← Eesti

3-11-3059/36

Obsah (12)§ 212§ 215§ 213§ 223§ 158§ 165§ 200§ 285§ 92§ 108§ 93§ 109

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Lauri Madise, Kaire Pikamäe, Silvia Truman Otsuse tegemise aeg ja koht 15. november 2012, Tallinn Haldusasja number 3-11-30

§ 212

lg 1 teises lauses sätestatud juhul (

§ 212lg 1).

Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (

§ 215lg 3).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (

§ 213lg 1 p 5).

Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (

§ 223lg 1).

3-11-3059 ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

  1. Laurell Investment AS (pankrotis) pankrotihaldur Maire Arm esitas 09.11.2010 Eesti Töötukassale avalduse töötuskindlustuse seaduse (TKindlS) alusel hüvitise maksmiseks tööandja maksejõuetuse korral avaldusele lisatud nimekirjas märgitud töötajatele, sh K Ple. K. Ple taotleti hüvitist töölepingu ülesütlemisel saamata jäänud töötasu 4 473,82 eurot, puhkusetasu 348,61 eurot ja töölepingu ülesütlemise hüvitise 945,89 eurot eest. Lisatud töölepingu kohaselt töötas K. P ajavahemikul 01.01.2010-31.07.2010 aktsiaseltsis raamatupidaja ametikohal. Töölepingu kohaselt töötas K. P täistööajaga ja töötasu oli 8 000 krooni, mida suurendati seoses ööajal töötamisega 10 000 kroonini. Ametijuhendi kohaselt olid raamatupidaja peamised ülesanded ettevõtte raamatupidamise korraldamine, töötajate palgaarvestus ja sellega seotud aruandlus, aruandluse koostamine ja esitamine vastavalt kehtivatele seadustele ja nõuetele. Töölepingu lõpetamise dokumendi kohaselt on leping lõpetatud töölepingu seaduse (TLS) § 89 lg 2 p 2 alusel koondamise tõttu.
  2. Eesti Töötukassa jättis 25.05.2011 otsusega nr 311000264 pankrotihalduri avalduse läbi vaatamata. K. P esitas 30.06.2011 Tallinna Halduskohtule kaebuse Eesti Töötukassa 25.05.2011 otsuse tühistamiseks teda puudutavas osas. Tallinna Halduskohus rahuldas 19.09.2011 otsusega nr 3-11-1627 K. P kaebuse ja tühistas Eesti Töötukassa 25.05.2011 otsuse, kohustades töötukassat vaatama taotlus uuesti läbi ja tegema selle osas sisulise otsuse.
  3. Eesti Töötukassa jättis 09.12.2011 otsusega nr 311000549 TKindlS § 22 lg 1 alusel mh K. Ple tööandja maksejõuetuse hüvitise määramata. Kuna TKindlS § 20 lg-st 1 tulenevalt on tööandja maksejõuetuse korral kaitstud isik töötaja ehk isik, kes teeb tööandjale tööd töölepingu alusel, tuleb hüvitise määramiseks töötukassal tuvastada töösuhte olemasolu maksejõuetuks tunnistatud tööandjaga. Laurell Investment AS (pankrotis) tegevjuhi A J 04.03.2011 selgituste kohaselt tegeles aktsiaselts ajavahemikul 03.08.2008-31.07.2010 Vormsi puhkebaasi rajamisega. Laurell Investment AS (pankrotis) 20.05.2011 e-kirja kohaselt oli töötajate töö sisu uue projekti käivitamiseks vajaliku dokumentatsiooni jms ettevalmistamine. Harju Maakohtule esitatud pankrotiavalduse kohaselt jäi Vormsi puhkebaasi rajamine ära seoses finantseerijate taganemisega. Maksu- ja Tolliametile esitatud käibedeklaratsioonide kohaselt ei ole Laurell Investment AS (pankrotis) teostanud käibemaksuga maksustatavaid toiminguid ja tehinguid K. P töötamise aja jooksul ajavahemikul jaanuar-juuli
  4. Aktsiaselts on sel ajavahemikul deklareerinud küll sisendkäibemaksu, kuid vaatamata töötukassa nõudmisele ei ole esitatud käibemaksuseaduse § 31 lg 1 ja § 37 kohaselt sisendkäibemaksu mahaarvamise aluseks olevaid arveid. Seega ei ole tõendatud aktsiaseltsi tegutsemine ettevõtlusega ajavahemikul detsember 2009-juuli
  5. Maksu- ja Tolliameti 26.08.2010 otsusega nr 14416 kustutati aktsiaselts käibemaksukohustuslaste registrist, kuna äriühing ei ole tõendanud ettevõtlusega tegelemist ajavahemikul 01.01.2010-31.07.
  6. Juhatuse liikme I Oi volitused on lõppenud 03.12.2009 ja andmeid juhatuse liikme volituste pikendamise või uue juhatuse liikme valimise kohta ei ole esitatud äriregistrile ega Maksu- ja Tolliametile. Jaanuarist juulini 2010 on Laurell Investment AS (pankrotis) pangakontol toimunud vaid kolm tehingut, millest kaks on panga teenustasud ja üks maksuvõla tasumine (viimane tehing 28.10.2010). Raha Laurell Investment AS (pankrotis) pangakontodel sel ajavahemikul sisuliselt puudus (saldo Sampo Pangas 17.11.2009 seisuga 3,05 krooni ja Swedbankis 12.01.2010 seisuga 1 290,47 krooni). Danske Bank konto on arestitud 17.09.2010 ja Swedbanki ja SEB Panga kontod 20.09.
  7. On ebatõenäoline, et 2

