likvideerimise ja/või sarnaseid töid (vt. Osa III.2.2) vähemalt järgmises mahus: vähemalt 2 (kaks) teostatud tööd peatöövõtjana, kusjuures üks nendest töödest (jääkreostuse likvideerimine või sarnane töö) peab olema ehitustöö maksumusega 4 000 000 EUR (käibemaksuta) või enam, ja teine peab olema jääkreostuse likvideerimise töö (mille ehitustöö maksumus võib olla väiksem kui 4 000 000 EUR). Tööd ei pea olema riigihanked.“ Selle tingimuse tõlgendamisel on VaKo kokkuvõtlikult asunud järgmistele seisukohtadele: 1) õige pole Apellantide tõlgendus, et pakkuja peab olema teostanud (ükskõik mis mahus) jääkreostuse likvideerimist või sarnast tööd objektidel, kus ehitustöö maksumuseks on olnud vähemalt 4 000 000 eurot (käibemaksuta); 2) pakkuja peab olema teostanud peatöövõtjana jääkreostuse likvideerimise ja/või „sarnast tööd“ ehitustööna, mille maksumus on 4 000 000 eurot (käibemaksuga) või enam; 3) sealjuures nähtub HT osa III p 2.
  2. alap-st 1 ja Hankija 03.05.2012 selgitusest, et prügila ehitustöid ei loeta selle tingimuse tähenduses reeglina „sarnasteks töödeks“. Vaadates läbi Apellantide kaebust VaKo otsuse p-d 11.1.1-11.1.3.peale, tuli halduskohtul hinnata, kas eelviidatud VaKo seisukohad on õiged. Halduskohus ei pidanud hindama menetlusosaliste väiteid selle kvalifitseerimistingimuse tõlgendamise kohta osas, mis väljusid VaKo eelviidatud seisukohtade raamest.
  3. Ringkonnakohtu arvates on kvalifitseerimistingimuse tõlgendamisel kohaldatav TsÜS § 75 lg 2 teine lause, mille kohaselt tuleb tahteavaldust, mis ei ole tehtud kindlale isikule, vaid on suunatud avalikkusele, tõlgendada nii nagu mõistlik isik seda mõistma pidi. Reeglina lähtub mõistlik isik tahteavalduse tekstist. VaKo eelnimetatud tõlgendus on HT osa III p 2.
  4. alap 1 ja p 2.3 alap 1 tekstiga keeleliselt kõige enam kooskõlas olev. Lisaks puhtkeelelisele aspektile kõneleb tõlgenduse, et 4 000 000 euro suuruse maksumuse nõue on esitatud pakkuja tehtud tööle, kasuks see, et pakkuja peab jääkreostuse likvideerimise ja/või sarnast tööd olema teostanud peatöövõtjana. Samuti ei leia selle tõlgenduse vastu argumente HT teistest osadest. Õige on Hankija väide, et HT osa III p 2.3 alap 1 ei muuda mõttetuks HT III osa p-s 2.2 pakkuja kolme viimase majan14
(17)3-12-1815 dusaasta (2009-2011) summeeritud netokäibe suurusele jääkreostuse likvideerimise ja/või sarnaste töödega seonduvas valdkonnas seatud nõuet (39 000 eurot), sest erinevate ajaperioodide tõttu on viimatinimetatud nõudel iseseisev regulatiivne sisu. Ringkonnakohus nõustub ka Hankija ja Vaidlustajate väidetega, et Hankija eesmärk oli kontrollida pakkujate kogemust suuremahulise jääkreostuse likvideerimise või sarnase töö osas ning hankija eesmärgiga ei saa pidada kooskõlas olevaks tingimuse tõlgendamine selliselt, et kvalifitseeruksid ka kõik sellised pakkujad, kes küll kunagi on mõne suure ehitustöö raames teinud väiksemaid jääkreostuse likvideerimisega seotud toiminguid, mida tuleb ette üsna sageli, kuid mitte olulises mahus. Sellele viitab Hankija 03.05.2012 selgitus, et tema eesmärk ei ole pakkujate arvukus, vaid kvalifitseeritud ja vastava kogemusega töö teostaja leidmine (VaKo toimik lk 65), samuti hankelepingu suur maht ja eeldatav maksumus 4,8 miljonit eurot.
  1. VaKo hinnang, et HT osa III p 2.
  2. alap-st 1 ja Hankija 03.05.2012 selgitusest nähtuvalt ei loeta prügila ehitustöid selle tingimuse tähenduses reeglina jääkreostuse likvideerimisele sarnasteks töödeks, on kooskõlas HT osa III p 2.
  3. alap-ga 1 ja Hankija 03.05.2012 selgitusega ning ringkonnakohtul ei ole alust seda ümber hinnata.
  4. VaKo otsuses ei sisustatud täpsemalt mõistet „ehitustöö“ ega võetud seisukohta selles, kas vaidlusaluses kvalifitseerimistingimuses sätestatud töö miinimummaksumuse nõude 4 miljonit eurot (käibemaksuta) täitmisel võib arvestada ka projekteerimistööde maksumust. Seepärast ei pea VaKo otsuse õiguspärasuse hindamise seisukohalt vajalikuks selle küsimuse üle arutleda ka ringkonnakohus. Juba seetõttu ei ole käesolevas haldusasjas vajalik koguda tõendeid selle kohta, kas pakkujad on viidatud kvalifitseerimistingimuse täitmist tõendanud töödega, mille maksumus hõlmab ka projekteerimist. Seetõttu on asjakohatu halduskohtu seisukoht, et Hankija on soovinud pakkumuses näha 4 000 000 eurost ehitustööd, millest oleksid eraldatud projekteerimiskulud.
