3-11-2094/5

(3)3-11-2094 24.05.2011 saatis kaebaja Viru Vangla direktorile teatise selle kohta, et ta alustab 26.05.2011 kuiva näljastreiki. Samasisulise teatise saatis kaebaja ka vangla meditsiiniosakonda. Keegi kaebajale ei vastanud ja probleemi ei lahendatud ning seetõttu pidi ta kannatama kehalist ja hingelist valu. Kaebaja esitas 15.06.2011 Viru Vangla direktorile kaebuse, milles palus maksta talle rahalist kompensatsiooni Viru Vangla äranägemisel selle eest, et vanglatöötajad ei võtnud midagi ette, kuigi ta teavitas vanglaametnikke näljastreigi alustamisest alates 26.05.

1. Kaebaja arvates rikkus Viru Vangla vangistusseaduse (edaspidi VangS) § 41 lg 1, § 47 lg 1, Eesti Vabariigi põhiseaduse (edaspidi PS) § 19 ja
2. Viru Vangla 07.2011 vastuses teatati kaebajale, et Viru Vangla ei rahulda tema kaebust ega palu vabandust, kuna ei tunne süüd. 13.09.2011 palus kohus Viru Vanglal teatada, kas K.K on eelnevalt esitanud Viru Vanglale kahjunõude kahju hüvitamiseks, mis on tekkinud seoses nälgimisega ajavahemikul alates 26.05.2011 kuni 01.06.
3. Viru Vangla 16.09.2011 vastusest kohtule nähtub, et K.K esitas 15.06.2011 vanglale kaebuse toidust loobumise osas ajavahemikul alates 26.05.2011 kuni 01.06.2011 ning et nimetatud pöördumine on vangla poolt loetud märgukirjaks, millele vangla vastas 22.07.
4. Kohtu seisukoht HKMS § 11 lg 31 p 5 sätestab, et halduskohus tagastab kaebuse määrusega selle esitajale juhul, kui kaebuse või protesti esitajal ei saa ilmselgelt olla halduskohtusse pöördumise õigust, eeldades, et tema väidetavad asjaolud on tõendatud. Riigikohus on nimetatud sätte sisustamisel 15.05.2009 määruses asjas nr 3-3-1-9-08 leidnud, et kohus võib kaebuse üldjuhul tagastada üksnes siis, kui kaevatav haldusakt või toiming ei saa ilmselgelt rikkuda kaebaja õigusi ega piirata tema vabadusi.
5. juuni 2010 Riigikohtu halduskolleegiumi määruses asjas nr 3-3-1-20-10 on Riigikohus märkinud, et HKMS § 11 lg 31 p 5 eesmärk on eelkõige vähendada halduskohtute töökoormust, kõrvaldades menetlusest ilmselgelt põhjendamatud kaebused ehk lihtsalt sisutud haldusasjad. Neid kaalutlusi, eelkõige kohtusüsteemi efektiivse toimimise eesmärki silmas pidades on halduskolleegiumi arvates võimalik laiendada HKMS § 11 lg 31 p 5 kohaldamisala ka kaebusele, mis on ilmselgelt perspektiivitu. Kaebuses palub K.K hüvitada talle Viru Vangla tegevusetusega tekkinud kahju, mis seisnes abinõude rakendamata jätmises seoses kaebaja toidust loobumisega ajavahemikul alates 26.05.2011 kuni 01.06.
6. Kaebaja märkis, et nälgimine põhjustas talle füüsilisi ja psüühilisi kannatusi ning sellesse sekkumata jätmisega on vangla rikkunud tema õigusi ja vabadusi. Viru Vangla põhjendas abinõude rakendamata jätmist vajaduse puudumisega. Viru Vangla vastusest nähtub, et info nälgimise kohta laekus meditsiiniosakonda 26.06.
7. 29.05.2011 käis õde kontrollimas kaebaja tervislikku seisundit. Õde mõõtis veresuhkru taset, pulssi ja vererõhku, mis vastasid normidele ja kaebaja tervislik seisund hinnati stabiilseks. Samuti viidi kontroll läbi 31.05.2011 ja 01.06.
8. Seega kaebaja tervislik seisund oli meditsiinitöötajatele teada, kuid puudus vajadus sekkumiseks. Kohus leiab, et isegi kui tuvastataks vangla sekkumata jätmise õigusvastasus, ei tooks selline rikkumine kaebajale kaasa hilisema kahju hüvitamise taotluse rahuldamist. Kaebaja toidust 2

(3)3-11-2094 loobumine ei olnud tingitud talle vangla poolt toidu andmata jätmisest, vaid seda tegi kaebaja omal vabal tahtel. Seega, isegi kui kaebaja tundis end halvasti, siis oli ta ise vabatahtlikult selle endale põhjustanud. Kohus leiab, et kaebajale ei saanud tekkida sellist mittevaralist kahju, mis kuuluks riigivastutuse seaduse (RVastS) § 9 lg 1 alusel hüvitamisele. RVastS § 9 lg 1 kohaselt võib isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Kohtu hinnangul kaevatava toiminguga (vangla mittesekkumisega ajal, mil kaebaja ei söönud) ühtegi nimetatud isikuõigust ei rikutud. Samuti ei ole kaebaja ise välja toonud asjaolusid, mis annaksid aluse nõuda talle tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist. Seega on hüvitamiskaebus ilmselgelt perspektiivitu. Tulenevalt eeltoodust on kohus seisukohal, et tegemist on otsitud kaebusega, millel puuduvad eduväljavaated. Lähtudes Riigikogu halduskolleegiumi 22. juuni 2010 määruses nr 3-3-1-2010 antud tõlgendusest HKMS § 11 lg 31 punktile 5, on nimetatud sätte alusel võimalik kohtumenetlusest sisutud haldusasjad kõrvaldada. Kohtusüsteemi efektiivse toimimise huvides ei pea iga väike rahulolematus saama täiemahulist kohtulikku kaitset. Tulenevalt eeltoodust tuleb K.K`i kaebus Viru Vanglalt kahju hüvitamise nõudes (seoses Viru Vangla tegevusetusega, mis seisneb abinõude rakendamata jätmises ajal, mil kaebaja ei söönud) HKMS § 11 lg 31 p 5 alusel tagastada, kuna kaevatav toiming ei saanud ilmselgelt rikkuda kaebaja õigusi ega piirata tema vabadusi. Mare Krull kohtunik 3