(17)3-11-3059 projekti ettevalmistustööd ja töölepingute sõlmimine said toimuda olukorras, kus äriühingul puudusid rahalised vahendid ja käive, ning äriühingul oli sellises olukorras pakkuda töötajatele täistööajaga tööd. Seetõttu ei ole usaldusväärsed ka tööandja poolt esitatud tööajagraafikud, mille kohaselt on K. P
  1. a jaanuaris töötanud 160, veebruaris 149, märtsis 184, aprillis 168, mais 168, juunis 157 ja juulis 176 tundi. Igapäevast majandustegevust ja raamatupidamist Laurell Investment AS-s (pankrotis) pole toimunud. Sellele viitab ka asjaolu, et äriühing pole vaatamata Maksu- ja Tolliameti korduvale (25.05.2010 ja 28.05.2010) nõudmisele esitanud raamatupidamise dokumente. Kuna pole tõendatud äriühingul käibe, majandustegevuse ja rahaliste vahendite olemasolu, millest maksta kokkulepitud töötasu, ei ole tõendatud töösuhe äriühingu ja K. P vahel. Et töösuhe ja K. P poolt raamatupidaja ülesannete täitmine pole tõendatud, võib töölepingu näol olla tegemist näiliku tehinguga TsÜS § 89 lg 1 mõttes. Töösuhtest mulje jätmiseks on Laurell Investment AS-s (pankrotis) veebruarist juulini 2010 deklareerinud Maksu- ja Tolliametile K. Ple igakuiselt töölepinguga kokku lepitud töötasu 639,65 eurot maksmist ning
  2. a augustis deklareerinud K. Ple välja makstud summaks 1 933,65 eurot. Need summad on K. P kinnitusel talle aga jäänud maksmata, mistõttu on need deklareeritud alusetult. Seejuures on kõik need deklaratsioonid esitatud ühekorraga 17.08.
  3. Töölepingu näilikkusele viitab ka asjaolu, et kuigi K. Ple pole kogu töötamise perioodi 7 kuud jooksul töötasu makstud, ei ole ta pöördunud töötasu nõudmiseks töövaidluskomisjoni ega kohtu poole. Laurell Investment AS (pankrotis) pole seisuga 26.04.2011 esitanud töölepingu kohta andmeid ravikindlustuse andmekogusse. A. J märkis 15.11.2011 vastuses, et on haigekassale esitanud andmed töötajate kohta, ja palus töötukassal teha uus päring haigekassale, kuid kuna andmete esitamine haigekassale, mis on toimunud üle aasta pärast töölepingu väidetavat lõpetamist, ei saa omada tähendust ravikindlustuse seisukohast, ei pidanud töötukassa uue päringu tegemist vajalikuks.
  4. Salzburg Invest OÜ (likvideerimisel) haldur Tiina Mitt esitas 13.01.2011 Eesti Töötukassale avalduse TKindlS alusel hüvitise maksmiseks tööandja maksejõuetuse korral avaldusele lisatud nimekirjas märgitud töötajatele, sh K. Ple. K. Ple taotleti hüvitist töölepingu ülesütlemisel saamata jäänud töötasu 3 834,70 eurot, puhkusetasu 299,83 eurot ja töölepingu ülesütlemise hüvitise 1168,67 eurot eest. Lisatud töölepingu kohaselt töötas K. P ajavahemikul 01.05.2010-30.09.2010 osaühingus raamatupidaja ametikohal. Töölepingu kohaselt oli kokkulepitud töötasu suurus 10 000 krooni, mida suurendati seoses öisel ajal töötamisega 12 000 kroonini. Töölepingu lõpetamise dokumendi kohaselt on leping lõpetatud TLS § 89 lg 2 p 2 alusel koondamise tõttu.
  5. Eesti Töötukassa jättis 09.12.2011 otsusega nr 311000555 TKindlS § 22 lg 1 alusel mh K. Ple tööandja maksejõuetuse hüvitise määramata, leides, et Salzburg Invest OÜ (likvideerimisel) töösuhe K. Pga ei ole tõendatud. Tulenevalt ravikindlustuse seaduse § 6 lg-st 1 ja sotsiaalministri 18.08.2004 määruse nr 101 §-st 4, peab tööandja töölepingu alusel töötaval isikul tööle asumisest arvestatava 14-päevase ooteaja möödumisel ravikindlustuskaitse tekkimiseks esitama haigekassale 7 kalendripäeva jooksul isiku tööleasumisest ravikindlustuse andmekogusse kindlustuskaitse algamise kande tegemiseks vajalikud dokumendid. Töötukassa 07.03.2011 päringule haigekassa poolt 11.03.2011 saadetud vastuse kohaselt ei ole neile esitatud andmeid K. P töötamise kohta Salzburg Invest OÜ-s (likvideerimisel), millest tulenevalt ei ole K. P selle äriühingu kaudu omanud kindlustuskaitset. Töötukassa 18.04.2011 päringule, miks ei ole haigekassale esitatud andmeid K. P töötamise kohta, vastas Salzburg Invest OÜ (likvideerimisel) samal päeval, et haigekassa ei puutu antud juhul asjasse ja iseenesestmõistetav on aruandlusprobleemide tek3
(17)3-11-3059 kimine raskustes väikeettevõttes juhul, kui raamatupidaja on minemas lapseootus- ja hoolduspuhkusele ning uue raamatupidaja koheseks palkamiseks pole finantsilist suutlikkust. Salzburg Invest OÜ (likvideerimisel) tegevjuhi Alvar J kinnitusel võivad äriühingu poolt haigekassale esitatud andmed olla ebaõiged, sest raamatupidaja läks lapsehoolduspuhkusele. Selgitus, et andmed jäid esitamata raamatupidaja lapsehoolduspuhkusele minemise tõttu, ei ole tõsiseltvõetav. Haigekassalt saadud teabe kohaselt on ravikindlustuse andmekogusse esitatud andmed L. L, K. K ja L.-M. K kohta, kes sarnaselt K. Ple on Salzburg Invest OÜ-s (likvideerimisel) asunud tööle 01.05.
  1. Pole tõendatud, et raamatupidaja oleks olnud lapsehoolduspuhkusel. Töölepingu kohaselt täitis raamatupidaja ülesandeid K. P ise. Töötukassale esitatud avaldusele lisatud tööaja arvestamise tabelite kohaselt ei ole K. P kordagi viibinud puhkusel ega haiguslehel. A. J märkis 15.11.2011 vastuses, et on haigekassale esitanud andmed töötajate kohta, ja palus töötukassal teha uus päring haigekassale, kuid kuna andmete esitamine haigekassale, mis on toimunud üle aasta pärast töölepingu väidetavat lõpetamist, ei saa omada tähendust ravikindlustuse seisukohast, ei pidanud töötukassa uue päringu tegemist vajalikuks. Töölepingu kohaselt oli kokkulepitud töötasu suurus 10 000 krooni, mida suurendati seoses öisel ajal töötamisega 12 000 kroonini. TLS § 45 lg 1 kohaselt kuulub ööaja sisse töötamine kella 22.00 kuni 06.
  2. Esitatud dokumentide põhjal ei ole kindlaks tehtud K. P töötamist ööajal, mida ei saa raamatupidaja ülesannete puhul pidada ka tõenäoliseks. Sõlmitud töölepingutes on nii mehhaaniku, raamatupidaja, tegevjuhi, üldkoristaja, administraatori, müügijuhi kui ka kelneri töötasu aluseks võetud sama summa 766,94 eurot. Arvestades nende ametikohtade erinevaid tööülesandeid ja vastutust, ei saa selliste töötasu kokkulepete sõlmimist pidada tõenäoliseks. Samuti pole Maksu- ja Tolliameti andmetel K. Ple sellist töötasu makstud; Maksuja Tolliametil puuduvad igasugused andmed K. Ple Salzburg Invest OÜ (likvideerimisel) makstud tasude kohta. Statistikaameti andmetel oli
  3. a majutuse ja toitlustuse tegevusalal keskmine brutokuupalk 505 eurot. Ei ole tõenäoline, et olukorras, kus mitmed eelnevalt samas asukohas, sama tegevusega ja samade isikute juhtimisel tegutsenud äriühingud (Zalzland OÜ, Laurell Investment AS) olid tunnistatud maksejõuetuks, sai Salzburg Invest OÜ (likvideerimisel) pakkuda töötajatele keskmisest kolmandiku võrra suuremat töötasu. K. P kinnitusel ja Laurell Investment AS (pankrotis) esitatud dokumentide kohaselt töötas ta ajavahemikul mai-juuli 2010 täistööajaga nii Salzburg Invest OÜ-s (likvideerimisel) kui Laurell Investment AS-s (pankrotis) ning tema tööaeg kahes äriühingus kokku oli mais 310, juunis 300 ja juulis 320 tundi. Kahes äriühingus samaaegselt täistööajaga töötamist ei saa pidada tõenäoliseks, seejuures on märkimisväärne, et mõlemas äriühingus töötamise asukoht oli hotell Salzburg Pärnu mnt 555, Tallinn. Esitatud tööajaarvestuse tabelite põhjal pole K. P kogu mõlemas äriühingus töötamise aja jooksul viibinud puhkusel. Kuna töötukassale ei ole esitatud usaldusväärseid dokumente K. P töösuhte, kokkulepitud töötasu ning töötatud tundide kohta Salzburg Invest OÜ-s (likvideerimisel), puudub töötukassal võimalus tuvastada hüvitise määramise aluseks olevaid asjaolusid ning seetõttu tuleb hüvitis jätta määramata. Isegi kui esitatud dokumentide põhjal oleks võimalik tuvastada K. P töösuhte olemasolu Salzburg Invest OÜ-s (likvideerimisel), on töötukassal TKindlS § 22 lg 12 alusel õigus keelduda hüvitise maksmisest või vähendada seda, kui töötaja nõue põhineb lepingul, milles pooled on kokku leppinud tekkivate nõuete rahuldamiseks hüvitise maksmise täies ulatuses või osaliselt 4
(17)3-11-3059 sama seaduse alusel. Sama lõike p 1 kohaselt on pooled kokku leppinud tekkivate nõuete rahuldamiseks hüvitise maksmise, kui tööleping või kokkulepe töötasu suurendamise kohta on sõlmitud tööandja lähikondsega ühe aasta jooksul enne tööandja maksejõuetuks tunnistamist. Tööandja lähikondsena käsitatakse pankrotiseaduse § 117 lg-tes 1 ja 2 toodud füüsilisest ja juriidilisest isikust võlgniku lähikondseid. Kuigi TKindlS § 22 lg-d 11 ja 12 jõustusid 01.05.2011, saab nendest välja lugeda seaduse eesmärki. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2008/94/EÜ annab liikmesriikidele võimaluse võtta tarvitusele vajalikke meetmeid hüvitisnõuetega seotud pettuste vältimiseks ja hüvitist mitte maksta või vähendada seda juhul, kui ilmneb, et kohustuse täitmine on põhjendamatu töötaja ja tööandja eriliste sidemete ja ühiste huvide tõttu, mis tulenevad nendevahelisest salajasest kokkuleppest. Samuti annab direktiiv võimaluse keelduda hüvitise maksmisest juhtudel, kui töötaja ise või koos oma lähisugulastega oli tööandja ettevõte olulise osa omanik ja mõjutas oluliselt selle tegevust. Seaduse muutmise eelnõu seletuskirja kohaselt tekiks töötukassal võimalus keelduda hüvitise maksmisest juhtudel, kui nõude aluseks on tööleping, mis on sõlmitud ilmselgelt põhjendamatult ning eesmärgiga taotleda selle alusel hüvitist töötukassast. Salzburg Invest OÜ (likvideerimisel) poolt on juhatuse liikme ja tegevjuhi Alvar J lähikondsetega sõlmitud töölepingud, kus kokkulepitud töötasu on oluliselt suurem, võrreldes teiste töötajatega, kuid seda kokkulepitud töötasu ei ole äriühing suutnud kordagi maksta. Ka enne TKindlS § 22 lg-te 11 ja 12 jõustumist ei saanud isik eeldada, et töötukassa poolt hüvitatakse selgelt põhjendamatud nõuded. 6. K P esitas 30.12.2011 Tallinna Halduskohtule kaebused Eesti Töötukassa 09.12.2011 otsuste tühistamiseks teda puudutavas osas ja töötukassa kohustamiseks vaadata taotlused uuesti läbi. Kaebused registreeriti haldusasjadena nr 3-11-3059 ja nr 3-11-3068, mille halduskohus liitis 17.02.2012 määrusega ühte menetlusse (liidetud haldusasi nr 3-11-3059). Sellest, et Laurell Investment AS (pankrotis) majandustegevus oli pankrotieelsel perioodil pärsitud, ei saa teha järeldust, et äriühingu ja K. P vahel puudus töölepinguline suhe. Töölepingu kehtivust ei mõjuta ravikindlustuse olemasolu või selle puudumine, samuti asjaolud, kas tööandja on maksnud seaduses ettenähtud makseid, milline oli töötasu suurus või kas töötaja on kasutanud talle seadusega ettenähtud puhkust. Otsus nr 311000549 on vastuoluline, kuna töösuhte puudumise korral ei saa väita, et tööajagraafikud ja töötundide arv on ebausaldusväärsed ja et pole tõenäoline samaaegne täistööajaga töötamine kahes äriühingus. Seega on vaidlustatud otsus vastuoluline ja rikutud on haldusakti põhjendamise kohustust. Kui töötukassa on möönnud Laurell Investment AS (pankrotis) ja kaebaja vahel töölepingulise suhte olemasolu, millele viitab üksnes täistööajaga töötamise usaldusväärsuse kahtluse alla seadmine, tulnuks vastustajal uurimisprintsiipi rakendades välja selgitada, millises ulatuses tuleb lugeda K. P töötamine Laurell Investment AS-s (pankrotis) usaldusväärseks, ja määrata hüvitis osaliselt. Seaduse mõtte ja eesmärgiga ei ole vastuolus tööandja maksejõuetuse korral makstava hüvitise vähendamine ehk vastava avalduse osaline rahuldamine. Põhiseaduse §dest 11, 14 ja 32 tulenevalt on isikul tööandja maksejõuetuse korral subjektiivne õigus hüvitiseks vähemalt sellele osale, mis on töötukassa hinnangul usaldusväärne ja põhjendatud, näiteks juhul, kui töötukassa peab tõenäoliseks, et töötaja võis pankrotistunud äriühingus töötada kasvõi ühe päeva või tunni. Ka võrdse kohtlemise põhimõttega ei ole kooskõlas, et TKindlS § 22 lg 1 kohaldamisel makstakse isikutele, kes on tööandja maksejõuetuse korral õigustatud hüvitist saama taotletud ulatuses, hüvitis välja täies ulatuses, ja isikud, kes töötukassa hinnangul on seda hüvitist õigustatud saama taotletuga võrreldes osalises ulatuses, jäetakse hüvitisest täielikult ilma. Töötukassa ei ole vaidlustatud otsuse tegemisel rakendanud piisavalt uurimispõhimõtet ega arvestanud proportsionaalsuse ja võrdse kohtlemise põhimõtteid, mistõttu tuleb haldusakt tühistada. 5