  5. VaKo asus HT osa III p 2.
  6. alap 1 ja Hankija 03.05.2012 selgituse põhjal seisukohale, et „reeglina ei loeta prügilate ehitustöid sarnasteks töödeks käesoleva hankemenetluse kontekstis“ (VaKo otsuse p 11.1.1.). Otsuse p-s 11.1.
  7. viitas VaKo tööde tellija kirjadest nähtuvatele andmetele selle kohta, kui suures mahus on Demene ja Janvari projektide raames teostatud töid, mida saab VaKo arvates lugeda HT kohaselt „sarnasteks töödeks“ (olemasolevate prügilate sulgemine). Otsuse p-s 11.1.
  8. hindas VaKo Apellantide väidet, et konkreetsete uute ladestuspaikade rajamisega seondunud tööd on käsitletavad jääkreostuse likvideerimistöödena, kuna nii Demene kui ka Janvari projekti teostamisel rajati uued ladestusalad senise prügila vahetusse lähedusse ning mh tuli uute ladestusalade ehitamise käigus teostada pinnaseuuringuid ja koostada uuringute tulemuste põhjal ehitusprojekt, nähes ehitusprojektis ette ka vajalikud tööd pinnase saneerimiseks. VaKo märkis, et Apellandid ei ole esitanud tõendeid selle väite tõendamiseks ja ei ole teada, millises rahalises mahus väidetavaid jääkreostuse likvideerimise töid teostati. Samuti kirjutas VaKo: „Uue ladestusala ehitustöid, kus tegelikke töid jääkreostuse likvideerimiseks ei teostatud, ei saa arvestada kvalifitseerimistingimuse täitmisel isegi siis, kui Kolmanda isiku väited jääkreostuse likvideerimise tööde sisaldumise kohta ladestusala ehitustöödes oleks tõendatud.“ Lause on halvasti sõnastatud, sest kui väited jääkreostuse likvideerimise tööde sisaldumise kohta ladestusala ehitustöödes oleks tõendatud, ei saa tegemist olla lause esimeses pooles nimetatud olukorraga, kus ladestusala ehitustööde käigus „tegelikke töid jääkreostuse likvideerimiseks ei teostatud“. Ringkonnakohus loeb käesolevas punktis viidatud VaKo seisukohtadest koosmõjus siiski välja VaKo tõlgenduse, et asjaolu, et prügila (e uue ladestusala) ehitustööde käigus kõrvaldati alalt ka jääkreostust, ei muuda prügila ehitustöid tervikuna jääkreostuse likvideerimise ja/või sarnaseks tööks vaid- 15
(17)3-12-1815 lusaluse kvalifitseerimistingimuse mõttes. Sellele tõlgendusele halduskohtu otsusest hinnangut ei nähtu. Ringkonnakohus nõustub selle VaKo eelviidatud tõlgendusega. See seisukoht on kooskõlas HT osa III p 2.
  1. alap-ga 1 ja Hankija 03.05.2012 selgitusega, mille kohaselt prügila ehitustöid ei saa lugeda „sarnaseks tööks“. Seda seisukohta ei väära Apellantide 12.09.2012 menetlusdokumendis (I kd tl 144) toodud väide võimatusest eristada, milline osa uue ladestusala ehitusprojekti koostamise töödest on seotud konkreetselt jääkreostuse likvideerimisega, ning selle väite kinnitamiseks lisatud asjatundja arvamus (sama kd tl 150, tõlge tl 151). Kui selline eristus ei ole võimalik ehitusprojekti koostamise töö raames (mille maksumus, isegi kui seda arvestada nõutava 4 miljoni euro suuruse miinimummaksumusega ehitustöö hulka, ei saa sellest tööst moodustada olulist osa), ei tähenda see, et selliselt ei ole võimalik eristada ehitusprojekti alusel tehtud töid ning VaKo tõlgendust ei oleks võimalik rakendada. Apellatsioonkaebuses moonutavad Apellandid oma 12.09.2012 menetlusdokumendis toodud seisukohta. 12.09.2012 menetlusdokumendis ei ole Apellandid väitnud võimatust eristada, milline osa uue ladestusala ehitusprojekti teostamise töödest on seotud konkreetselt jääkreostuse likvideerimisega, nagu nad lasevad välja paista apellatsioonkaebuse p-des 2.3 ja 3.
  3. Eeltoodud põhjendustel puudub alus VaKo otsuse tühistamiseks kaevatud ulatuses. II
  4. Ringkonnakohus esitab ka oma seisukohad esialgse õiguskaitse küsimuses.
  5. Erinevalt kuni
  6. detsembrini 2011 kehtinud halduskohtumenetluse seadustiku § 121 lg-st 5, ei näe alates
  7. jaanuarist 2012 kehtiv