(17)3-11-3059 Laurell Investment AS-s (pankrotis) töötasid ka mitmed teised isikud, kellele on töötukassa jätnud hüvitise määramata põhimõtteliselt samade põhjendustega, mis kaebaja puhul. Ebaloogiline ja ebamõistlik on väita, et äriühingus ükski isik tegelikult ei töötanud. Laurell Investment AS (pankrotis) oli reaalselt tegutsev ja mitmete töötajatega äriühing, mille majandustegevus hääbus peamiselt majandussurutise tõttu. TLS § 35 järgi peab tööandja töövõimelisele ja töö tegemiseks valmis olevale töötajale maksma keskmist töötasu ka juhul, kui töötaja ei tee tööd seetõttu, et tööandja ei ole andnud tööd, ei ole teinud töö tegemiseks vajalikku toimingut või on muul viisil töö vastuvõtmisega viivitanud, välja arvatud juhul, kui töö andmata jätmise on põhjustanud töötaja süü. Töötukassa põhjendused töölepingu näilisusest ja tühisusest on asjakohatud, sest kohus ei ole töölepingu tühisust TsÜS § 89 lg 2 mõttes tuvastanud. Ka Salzburg Invest OÜ-ga (likvideerimisel) seotud osas (otsus nr 311000555) on kaebuse põhjendused samasugused põhjendused. Ebaloogiline ja ebamõistlik on väita, et Salzburg Invest OÜ-s (likvideerimisel) ükski isik tegelikult ei töötanud. Salzburg Invest OÜ (likvideerimisel) oli reaalselt tegutsev ja mitmete töötajatega äriühing, mille majandustegevus kattus osaliselt Laurell Investment AS (pankrotis) tegevusega ja hääbus peamiselt majandussurutise tõttu. Kuna direktiiv 2008/94/EÜ ei ole vastavas osas otsekohalduv, ei tulene sellest, nagu oleks töötukassal võimalik keelduda hüvitise maksmisest, kui nõude aluseks on tööleping, mis on sõlmitud ilmselgelt põhjendamatult ning eesmärgiga taotleda selle alusel hüvitist. Sellist alust ei tulene ka TKindlS-st ega saa seda tuletada ka tõlgendamise teel, sest see oleks vastuolus õigusselguse põhimõttega. Vaidlustatud otsuses viidatud TKindlS § 22 lg 12 on kohaldatav vähemalt ühe sama lõike p-des 1-3 sätestatud materiaalse aluse esinemisel, kuid vastustaja ei ole neist ühelegi viidanud. 7. Eesti Töötukassa vaidles kirjalikes vastustes kaebustele vastu ja palus need jätta rahuldamata. Hüvitised jäeti määramata eelkõige vastustajale esitatud andmete ebausaldusväärsuse ja vastuolulisuse tõttu, samuti põhjusel, et Laurell Investment AS-l (pankrotis) puudus kaebaja väidetava töötamise ajal igasugune majandustegevus. Esitatud dokumentide ja selgituste põhjal ei ole võimalik tuvastada töösuhte olemasolu, mistõttu ei ole võimalik määrata kaebajale ka tööandja maksejõuetuse hüvitist (vt ka Tallinna Halduskohtu 19.09.2011 otsus nr 3-11-1627). Kuna antud juhul ei ole töölepingu sõlmimisega kaasnenud sellele vastavaid õiguslikke tagajärgi (tööga kindlustamine, töötasu maksmine, ravikindlustus), siis on K. P ja Laurell Investment AS (pankrotis) vahel sõlmitud töölepingu näol tegemist näiliku tehinguga. Haldusorganil on uurimisprintsiibist tulenevalt kohustus haldusmenetluses selgitada välja ka tsiviilõiguslikud asjaolud, kui need omavad tähtsust asja lahendamisel. Kuna tööleping on näilik tehing, ei pea töötukassa vajalikuks hakata hindama, milliste töötundide ulatuses isik tööülesandeid täitis. Isegi kui tegemist ei oleks näiliku töösuhtega, ei saa pidada aktsepteeritavaks olukorda, kus töötaja ja tööandja poolt esitatakse hüvitise saamiseks selgelt ebaõiged andmed eesmärgiga eksitada haldusorganit. Sellega pandaks haldusorganile kohustus selgitada välja asjaolud, mis eelkõige on tööandja enda pädevuses. Viide TLS §-le 35 jääb arusaamatuks, sest kaebaja on kogu menetluse käigus väitnud, et täitis kogu aega ja täies mahus oma töölepingust tulenevaid ülesandeid. Laurell Investment AS (pankrotis) majandustegevus oli töölepingu sõlmimise hetkeks mitte pärsitud, vaid täielikult seiskunud. Pole tõendatud, et Laurell Investment AS (pankrotis) oleks 6
(17)3-11-3059 üle võtnud OÜ Rendmark Kinnisvaraarendus poolt alustatud Vormsi puhkeküla rajamise projekti. Vastavalt sõlmitud kokkuleppele, pidi Laurell Investment AS (pankrotis) esitama PRIAle andmed kasusaaja isikuandmete muutmiseks, kuid PRIA andmetel seda tehtud pole, OÜ Rendmark Kinnisvaraarendus esitatud toetuse taotlus on jäetud rahuldamata juba 30.06.
  1. Töölepingud on Laurell Investment AS (pankrotis) poolt sõlmitud aga ajavahemikul 01.12.2009–01.02.2010, mil Laurell Investment AS-s (pankrotis) majandustegevus puudus. Laurell Investment AS (pankrotis) tegevjuhi Alvar J poolt 22.11.2011 esitatud dokumendis on kinnitatud, et perioodil 01.01.2009-31.12.2009 oli Laurell Investment AS (pankrotis) töötajate arv
  2. Esitatud andmete põhjal ei ole vastustaja suutnud tuvastada ka seda, kas või millisel määral eksisteeris tegelik töösuhe kaebaja ja Salzburg Invest OÜ (likvideerimisel) vahel. Olukorras, kus isik töötas väidetavalt ühel ja samal ajal ühes ja samas kohas kahes äriühingus täistööajaga, täites mõlema töölepingu alusel olemuslikult samu ülesandeid, ei saa vastustaja määrata üheselt kindlaks, millisel määral ta üht või teist töölepingut täitis. Seaduse mõte ei ole määrata hüvitist oletuslikult, vaid määratav summa peab olema põhjendatud ja vastama tegelikkusele, sealjuures on täpsete andmete esitamise kohustus tööandjal. Salzburg Invest OÜ (likvideerimisel) esitatud tööajagraafikutes ei ole märgitud, et kaebaja töösuhte ajal oleks tegemist olnud tööseisakuga. Esitatud dokumendid viitavad ka sellele, et sõlmitud töölepingu näol võib olla tegemist näiliku tehinguga, taotlemaks töötukassalt võimalikult suures ulatuses hüvitist tööandja lähikondsetele. Seda kinnitab asjaolu, et töötajatega kokkulepitud töötasu summaks oli 766,94 eurot (12 000 krooni), mis on ligilähedane Eesti keskmisele töötasule (Statistikaameti andmetel
  3. a IV kvartalis 813,91 eurot), millega on TKindlS § 20 lg-te 3-5 kohaselt seotud töötukassa poolt hüvitamisele kuuluvate summade piirmäärad, ja kokkulepitud töötasu suurus ei sõltunud ametikohtadest ega tööülesannetest. Alvar J 28.04.2010 seletuse kohaselt toimusid iga inimesega töötasu läbirääkimised eraldi. Ei ole tõenäoline, et sellises olukorras oleks lepitud kokku ühesugune töötasu kõikide töötajatega sõltumata nende tööülesannetest. Ka ei ole Salzburg Invest OÜ (likvideerimisel) suutnud kokkulepitud töötasu kellelegi, sh K. Ple, välja maksta, kuid sellele vaatamata pole K. P pöördunud töötasu saamiseks töövaidluskomisjoni ega kohtu poole.
  4. Tallinna Halduskohus jättis 24.04.2012 otsusega K. P kaebused rahuldamata. TKindlS § 22 lg-st 1 tulenevalt on töötukassa pankrotihalduri avalduse saamisel kohustatud kontrollima taotluse põhjendatust. Muu hulgas tuleb töötukassal lisaks tööandja maksejõuetusele kontrollida, kas nõue tuleneb töölepingulisest suhtest ja kas taotletav summa on põhjendatud. Nõude põhjendatust kontrollitakse eelkõige sotsiaalministri 07.12.2006 määruses nr 66 loetletud dokumentide alusel. TKindlS § 1 lg 3 järgi kohaldatakse selles seaduses sätestatud haldusmenetlusele haldusmenetluse seaduse (HMS) sätteid, arvestades TKindlS erisusi. Üheks erisuseks tööandja maksejõuetuse hüvitise määramise avalduse menetluses on see, et avaldusele lisatavad dokumendid peavad üldjuhul võimaldama töötukassal vajaliku otsuse tegemist ning tuleb eeldada, et töötukassale esitatakse avalduse lahendamiseks piisavad usaldusväärsed ja tegelikkusele vastavad andmed. See ei tähenda HMS §-s 6 sätestatud uurimisprintsiibi mittekohaldumist, küll aga andmete esitamisel teatud hoolsuskohustuse olemasolu. Töötukassa peab taotluse õigeks lahendamiseks selgitama välja kõik asjas tähendust omavad asjaolud ega saa piirduda üksnes pankrotihalduri esitatuga, kui see on ebapiisav. Tööandja maksejõuetuse hüvitise määramine ei ole kaalutlusotsus ning see, et juhtumi asjaolud võivad vajada põhjalikku uurimist ja hindamist, ei tähenda, et töötukassa teeb hüvitise määramise otsuse kaalutlusõiguse alusel. Kaebuses sisalduvad vastupidisest eeldusest lähtuvad väited on seetõttu ekslikud. 7
(17)3-11-3059 Asjas puudub vaidlus Laurell Investment AS (pankrotis) maksejõuetuse tõendatuse üle. Kaebaja suhtes on taotlus jäetud rahuldamata üksnes põhjusel, et töösuhte olemasolu K. P ja Laurell Investment AS (pankrotis) vahel ei ole tõendatud. Töötukassa on põhjendatult lähtunud TLS § 1 lg-s 1 toodud töölepingu mõistest ja TKindlS § 20 lg-s 1 sätestatut arvestades õigesti leidnud, et hüvitise määramiseks tuleb töötukassal tuvastada töösuhte olemasolu maksejõuetuks muutunud tööandjaga. Muu hulgas on töölepingu sõlmimise eelduseks, et tööandjal on olemas töö, mida töötajale anda, ning vahendid, millest kokkulepitud töötasu maksta, töötajal aga oskused ja võimalus kokkulepitud töö tegemiseks. Puudub alus väita, et töötukassa on olulise tähendusega asjaolude väljaselgitamisel ja tõendite kogumisel rikkunud uurimispõhimõtet. Kaebaja ei ole viidanud konkreetselt ühelegi kogumata jäänud tõendile. Töötukassa kogus tõendid äriühingu majandustegevuse, kaebuse esitaja töötamise ja tööülesannete kohta. Esitatud töölepingu kohaselt töötas K. P Laurell Investment AS-s (pankrotis) 01.05.2010–30.09.2010 raamatupidaja ametikohal täistööajaga. Aktsiaseltsi tegevjuhi A. J selgituste kohaselt tegeles aktsiaselts 03.08.2008–31.07.2010 Vormsi puhkebaasi rajamisega ning töötajate töö sisuks oli projekti käivitamiseks vajaliku dokumentatsiooni ettevalmistamine. Vaidlust ei ole selles, et Vormsi puhkeküla rajamine jäi ära. Haldusmenetluses kogutud tõendid ei kinnita, et Laurell Investment AS-l (pankrotis) oleks olnud käive ja majandustegevus, samuti rahalised vahendid, millest maksta töötasu. Kaebaja ei ole esitanud ühtegi tõendit, mis selle järelduse kummutaks. Töötukassa on põhjendatult seadnud kahtluse alla Vormsi puhkeküla rajamise ettevalmistustööde teostamise ja töölepingute sõlmimise olukorras, kus äriühingul puudusid rahalised vahendid ja käive, mis omakorda seab kahtluse alla täistööajaga töö tegeliku olemasolu ning esitatud tööajagraafikute usaldusväärsuse. Töötamist töölepingu alusel ei kinnita ka kaebaja poolt esitatud üldised ja kaebaja väidetavate tööülesannetega mittehaakuvad dokumendid (Vormsi puhkeküla üldine tuleohutusjuhend, sissejuhatav tööohutuse ja töötervishoiualane juhend, Vormsi puhkeküla juhend esmaabi andmiseks), millest ei nähtu nende koostajat ega koostamise aega ja mis on esitatud ka mitmete teiste Laurell Investment AS-s (pankrotis) töötanud ja tööandja maksejõuetuse hüvitist taotlenud töötajate töötamise tõendamiseks, olenemata nende ametikohast. Vastustaja on kohtumenetluses esitanud lisaks dokumendid, millest järeldub, et OÜ Rendmark Kinnisvaraarendus poolt alustatud Vormsi puhkeküla projekti elluviimise ülevõtmine Laurell Investment AS (pankrotis) poolt ei ole üldse tõendatud. Laurell Investment AS (pankrotis) tegevjuhi A. J poolt Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile adresseeritud (kuigi esitamata jäänud) dokumendi „Maapiirkonnas majandustegevuse mitmekesistamise investeeringutoetuse avaldus suurprojekti kohta toetuse taotlemise korral“ p-s 46.2 on seejuures märgitud, et 01.01.2009–31.12.2009 oli Laurell Investment AS (pankrotis) töötajate arv 0. Arvestades Laurell Investment AS (pankrotis) igapäevase majandustegevuse ja rahaliste vahendite puudumist, on töötukassa põhjendatult leidnud, et kaebaja töölepingu alusel töötamise tõendamiseks esitatud dokumendid ei ole usaldusväärsed ja töösuhte olemasolu ning töötamise mahtu tuvastada ei võimalda. Samuti on tuvastatud, et Maksu- ja Tolliametile on alusetult deklareeritud kaebajale igakuiselt makstud töötasuks 639,12 eurot, mis vastas töölepingus kokkulepitule, mida tegelikult ei makstud ja mille saamiseks ei ole kaebaja kellelegi nõuet esitanud. Töötukassa on kõigi tuvastatud asjaolude pinnalt põhjendatult järeldanud, et tegemist oli näiliku töösuhtega. Kohus nõustub haldusakti põhjendustega ega korda neid. Töötukassal on seejuures õigus haldusmenetluse käigus välja selgitada ka töösuhte näilisus. Asjas puudub vaidlus ka Salzburg Invest OÜ (likvideerimisel) maksejõuetuse tõendatuse üle. Kaebaja suhtes on taotlus jäetud rahuldamata esmajoones põhjusel, et esitatud dokumentide põhjal ei olnud võimalik tuvastada tegeliku töösuhte olemasolu või selle mahtu. Kaebaja etteheide töötukassa poolt uurimispõhimõtte rikkumise kohta on paljasõnaline ja alusetu. Muu hulgas ei ole kaebaja viidanud konkreetselt ühelegi kogumata jäänud tõendile. Töötukassa on 8
(17)3-11-3059 kogunud asjakohased tõendid ja neid igakülgselt hinnates põhjendanud, miks ei ole võimalik tuvastada töösuhte olemasolu. Töötukassa järeldused töösuhte puudumise ja töösuhet tõendavate dokumentide ebausaldusväärsuse kohta on õiged, mida kinnitavad muu hulgas asjaolud, et K. P on töölepingute ja tööajatabelite kohaselt 01.05.2010–30.09.2010 töötanud täistööajaga raamatupidajana Laurell Investment AS-s (pankrotis) ning 01.05.2010–30.09.2010 raamatupidajana Salzburg Invest OÜ-s (likvideerimisel), kusjuures töötamise kohad langesid kokku. Töötukassa poolt Salzburg Invest OÜ (likvideerimisel) selgituste kaebaja kohta haigekassale andmete mitteesitamise põhjustest aktsepteerimata jätmine on põhjendatud, sest need selgitused ei vasta tegelikkusele. Vastustaja on põhjendatult seadnud kahtluse alla töösuhet tõendavate dokumentide ja Salzburg Invest OÜ (likvideerimisel) selgituste usaldusväärsuse. Kogutud dokumentide põhjal puudub võimalus ka tuvastada, millisel määral kaebaja Salzburg Invest OÜ-s (likvideerimisel) töölepingu alusel tööülesandeid täitis. Vaidlustatud otsuses ei ole väidetud, et ükski isik nimetatud äriühingus ei töötanud. Töötukassa on oma järeldused rajanud ka haldusmenetluses tuvastatud asjaoludele, et Salzburg Invest OÜ (likvideerimisel) on juhatuse liikmete A. J ja T K lähikondsetega sõlminud töölepingud, kus kokkulepitud töötasu on teiste töötajate ja tegevusvaldkonnas keskmiselt makstavaga võrreldes oluliselt suurem ning kus kõigi lähikondsete töötasuks on 766,94 eurot (12 000 krooni), olenemata ametikoha tööülesannetest ja vastutusest. Seetõttu on töötukassa põhjendatult leidnud, et isegi kui K. P töösuhte olemasolu Salzburg Invest OÜ-ga (likvideerimisel) oleks tuvastatav, tuleks nõue jätta rahuldamata selle põhjendamatuse tõttu. Töötukassa on kogutud tõendite pinnalt asunud seisukohale, et tegemist oli näiliku töösuhtega, mille eesmärgiks võis olla soov taotleda tööandja lähikondsetele töötukassast hüvitist ja seda võimalikult suures ulatuses. Töötukassa saab haldusmenetluse käigus välja selgitada ka töösuhte näilisuse. Hüvitise määramisest keeldumise aluste täpsustamine 01.05.2011 jõustunud TKindlS § 22 lg-ga 12, ei tähenda, et töötukassal puudus varem õiguslik alus keelduda hüvitise maksmisest, kui nõue on põhjendamatu. Ekslik on kaebaja seisukoht, et isikul on tööandja maksejõuetuse korral subjektiivne õigus hüvitisele vähemalt osaliselt, kui ta võis pankrotistunud äriühingus töötada kas või ühe päeva või isegi tunni. Töötukassal on kohustus kontrollida nõude põhjendatust esitatud dokumentidest ja õigusaktidest lähtuvalt ning ta peab vajadusel rakendama uurimispõhimõtet. Töötukassa ei saa aga lahendada tööandja maksejõuetuse hüvitise määramise taotlusi oletuste põhjal, vaid määratav summa peab olema põhjendatud ja vastama tegelikkusele. Kaebaja väide proportsionaalsuse põhimõtte rikkumisest on põhjendamatu. Hüvitise taotluse osaline rahuldamine ei olnud võimalik, sest see eeldaks hüvitise määramiseks vajalike asjaolude tõendatust näiteks mingi perioodi osas, käesoleval juhul aga tuvastas töötukassa esitatud andmete ebausaldusväärsuse ja vastuolulisuse, samuti Laurell Investment AS-l kaebuse esitaja seal väidetava töötamise ajal igasuguse majandustegevuse puudumise. Töötukassa on hinnanud asjas kogutud tõendeid ja tuvastatud asjaolusid kogumis ning vastastikuses seoses. Vaidlustatud haldusakt on piisavalt põhjendatud ega sisalda vastuolusid. Töötukassa 09.12.2011 otsustega ei ole rikutud omandipõhiõigust. PS § 32 kaitseb olemasolevat vara ning ei laiene lootusele või võimalusele vara saada. Euroopa Inimõiguste Kohtu 10.07.2002 otsus vastuvõetavuse kohta asjas Gratzinger ja Gratzingerova vs. Tšehhi Vabariik, avaldus nr 39794/98, leidnud, et omand võib olla olemasolev vara, sh nõuded, mille suhtes on isikul vähemalt õiguspärane ootus, et need realiseeruvad. Käesoleval juhul sellise olukorraga tegemist pole. Töötukassa ei tee taotluste lahendamisel tõenäosuslikke otsustusi ja väide ebavõrdsest kohtlemisest on alusetu. Võrdset kohtlemist ei saa nõuda ka ebaõigele halduspraktikale tuginedes. Kuna vaidlustatud otsused on K. Pt puudutavas osas õiguspärased ega riku kaebaja õigusi, ei kuulu rahuldamisele ka kohustamisnõuded. 9
(17)3-11-3059 MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
  1. K P palub apellatsioonkaebuses halduskohtu otsus tühistada ja teha asjas uus otsus, millega tema kaebused rahuldada. Vaidluse keskseks õiguslikuks küsimuseks on see, kas tööandja maksejõuetuse hüvitise määramine (TKindlS § 22 lg 1) sisaldab kaalutlusõigust või mitte. Halduskohus on seda eitanud, kuid apellant selle seisukohaga ei nõustu. Seaduse mõtte ja eesmärgiga ei ole vastuolus TKindlS § 22 lg 1 alusel määratava hüvitise vähendamine ehk pankrotihalduri avalduse rahuldamine üksnes osaliselt. Sellist seisukohta on põhimõtteliselt tunnustanud ka kohtupraktika (vt Tallinna Halduskohtu 19.09.2011 otsus nr 3-11-1627) ning taotluse osalist rahuldamist ei välista ka 01.05.2011 jõustunud TKindlS § 22 lg
  2. Apellant jääb seisukohale, et isikul on tööandja maksejõuetuse korral subjektiivne õigus hüvitisele vähemalt selles osas, mille ulatuses on pankrotihalduri avaldus töötukassa hinnangul usaldusväärne ja põhjendatud (st taotluse osaline ebausaldusväärsus ja tõendamatus ei tähenda automaatselt kogu taotluse põhjendamatust), seda isegi siis, kui töötukassa peab tõenäoliseks, et töötaja võis pankrotistunud äriühingus töötada kas või ühe päeva või isegi ühe tunni. Vaidlustatud haldusaktidest saab järeldada, et töötukassa üheks peamiseks kaalutluseks apellandile tööandja maksejõuetuse hüvitise mittemääramisel oli see, et vastustaja ei pidanud tõenäoliseks (usaldusväärseks), et apellant töötas äriühingutes täistööajaga ehk tööajatabelites märgitud ulatuses. Puudub igasugune mõistlik alus jätta isik ilma seaduses ettenähtud hüvitisest ainuüksi seetõttu, et hüvitise väljamaksmiseks esitatud taotlus ei ole avaliku võimu kandja hinnangul osaliselt põhjendatud. Ka ei saa isikut jätta ilma seaduses ettenähtud hüvitisest tõenäosusliku otsustuse abil, ilma et talle määrataks hüvitist osas, milles see on samavõrra tõenäoliselt siiski põhjendatud. Vaidlustatud otsused on oluliste kaalutlusvigadega, milles väljendub ka uurimispõhimõtte ebapiisav realiseerimine, kuna töötukassa ei ole välja selgitanud ega kaalunud, millises ulatuses oleks apellandile tööandja maksejõuetuse hüvitise määramine õigustatud. Rikutud on ka omandipõhiõigust, sest PS § 32 esemelises kaitsealas on muu hulgas nõuded, mille suhtes isikul on õiguspärane ootus, et need (vähemalt osaliselt) realiseeruvad. Juba ainuüksi eelneva põhjal tuleb vaidlustatud otsused apellanti puudutavas osas tühistada ja kohustada töötukassat vaatama taotlused uuesti läbi. Halduskohus on asjale lähenenud tendentslikult ja olnud põhjendamatult kallutatud töötukassa poole. Kohus on otsuse tegemisel vaadanud mööda äriõiguse, võlaõiguse (sh töölepinguõiguse) ja pankrotiõiguse asjakohastest põhimõtetest ja normidest. Töötukassa ega halduskohus ei ole tuvastanud, et apellant ei teinud tööandjale tööd, mille tegemist võib vastavalt asjaoludele oodata üksnes tasu eest (TLS § 1 lg-d 1 ja 2), ega ka seda, et apellant ei teinud seda tööandja huvides. TLS § 4 lg 2 teise lause alusel loetakse tööleping sõlmituks ka juhul, kui töötaja asub tegema tööd, mille tegemist võib vastavalt asjaoludele eeldada üksnes tasu eest. Halduskohus jättis tähelepanuta sellegi, et maksejõuetu (pankrotiseaduse § 1 lg-d 2 ja 3) äriühingu (tööandja) majandustegevus oli pärsitud, mistõttu on kohatu põhjendada tööandja maksejõuetuse hüvitise mittemääramist sellega, et töötajale pole enne tööandja maksejõuetuks tunnistamist töötasu makstud. Vastasel korral muutuks sisutuks töötuskindlustuse üks eesmärkidest – töötajate nõuete kaitse tööandja maksejõuetuse korral (TKindlS § 2). Tööandja maksejõuetuks muutumine ja tema maksejõuetuks tunnistamine toimub seejuures alati teatud ajalise nihkega. Üleüldine majandussurutis pärssis ka majutusteenust osutavate äriühingute, sh Laurell Investment AS (pankrotis) ja Salzburg Invest OÜ (likvideerimisel) tegevust. Töötaja ei pea kandma neid äririske, mida tööandja on oma äritegevuse alustamiseks või edasiarendamiseks võtnud (sh töötajatele makstava töötasu suurusega seonduvad riskid). 10
(17)3-11-3059 Puudub vaidlus, et töötukassa on osadele Laurell Investment AS-s (pankrotis) ja Salzburg Invest OÜ-s (likvideerimisel) töötanud isikutele hüvitise määranud. Kuigi vastustaja on selgitanud, et ka nende osas kaalutakse järelkontrolli läbiviimist ja hüvitise tagasinõudmist, oleks halduskohus pidanud nende kohtuotsuse tegemise ajal õigusjõus olevate haldusaktidega tulenevalt