otsesõnu ette halduskohtule volitust määrata esialgse õiguskaitse määrusest tuleneva õiguse, kohustuse, keelu või esialgse õiguskaitse määruse alusel antud haldusakti kehtivuse lühemat tähtaega seaduses sätestatust. Halduskohtul on siiski õigus määrata esialgse õiguskaitse meetme kehtivuseks lühem tähtaeg kui

§ 249lg-s 4 sätestatud.

Halduskohtu õigust esialgse õiguskaitse kohaldamise tähtaega määrata kinnitavad

§ 251

lg 3, § 252 lg 4 ja § 253 lg 1.

§ 249

lg 4 sätestab esialgse õiguskaitse meetme kehtivusaja juhuks, kui halduskohus ei ole esialgse õiguskaitse määruses esialgse õiguskaitse meetme kehtivuse tähtaega kindlaks määranud (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 24.08.2012 määrus haldusasjas nr 3-12-1170, p 11). Põhjendamatu ja vastuoluline oleks regulatsioon, mille puhul kohtul on kohtumenetluse igas staadiumis õigus esialgse õiguskaitse määrust muuta ja tühistada, kuid samas puudub õigus näha esialgse õiguskaitse määruses õiguskaitsemeetme kohaldamine ette lühemaks ajaks kui kohtumenetluse lõpuni.

  1. Halduskohtu 31.08.2012 esialgse õiguskaitse määruses keelati Hankijal Apellantide HT osa III p 2.3 alap-s 1 sätestatud kvalifitseerimistingimusele vastavuse kontrolli läbiviimine „kuni kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemiseni käesolevas haldusasjas“, mitte kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumiseni. Kohtuotsus tehti asjas 09.10.
  2. Järelikult alates 10.10.2012 esialgse õiguskaitse määruses toodud keeld ei kehtinud ja Hankija oleks saanud hankemenetlusega jätkata. Menetlusosalistele on kohustuslik kohtulahendi resolutsioon, mitte põhjendused. Seetõttu ei saanud halduskohus oma 09.10.2012 otsuses toodud ebaõigete selgitustega esialgse õiguskaitse meetme kehtivuse kohta 31.08.2012 esialgse õiguskaitse määrust muuta ega selle kehtivusaega pikendada.
  3. Kohtuotsuse resolutsiooni p 3, millega kohus on juhindudes