§ 158lg-st 2 arvestama.

See ei tähendanuks tingimata apellandile hüvitise määramist, vaid juhul, kui töötukassa on vähemalt möönnud, et äriühingutes mõned inimesed siiski töötasid, ei ole võimalik tõsimeelselt ja usutavalt väita, et ülejäänud töötajad (sh apellant) nende äriühingute huvides tööd üldse ei teinud. Iga äriühing on eri funktsioonidest ja osadest koosnev tervik. Halduskohus ei ole võtnud otsuses seisukohta töötukassa poolt väidetud tehingute näilikkuse osas, millega on oluliselt rikutud menetlusnorme (kohtuotsuse põhjendamise kohustust). Töötuskindlustuse vahendeid tuleb mõistagi kasutada läbipaistvalt ja säästlikult, kuid lubamatu on seda teha isikute õiguste kahjustamise hinnaga. 10. Eesti Töötukassa vaidleb kirjalikus vastuses apellatsioonkaebusele vastu ning palub selle jätta rahuldamata ja halduskohtu otsuse muutmata. Vastustaja nõustub halduskohtuga, et tööandja maksejõuetuse hüvitise avaldusele lisatavad dokumendid peaksid olema usaldusväärsed ja tegelikkusele vastavad ning seeläbi võimaldama töötukassal otsuse tegemist. Avaliku raha kasutamine tõenäosuslike otsuste alusel ei oleks kooskõlas avaliku huviga töötuskindlustusvahendite säästlikuks ja läbipaistvaks kasutamiseks. Töösuhte puudumist Laurell Investment AS-ga (pankrotis) ja Salzburg Invest OÜ-ga (likvideerimisel) tõendatud. Töösuhte puudumist tõendavad nii Laurell Investment AS (pankrotis), Salzburg Invest OÜ (likvideerimisel) kui ka K. P enda esitatud dokumendid, mistõttu ei oma tähtsust, kas töötukassa otsus on kaalutlusotsus või mitte. Kuna töösuhte olemasolu pole tõendatud, siis puuduks töötukassal võimalus hüvitist määrata ka juhul, kui tegemist oleks kaalutlusotsusega. Tähelepanuväärne on asjaolu, et kuigi Laurell Investment AS (pankrotis) esitatud dokumentide kohaselt sõlmiti personalijuhi Riina Gutmanni töötamise perioodil 01.12.2009–30.04.2010 kokku 11 töölepingut, on R. Gutmann 19.03.2012 toimunud kohtuistungil haldusasjas nr 311-3064 kinnitanud, et tema töötamise aja jooksul keegi tööle ei tulnud. Samuti jääb arusaamatuks, et kuigi töölepingu ja tööajaarvestuse tabelite kohaselt on K. P töötanud täistööajaga nii Laurell Investment AS-s (pankrotis) kui ka Salzburg Invest OÜ-s (likvideerimisel), on apellant kohtumenetluses sisuliselt soovinud hüvitise määramist osaliselt, võttes seega omaks ka osade dokumentide ebausaldusväärsuse. Tegemist on haldusorgani lubamatu eksitamise ja ebaõigete andmete esitamisega. Apellandi esindaja on halduskohtu istungitel haldusasjades nr 3-11-3062, 3-11-3056, 3-11-3063, 3-11-3059, 3-11-3061 korduvalt möönnud ebaõigsust, vastuolusid ja küsitavusi Laurell Investment AS (pankrotis) ja Salzburg Invest OÜ (likvideerimisel) esitatud dokumentides, kuid selgusetuks jääb, miks ei ole töötukassale esitatud usaldusväärseid ja tegelikkusele vastavaid andmeid ning selle asemel soovitakse, et töötukassa selgitaks välja asjaolud, mis peaksid olema teada just tööandjatele ja töötajale endale. Ebausaldusväärsete ja tegelikkusele mittevastavate dokumentide ja tõendite põhjal ei saa usaldusväärselt tuvastada tegelikke asjaolusid ega määrata seega hüvitist ka osaliselt. Nagu halduskohus on märkinud, eeldaks taotluse osaline rahuldamine hüvitise määramiseks vajalike asjaolude tõendatust näiteks mingi perioodi osas, millist olukorda käesoleval juhul ei esine. Igapäevast majandustegevust ja raamatupidamist Laurell Investment AS-s (pankrotis) toimunud pole. Salzburg Invest OÜ puhul viitavad dokumentide ebausaldusväärsusele kokkulepitud töötasu suurus, ravikindlustuse andmekogusse andmete esitamata jätmine ja töötasu mittemaksmine. Samuti väärib tähelepanu asjaolu, et K. P on olnud ajavahemikul 15.06.2004-19.03.2012 11

(17)3-11-3059 Laurell Investment AS nõukogu liige ja ajavahemikul 07.01.2002-11.08.2011 OÜ Grand Capital (Laurell Investment AS aktsionär ajavahemikul 01.01.2004-01.10.2010) juhatuse liige. See näitab, et tegemist oli isikuga, kes osales äriühingu juhtimises ja mõjutas selle tegevust. Antud kaasuse eripäraks on see, et isikule, kes oli ühes äriühingus ka nõukogu liige, ei ole töötasu makstud kogu kahes äriühingus väidetava töötamise perioodi (9 kuud) jooksul, kusjuures isik ei ole saamata jäänud tasude sissenõudmiseks pöördunud ka töövaidluskomisjoni ega kohtu poole. Töötaja selline käitumine (töötamine 9 kuud tasuta) ei ole eluliselt usutav. Eesti Töötukassa 14.03.2011 otsusega on tööandja maksejõuetuse hüvitis määratud kolmele Laurell Investment AS (pankrotis) töötajale. Sel ajal puudusid töötukassal nende isikute kohta esitatud dokumentide ebausaldusväärsusele viitavad andmed. Töötukassa on asunud teostama järelkontrolli ka nende isikute osas ning võtnud neilt täiendavad selgitused töötamise asjaolude kohta Laurell Investment AS-s (pankrotis). HMS § 64 lg 2 kohaselt otsustab haldusorgan haldusakti kehtetuks tunnistamise reeglina kaalutlusõiguse alusel. Töötukassa peab mõistlikuks, et nimetatud isikute osas otsustatakse haldusakti kehtetuks tunnistamine pärast kohtuvaidluses lahendi jõustumist. Töötukassa võimalik ebaõige halduspraktika ja hüvitise määramine kolmandatele isikutele ei saa tõendada töösuhte olemasolu käesolevas asjas. Ka osadele Salzburg Invest OÜ (likvideerimisel) töötajatele on töötukassa 14.03.2011, 19.05.2011 ja 02.06.2011 otsustega määratud hüvitised. Vastustaja hinnangul on nende isikute töösuhe tõendatud (mh olid isikute kohta esitatud andmed ravikindlustuse andmekogusse ja kokkulepitud töötasu suurus ei olnud asjaolusid arvestades ebamõistlik) ning töötukassa ei ole nende suhtes alustanud ka järelkontrolli. Kolmandatele isikutele hüvitise määramine ei saa aga tõendada K. P töösuhet Salzburg Invest OÜ-ga (likvideerimisel) ega selle kohta esitatud dokumentide usaldusväärsust. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  1. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Halduskohtu vaidlustatud otsus on seaduslik ja põhjendatud ning selle muutmiseks või tühistamiseks puudub alus.
  2. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohaga, et TKindlS § 22 lg 1 alusel töötukassa poolt tehtav otsus tööandja maksejõuetuse korral makstava hüvitise määramise või määramata jätmise kohta ei ole kaalutlusotsus. Apellant on kaalutlusõiguse olemust mõistnud ekslikult, pidades kaalutlusotsuseks töötukassa õigust rahuldada taotlus osaliselt, kui tuvastatud asjaolude põhjal on taotletava hüvitise summa põhjendatud üksnes teatavas osas. Kaalutlusõigus on haldusorganile õigusaktidega antud õigus otsustada meetme võtmise või selle võtmata jätmise otstarbekuse üle (otsustusdiskretsioon) või haldusorgani õigus valida mitme erineva õiguspärase lahenduse vahel (valikudiskretsioon). Seevastu TKindlS ei anna töötukassale võimalust jätta isikule hüvitis määramata, kui seaduses sätestatud hüvitise määramise aluste esinemine on tõendatud, samuti puudub töötukassal kaalumisruum määratava hüvitise suuruse üle otsustamisel, sest hüvitis tuleb määrata seaduses sätestatud ulatuses (TKindlS § 20). Töötukassal oli ja on küll seadusest tulenev õigus rahuldada taotlus ka osaliselt (käesoleval ajal viitab sellele otseselt 01.05.2011 jõustunud TKindlS § 22 lg 12), kuid määratava hüvitise suuruse taotletava summaga võrreldes vähendamise aluseks ei saa olla mitte töötukassa enda kaalutlus, vaid taotluse läbivaatamise käigus tuvastatud asjaolud. Ulatuses, milles taotluses märgitud summa on usaldusväärselt põhjendatud, ei saa töötukassa jätta hüvitist määramata. 12
(17)3-11-3059
  1. Käesolevas asjas on apellant sisuliselt heitnud töötukassale ette hoopis seda, et olukorras, kus töötukassa pidas tema töötamise tõendamiseks esitatud dokumente ebausaldusväärseteks, ei ole haldusorgan ka ise konkreetselt välja selgitanud, kas ja millises ulatuses võis K. P Laurell Investment AS-s (pankrotis) ja Salzburg Invest OÜ-s (likvideerimisel) siiski töötada, ning seetõttu on taotlus jäetud apellandi osas õigusvastaselt tervikuna rahuldamata. Seega on vaidlus esmajoones selle üle, kas töötukassa on haldusakti andmisel piisaval määral rakendanud uurimispõhimõtet või mitte. Ringkonnakohus rõhutab, et ehkki haldusmenetluses kehtib tõepoolest uurimispõhimõte, ei saa seda siiski käsitada haldusorgani absoluutse kohustusena selgitada iseseisvalt välja kõik asja lahendamisel vähegi tähtsust omada võivad asjaolud (sh üksikasjalikult kontrollida kõiki menetlusosaliste poolt püstitatud teoreetiliselt mõeldavaid hüpoteese), vaid uurimispõhimõtte rakendamise ulatust piiravad teatud määral ka teised haldusmenetluse üldpõhimõtted, eelkõige HMS § 5 lg-s 2 sätestatud nõue viia haldusmenetlus läbi küll eesmärgipäraselt ja efektiivselt, kuid samuti võimalikult lihtsalt ja kiirelt, vältides üleliigseid kulutusi ja ebameeldivusi isikutele. Muu hulgas seab antud juhul asjassepuutuvas menetluses uurimispõhimõtte rakendamise ulatusele mõningad piirangud TKindlS § 22 lg-test 1 ja 2 tulenev küllaltki lühike menetlustähtaeg (kehtiva regulatsiooni kohaselt 30 + 14 päeva, enne 01.05.2011 koguni 10 + 14 päeva). Samuti on oluline, et käesolev vaidlus on tõusetunud soodustava haldusakti andmiseks esitatud taotluse lahendamise käigus tehtud otsustuse pinnalt, mitte aga töötukassa poolt omal initsiatiivil adressaati koormava haldusakti andmisest (erinevalt näiteks õigusliku aluseta või ülemääraselt makstud hüvitise TKindlS § 46 järgi tagasinõudmise olukorrast). Sellest tulenevalt võib halduskohtuga nõustuda, et tööandja maksejõuetuse hüvitise määramise avaldusele lisatavad dokumendid peaksid olema üldjuhul piisavad, et töötukassa saaks nende alusel kontrollida taotletava summa põhjendatust ja teha TKindlS § 22 lg-s 1 sätestatud sisulise otsuse hüvitise määramise või määramata jätmise kohta. Seejuures ei ole töötukassa käesoleval juhul sugugi piirdunud vaid pankrotihaldurite esitatud taotluste ja neile lisatud dokumentide hindamisega, vaid on kogunud ka ise täiendavaid tõendeid ja teinud lisadokumentide esitamiseks ettepanekuid menetlusosalistele.
  2. Ringkonnakohtu hinnangul nähtub nii töötukassa 09.12.2011 otsustest kui ka vastustaja poolt kohtumenetluses esitatud seisukohtadest, et töötukassa ei ole pidanud haldusmenetluses kogutud dokumentide ja seletuste põhjal üldse tõenäoliseks, et K. P Laurell Investment AS-s (pankrotis) ja Salzburg Invest OÜ-s (likvideerimisel) töötas, mitte ei ole seadnud kahtluse alla pelgalt töötamist täistööajaga. Vaidlustatud otsustest ei saa järeldada, et töötukassa oleks pidanud K. P töötamist nimetatud äriühingutes tõendatuks kas või osaliselt, ehkki arusaadavalt polnud vastustajal ka põhjust välistada hüvitise osalist määramist, kui peaks ilmnema uusi olulisi asjaolusid (pidades seda võimalust siiski ebatõenäoliseks). Kuna haldusmenetluse käigus seni esitatud ja kogutud materjalide põhjal ei olnud K. P töötamine kummagi töölepingu järgi üldse tõendatud, puudus haldusorganil alus pankrotihaldurite taotlusi rahuldada ka neis märgitust väiksemas ulatuses. Halduskohus on põhjendatult märkinud, et taotluse osaline rahuldamine eeldab ka huvitatud isiku poolt asjakohaste täpsustuste ja tõendite esitamist. Käesoleval juhul on apellant piirdunud üksnes formaalsete või üldise sisuga dokumentide esitamisega, mille ebapiisavus töösuhte tegeliku olemasolu tõendamiseks on talle haldusmenetluse käigus üheselt arusaadavalt teatavaks tehtud. Asja materjalidest nähtuvalt on töötukassa saatnud kaebuse esitajale tutvumiseks haldusakti projekti – I kd tl 97 pöördel ja 105 pöördel; II kd tl 76). Sellises olukorras pidi olema apellandile teada, et kui ta soovib hüvitise määramist vähemalt osaliselt, siis tuleb tal töötukassale esitada täiendavaid andmeid ja dokumente, mis tema töötamist (tööülesannete tegelikku täitmist) tõendaksid. Töötukassa on muu hulgas viidanud, et küsis Laurell 13
(17)3-11-3059 Investment AS-lt (pankrotis) lisaandmeid äriühingul reaalse majandustegevuse olemasolu kinnitamiseks, kuid need jäeti esitamata. Samuti on vastustaja menetluse käigus kogunud taotluse lahendamiseks ka ise hulgaliselt täiendavaid andmeid, eelkõige maksuhaldurilt ja haigekassalt. Töötukassa uurimiskohustus ei ulatu kaugemale sellest, et ta teeb asjakohased järelepärimised teistele riigi- või kohaliku omavalitsuse asutustele, kellelt saab mõistlikult eeldada asja lahendamiseks oluliste andmete valdamist, samuti selgitab taotlejale või huvitatud isikule (töötajale), milliseid asjaolusid on tarvis taotluse lahendamiseks täiendavalt tõendada ja teeb talle ettepaneku vastavad tõendid esitada või taotleda tõendite kogumiseks haldusorgani abi, kui mingid konkreetsed tõendid ei ole menetlusosalisele endale kättesaadavad. Antud juhul pidid tõendamist vajavad asjaolud olema apellandile üheselt mõistetavad ka põhjusel, et samad küsimused olid eelnevalt põhjaliku arutluse all Tallinna Halduskohtu 19.09.2011 otsusega lahendatud haldusasjas nr 3-11-