§ 253

lg-st 3 tühistanud juba 10.10.2012 kehtivuse kaotanud esialgse õiguskaitse abinõu, on tegelikult sisutu. Esialgse õiguskaitse regulatsioon

-s on tõepoolest vastuoluline osas, milles

§ 24916

(17)3-12-1815 lg-s 4 nähakse ette esialgse õiguskaitse meetme kehtivuse automaatne lõppemine kohtumenetluse lõppemisel, sh kohtuotsuse jõustumisel, ja § 253 lg-s 3 kohtule kohustus kohtuotsuse või menetlust lõpetava määrusega esialgne õiguskaitse tühistada. 20. Esialgse õiguskaitse kohaldamise pikendamiseks ringkonnakohtu arvates

§ 249

lgst 1 tulenevalt alust ei ole, sest apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise põhjendustest tulenevalt peab ringkonnakohus käesolevas asjas esitatud kaebust perspektiivituks. Seetõttu ei teki käesolevas haldusasjas olukorda, kus kaebajate õiguste kaitse kohtuotsusega võiks osutuda raskendatuks või võimatuks.

  1. Ringkonnakohus märgib, et 31.08.2012 määruses sätestatud esialgse õiguskaitse meede keelata „kvalifitseerimistingimusele vastavuse kontrolli läbiviimine“ oli sõnastatud liiga laialt ja sellisena põhjendamatu. Mõistetav oleks olnud Hankijal keelata Apellantide kvalifitseerimata jätmise otsuse tegemine, kuid keelata ka kvalifitseerimise kohta tehtava otsuse ettevalmistamine vajaliku teabe kogumise jms toimingute tegemise näol on hankemenetluse põhjendamatu häirimine. III
  2. Eeltoodud põhjendustel on halduskohtu otsus kaebus rahuldamata jätta lõppkokkuvõttes õige. Ringkonnakohus muudab üksnes halduskohtu otsuse põhjendusi, asendades need käesolevas otsuses toodud põhjendustega. Muus osas jääb halduskohtu otsus muutmata. Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata.
  3. Kaebuse rahuldamata jätmise tõttu jättis halduskohus menetluskulud menetlusosaliste endi kanda – Apellantide taotlused menetluskulude väljamõistmiseks kogusummas 2736,11 eurot (I kd tl 163-166 ja 172-175) jäid rahuldamata, Hankija ja Vaidlustajad aga menetluskulude väljamõistmise taotlust ei esitanud. Kuna kaebuse jätab rahuldamata ka ringkonnakohus, ei ole

§ 108

lg-st 1 ja § 109 lg-st 4 tulenevalt alust esimese astme menetluskulude jaotust muuta. 24. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu jääb

§ 108

lg 1 alusel rahuldamata Apellantide taotlus apellatsioonimenetluse kulude 1625,11 eurot (sh riigilõiv apellatsioonkaebuselt 639,11 eurot ja esindaja õigusabitasu 986 eurot (käibemaksuta)). Apellatsioonimenetluses esitatud menetluskulude nimekiri ja väljamõistmise taotlus hõlmab lisaks eeltoodule ka halduskohtule esitatud esialgse õiguskaitse pikendamise taotluse koostamise kulu 170 eurot (käibemaksuta), mille väljamõistmise taotluse oleksid Apellandid pidanud vastavalt

§ 109lg 1 esimesele lausele esitama enne kohtuvaidlusi esimese astme kohtus.

25. KMG Inseneriehituse AS esitas taotluse apellatsioonimenetluse kulude väljamõistmiseks Apellantidelt summas 1612,50 eurot (käibemaksuta). Menetluskulude kandmine seoses antud apellatsioonimenetlusega on tõendatud taotlusele juurdelisatud advokaadibüroo arvete, kliendiaruannete ja pangaväljavõtetega. Kulud seisnevad tasus esindaja õigusabi eest, mille põhjendatud suuruseks

§ 109lg 6 mõttes hindab ringkonnakohus 1000 eurot.

Menetluskulud tuleb Apellantidelt välja mõista võrdsetes osades, s.o igaühelt 200 eurot. Ülejäänud Vaidlustajad ning Hankija ei ole menetluskulude väljamõistmise taotlust esitanud. Kaire Pikamäe Lauri Madise Silvia Truman 17

(17)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.