  2. Apellandi väited omandipõhiõiguse rikkumisest ei ole põhjendatud. Töötajal ei teki pelgalt halduri poolt taotluse esitamisest veel õiguspärast ootust, et taotlus vähemalt osaliselt rahuldatakse. Puudub ka igasugune haldusorgani varasem otsustus, millega oleks loetud K. P kõnealustes äriühingutes töötamine vähemasti teatud ulatuses tõendatuks ja millel saaks apellandi väidetav õiguspärane ootus põhineda.
  3. Halduskohus ei ole olnud asja lahendamisel erapoolik ja kohus on võtnud arvesse kõiki asja lahendamisel tähtsust omavaid sätteid. Alates 01.05.2011 kehtiv TKindlS § 22 lg 12 näeb ette üksikasjalikumad alused, mis annavad töötukassale õiguse käesoleva vaidlusega võrreldes küllalt sarnastel põhjustel (töölepingute sõlmimine lähikondsetega sisuliselt äriühingu maksejõuetuse tingimustes) keelduda tööandja maksejõuetuse korral makstava hüvitise maksmisest või hüvitise summat vähendada. Nimetatud sättest või selle puudumisest sõltumata on (ja oli ka käesolevas asjas pankrotihaldurite avalduste esitamise ajal) töötukassal õigus TKindlS § 22 lg 1 alusel jätta hüvitis täielikult või osaliselt määramata, kui ta tuvastab, et taotletav summa ei ole põhjendatud (sh põhjusel, et puudub tegelik töösuhe). Käesoleval juhul on töötukassa 09.12.2011 otsustes tuginenud esmajoones TKindlS § 22 lg-le
  4. Töötukassa on 09.12.2011 otsustes põhjalikult hinnanud kõiki asjas esitatud ja kogutud tõendeid ning apellandi vastuväited haldusaktidele on kogu kohtumenetluse kestel jäänud üldsõnalisteks ja vastustajale tehtud etteheited seonduvad peamiselt menetluslike küsimustega (uurimispõhimõtte väidetav rikkumine). Sellises olukorras ei pea ringkonnakohus vajalikuks ega otstarbekaks hakata käesolevas otsuses kõiki kohtutoimikus sisalduvaid tõendeid üksikasjalikult üle hindama, vaid viitab üksnes kõige olulisematele aspektidele, mis vastustaja ja halduskohtu järelduste õigsust kinnitavad. A. J 04.03.2011 seletuse (I kd, tl 89; II kd, tl 63 pöördel) kohaselt tegutses hotelli Salzburg operaatorina Laurell Investment AS kuni 11.06.2009, Zalzland OÜ 12.06.2009–01.02.2010 ja Salzburg Invest OÜ 01.04.2010–30.09.
  5. Laurell Investment AS tegeles 03.05.2008– 31.07.2010 lisaks Vormsi puhkebaasi rajamisega ja selle ettevalmistustöödega (alates 12.06.2009 üksnes sellega). K. P (tol ajal K. J) on 01.01.2010 töölepingu nr 212 (I kd, tl 101 pöördel - 102) kohaselt asunud Laurell Investment AS-s tööle raamatupidaja ametikohale (ametijuhend – I kd tl 107) täistööajaga ja igakuise töötasuga 10 000 krooni. Töö tegemise asukohaks on lepingu kohaselt hotell Salzburg (Pärnu mnt 555, Tallinn). Tööleping on lõpetatud seoses koondamisega 31.07.2010 (I kd tl 102 pöördel). Vaidlust ei ole olnud selles, et Vormsi puhkebaas reaalselt tegutsema ei hakanud ja majutuskoha rajamise ettevalmistamisega seotud tegevus seisnes väidetavalt peamiselt vajaliku dokumentatsiooni koostamises (üldine tuleohutusjuhend, sissejuhatav tööohutus- ja töötervishoiualane juhend, juhend esmaabi andmiseks, toitlustusettevõtte enesekontrollisüsteemi plaan). Ringkonnakohtu hinnangul ei 14
(17)3-11-3059 ole usutav, et kui vastustajale esitatud töötajate tööajagraafikute (I kd tl 56-59 pöördel) järgi töötas
  1. a detsembrist kuni
  2. a juulini Laurell Investment AS-s täistööajaga keskmiselt kümmekond töötajat, siis saanuks nende kõigi tööülesanded seostuda Vormsi puhkebaasi tarbeks majutuskohale üsna tüüpilise sisuga ja mitte kuigi mahuka dokumentatsiooni koostamisega. Liiatigi ei seostu viidatud juhendmaterjali sisu tõttu selle koostamine raamatupidaja ametijuhendi kohaste ülesannetega. Lisaks puudus äriühingul samal perioodil igasugune majandustegevus (vt käibedeklaratsioonide andmed – I kd tl 82 pöördel - 85; samuti Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse 26.08.2010 otsus nr 14416 Laurell Investment AS käibemaksukohustuslaste registrist kustutamise kohta – I kd tl 75 pöördel - 76) ja raha töötasude maksmiseks (Laurell Investment AS pangakontode 01.10.2009–01.09.2010 väljavõtete kohaselt lõppes igasugune arveldamine hiljemalt jaanuaris 2010 – I kd, tl 60-64 pöördel), kusjuures K. Pga 01.01.2010 sõlmitud töölepingu alusel mingeid töötasusid temale tegelikult ka välja ei makstud (saamata jäänud töötasu arvestus I kd tl 103), ehkki äriühing töötasu maksmist maksuhaldurile deklareeris (I kd tl 78 pöördel – 81 pöördel). Saamata jäänud töötasu nõude on K. P sellele vaatamata esmakordselt esitanud alles pankrotimenetluse käigus (I kd tl 101). Vaidlusaluse töölepingu fiktiivsusele osutab ka selle kohta ravikindlustuse andmekogusse sissekannete pika aja jooksul tegemata jätmine (I kd tl 72), mida ei ole usutavalt põhjendatud. Kogumis muude asjaoludega tekitab põhjendatult kahtlust seegi, et enamikus vaieldavatest töölepingutest on töötajate töötasud identsed, sõltumata nende ametikohast ja tööülesannetest (vt pankrotihalduri avalduse lisa – I kd tl 52 pöördel). K. P (tol ajal K. J) on 01.05.2010 töölepingu nr 16 (II kd tl 71 pöördel – 72 pöördel) kohaselt asunud Salzburg Invest OÜ-s tööle raamatupidaja ametikohale täistööajaga ja igakuise töötasuga 12 000 krooni. Töö tegemise asukohaks on lepingu kohaselt hotell Salzburg (Pärnu mnt 555, Tallinn). Tööleping on lõpetatud seoses koondamisega 30.09.2010 (II kd tl 73). Esitatud töölepingu alusel K. Ple mingeid töötasusid tegelikult välja ei makstud (töötasu arvestus II kd tl 74). Saamata jäänud töötasu nõude on K. P sellele vaatamata esmakordselt esitanud alles pankrotimenetluse käigus (II kd tl 71). Vaidlusaluse töölepingu fiktiivsusele osutab ka selle kohta ravikindlustuse andmekogusse sissekannete tegemata jätmine (II kd tl 62 pöördel). Kogumis muude asjaoludega tekitab põhjendatult kahtlust seegi, et teisteski samal kuupäeval sõlmitud ja ka üheaegselt lõpetatud töölepingutes on töötajate töötasud identsed (12 000 krooni), sõltumata nende ametikohast ja tööülesannetest: L J, üldkoristaja (II kd tl 65-66); V J, mehaanik (II kd tl 67-68); R J, kelner (II kd, tl 69-70). Seejuures oli alles 12.01.2010 asutatud Salzburg Invest OÜ (vt äriregistri andmed – II kd tl 58 pöördel-59 pöördel) ajutise halduri aruande kohaselt muutunud maksejõuetuks juba
  3. a esimesel poolel (vt Harju Maakohtu 07.01.2011 määrus nr 2-10-54863 – II kd tl 54-55). Ehkki tööleping puudutab perioodi, mil A. J kinnitusel oli hotelli Salzburg operaatoriks tõepoolest Salzburg Invest OÜ ning majutuskoha pidamiseks on töötajate olemasolu hädavajalik, tuleb nõustuda, et töötukassale ei ole haldusmenetluse käigus esitatud peale formaalsete dokumentide mingeid muid konkreetseid ja usaldusväärseid andmeid, mis kinnitaksid, et K. P 01.05.2010 töölepingu alusel Salzburg Invest OÜ-s vähemasti teatud ulatuses ka tegelikult töötas.
  4. Asjaolust, et töötukassa on osadele Laurell Investment AS-s (pankrotis) ja Salzburg Invest OÜ-s (likvideerimisel) töötanud isikutele hüvitise määranud, ei järeldu, et samades äriühingutes pidi samal ajavahemikul vähemasti osaliselt töötama ka apellant, ning seda sõltumata vastustaja poolt teiste isikute suhtes järelkontrolli läbiviimisest või selle tulemustest. Iga isiku suhtes tuleb hüvitise määramise aluste esinemine tuvastada eraldiseisvalt. Riigivõimu teostamise seaduslikkuse põhimõttest (PS § 3 lg 1) lähtuvalt puudub haldusakti adressaadil nii väidetavast õiguspärasest ootusest kui ka võrdse kohtlemise põhimõttest tulenev subjektiivne õigus nõuda haldusorganilt ebaõige halduspraktika laiendamist ka teda puudutava taotluse 15
(17)3-11-3059 suhtes (vt Riigikohtu 27.11.2006 otsus nr 3-3-1-59-06, p 12; 29.05.2006 otsus nr 3-3-1-23-06, p 12; 06.12.2004 otsus nr 3-3-1-53-04, p 13; 06.05.2004 otsus nr 3-3-1-19-04, p 18). 18. Põhjendamatu on apellandi väide, et halduskohus ei ole võtnud otsuses seisukohta töötukassa hinnangu osas, et K. P vaidlusalused töösuhted olid üksnes näilised. Tallinna Halduskohus on vaidlustatud kohtuotsuse punktides 39 ja 41 vastavalt Laurell Investment AS (pankrotis) ja Salzburg Invest OÜ (likvideerimisel) poolt K. Pga sõlmitud töölepingute osas üheselt arusaadavalt märkinud, et kohtu hinnangul on töötukassa tuvastatud asjaolude pinnalt põhjendatult järeldanud, et tegemist oli näilike töösuhetega (mille eesmärgiks võis olla tahe taotleda tööandja lähikondsetele võimalikult suures ulatuses hüvitist töötukassast) ja kohus nõustub töötukassa põhjendustega. Samuti nõustus kohus vastustajaga selles, et töötukassa saab haldusmenetluse käigus välja selgitada ka töösuhte näilisuse.

§ 165

lg 2 kohaselt juhul, kui kaebus jääb rahuldamata ning kaebaja poolt kohtumenetluses esitatud väitega mittenõustumist või tema viidatud tõendi arvestamata jätmist on vaidlustatud haldusaktis või kaebuse nõude kohta tehtud vaideotsuses juba põhjendatud ja kohus järgib seda põhjendust, ei pea kohus seda põhjendust oma otsuses kordama, vaid võib viidata põhjendusega nõustumisele. Kuna töötukassa on 09.12.2011 otsustes piisavalt põhjendanud, miks ta ei pea K. P töösuhete olemasolu tõendatuks, puudub alus heita esimese astme kohtule ette otsuse põhjendamise kohustuse täitmata jätmist. Ringkonnakohus nõustub vastustaja ja halduskohtuga, et olemasolevate tõendite põhjal on tõenäoline, et K. P ja Laurell Investment AS (pankrotis) vahel 01.01.2010 sõlmitud töölepinguga nr 212 (lõpetatud 31.07.2010 – I kd tl 101 pöördel -102) ning K. P ja Salzburg Invest OÜ (likvideerimisel) vahel 01.05.2010 sõlmitud töölepinguga nr 16 (lõpetatud 30.09.2010 – II kd, tl 71 pöördel - 73) on soovitud üksnes jätta mulje tehingu (töösuhte) olemasolust ning lepingutes väljendatud tahteavaldustel ei olnud tegelikkuses avaldatud tahtele vastavaid õiguslikke tagajärgi. Seega oli tegemist näilike tehingutega (TsÜS § 89 lg 1), mis on tühised (TsÜS § 89 lg 2) ja millel seega igasugused õiguslikud tagajärjed puuduvad. Töölepingute näilikkusele viitavad käesoleva otsuse punktis 16 toodud asjaolud kogumis. Pole põhjust kahelda, et üleüldine majandussurutis mõjutas oluliselt hotelli Salzburg operaatorite majandustegevust ja kavandatud Vormsi puhkeküla rajamist ning TKindlS §-s 20 sätestatud hüvitise eesmärk ongi kaitsta töötajaid tööandja maksejõuetuse korral (st kui tööandja ei suuda töötajatele kokkulepitud töötasu välja maksta). Seaduse eesmärk ei ole aga hüvitise maksmine olukorras, kus väidetavat töösuhet tegelikkuses ei eksisteerinud, sest sellisel juhul töötaja TKindlS-s ettenähtud kaitset ei vaja. Halduskohus ei ole otsuse tegemisel ignoreerinud ka asjassepuutuvaid eraõiguse põhimõtteid ja norme. Apellandi etteheited lähtuvad ekslikust arusaamast, et kuna vastustaja ega halduskohus ei ole tuvastanud, et K. P tööandjatele tööd ei teinud (st pole tuvastatud selliseid asjaolusid, mis saaksid tõsikindlalt välistada vaidlusalustes töölepingutes kokkulepitu täitmise K. P poolt), siis tuleb tema poolt töö tegemist ja järelikult ka töölepingu sõlmimist eeldada, mistõttu ei saa esitatud lepinguid pidada näilikeks. Olukorras, kus apellant on kogu haldus- ja kohtumenetluse käigus väitnud, et ta tegi töölepingutes kokkulepitud tööd, tuleb esmajoones temal endal esitada tõendid, mis seda faktiväidet kinnitaksid. Põhjendamatu oleks nõuda, et töötukassa peaks hüvitise määramiseks esitatud avalduse tervikuna rahuldamata jätmiseks tõendama ära negatiivse asjaolu esinemise ehk isiku mittetöötamise fakti (vt nt Riigikohtu 29.05.2012 otsus nr 3-2-1-64-12, p 16; 21.12.2007 otsus nr 3-2-1-123-07, p 15). 19. Eelneva põhjal ja

§ 200p 1 alusel jääb K. P apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 24.04.2012 otsus muutmata. 16

(17)3-11-3059 20. Kehtiva

§ 285

lg-st 1 tulenevalt kohaldatakse enne uue

jõustumist tehtud menetlustoimingute korral menetluskulude jaotusele ja nende väljamõistmisele seni kehtinud

-s sätestatut. Menetluskulude jaotuse ja väljamõistmise osas menetlusseadustikes siiski põhimõttelisi erinevusi pole. Nii varasema

§ 92

lg 1 kui ka kehtiva

§ 108lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Varasema

§ 93

lg-st 2 ja kehtiva

§ 109lg-st 2 juhindudes märgib ringkonnakohus, et esimese astme kohtus on K.

P taotlenud menetluskulude väljamõistmist kokku 751,94 eurot (sh riigilõiv 31,94 eurot – I kd tl 40; II kd tl 41 ja tl 103-108), millest halduskohtu istungiga seotud 240 euro suuruse õigusabikulu kandmine ei ole nõuetekohaselt tõendatud (esitatud on üksnes advokaadibüroo arved nr 334 ja 335– II kd tl 107-108; menetluskulude kantuse nõude sisustamise kohta vt Riigikohtu 04.06.2012 täiendav kohtuotsus nr 3-3-1-12-12, p 14). Kuna halduskohus jättis kaebuse rahuldamata, jäid kaebaja menetluskulud tema enda kanda. Apellatsiooniastmes on K. P kandnud menetluskulusid kokku 31,94 eurot (riigilõiv apellatsioonkaebuselt vastavalt esitatud nõuetele). Kuivõrd ringkonnakohus jätab muutmata halduskohtu otsuse, millega jäeti K. P kaebus rahuldamata, peab menetluskulud kandma kaebaja. Seega jäävad apellandi menetluskulud tema enda kanda. Eesti Töötukassa esimese ega teise astme kohtus menetluskulude nimekirja ja menetluskulude kandmist tõendavaid dokumente esitanud ei ole, mistõttu jäävad ka vastustaja menetluskulud

§ 109lg 1 alusel tema enda kanda. Lauri Madise Kaire Pikamäe Silvia Truman 17

(17)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.