Obsah (7)

§ 162§ 190§ 173§ 126§ 657§ 651§ 436

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tsiviilasja number 2-11-4460 Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 14.11.2012, Tallinn Kohtukoosseis Iko Nõmm, Margo Klaar, Gaida Kivinurm Tsiviila

§ 162

lg-te 1 ja 2 alusel kannab hagimenetluses menetluskulud, s.h kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud, pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 190

lg 1 sätestab, et menetlusabi andmine ei välista ega piira menetlusabi saaja kohustust hüvitada kohtulahendi alusel vastaspoolele tekkinud kulutused.

§ 173

lg-te 1 ja 3 alusel esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses ning selles jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Tulenevalt asjaolust, et kohus jätab hagi rahuldamata, jäävad kostja menetluskulud, sh ka tema kohtuvälised menetluskulud milleks on tema esindajakulud, hageja kanda. Hageja menetluskulud jäävad kõik hageja kanda. Tulenevalt asjaolust, et kohus jättis hagi rahuldamata, kuid hageja ei tasunud hagi esitamisel riigilõivu, sest ta oli Tallinna Ringkonnakohtu määrusega 05.11.2011 tsiviilasjas 2-10-35891 (tlk 3-4, tsiviilasja number mida tsiviilasi kandis enne ühisvara jagamise nõude eraldamist eraldi menetlusse) riigilõivu tasumisest täielikult vabastatud, samuti, et talle oli samas tsiviilasjas tehtud 27.05.2010 määrusega antud riigi õigusabi (tlk 20-21), tuleb hagejalt

§ 126

lg 21 ja RLS § 57 lg 1 ja lisa 1 ning

§ 190

lg 2 alusel välja mõista riigilõivu 479,33 eurot ning tema esindajatasu jätta tema enda kanda. Väljamõistetava esindajatasu suuruse määrab kohus kindlaks kohtumäärusega, millega mõistab riigi õigusabi osutanud advokaadile välja riigi õigusabi tasu ja riigiõigusabi kulud. Vastavalt

§-le 179 lg 9 sätestatule tuleb hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuda alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Apellatsioonkaebus ja asja edasine käik

1. Hageja palub tühistada maakohtu otsuse menetluskulude väljamõistmise osas ja teha selles osas uus otsus, millega jätta menetluskulud riigi kanda.
2. 2010.a esitas hageja Harju Maakohtule avalduse abielulahutuseks, elatise väljamõistmiseks ja ühisvara jagamiseks. Kohus eraldas abielulahutuse, elatise ja ühisvara jagamise nõude eraldi menetlustesse. Elatise nõue on siiani menetluses. Hageja taotles Harju Maakohtult riigi õigusabi ning maakohus rahuldas tsiviilasjas 2-10-12946 taotluse osaliselt, kuid ringkonnakohus tühistas 27.05.2010 määrusega maakohtu määruse ja andis hagejale riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasuja õigusabi kulud. Harju Maakohtu 12.08.2010 määruse alusel tsiviilasjas 2-10-35891 kohustati hagejat tasuma riigilõivu abikaasade ühisvara jagamise ja hagi tagamise abinõu kohaldamises, kuid ringkonnakohus tühistas 05.11.2010 määrusega maakohtu määruse, vabastas hageja täies ulatuses riigilõivu tasumisest. Mõlemad ringkonnakohtu määrused põhjendasid riigilõivu tasumisest vabastamist hageja majandusliku seisuga, leides, et ta tuleb riigilõivu tasumisest täielikult vabastada.
3. Maakohtu seisukoht nõuda töövõimetult hagejalt menetluskulud sisse ei ole põhjendatud ning on hagejale ülejõu käiv. Kohus ei ole suutnud ka kahe aasta jooksul lahendada hageja hagi endiselt abikaasalt elatise saamiseks, mis parandaks hageja majanduslikku 3 seisu. Hageja suhtes ei kuulu kohaldamisele ka RÕS § 28 lg 1, kuna tema maksevõime ei ole paranenud.
4. Kostja ei ole apellatsioonkaebusele vastust esitanud. Ringkonnakohtu otsus
5. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et maakohtu otsus tuleb protsessinormide rikkumise tõttu osaliselt tühistada. Ringkonnakohus saab teha

§ 657

lg 1 p 2 alusel tühistatud osas uue otsuse ilma asja maakohtule uueks läbivaatamiseks saatmata. Apellatsioonkaebus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. 14. Kuna hageja on maakohtu otsust vaidlustanud üksnes menetluskulude jaotuse osas, ei kontrolli ringkonnakohus

§ 651lg 1 kohaselt maakohtu lahendi paikapidavust hagi rahuldamata jätmise osas.

15. Vastavalt

§ 436

lg-le 1 peab kohtuotsus olema seaduslik ja põhjendatud ning see nõue kehtib ka kohtuotsuses märgitud menetluskulude jaotuse kohta. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu poolne otsus jätta hagejale ostutud riigi õigusabi kulud hageja kanda ja mõista hagejalt välja riigilõiv, mille tasumisest hageja oli vabastatud, ei ole seaduslik ega põhjendatud. Kolleegium nõustub apellandi seisukohaga, et maakohus on jätnud tähelepanuta Tallinna Ringkonnakohtu 27.05.2010 määruse, millega tühistati Harju Maakohtu 22.04.2010 määrus, mis kohustas hagejat riigiõigusabi kulud riigile hüvitama. Samuti on Tallinna Ringkonnakohus 05.11.2010 määrusega tühistanud Harju Maakohtu 12.08.2010 määruse, millega kohustati hagejat tasuma ühisvara jagamise nõudelt riigilõivu ning on otsustanud hageja täies ulatuses riigilõivu tasumisest vabastada. Viimatinimetatud määruses ei ole ringkonnakohus märkinud

§ 190

lg 2 järgset regulatsiooni ega selgitanud hagejale, et hagi rahuldamata jätmisel mõistab kohus riigilõivu, mille tasumisest hageja vabastatakse temalt hagi rahuldamata jätmise korral riigi kasuks välja. Hageja hoiatamata jätmine tähendab kolleegiumi hinnangul kõnealusel juhul seda, et Haru Maakohtu otsus riigilõiv siiski välja mõista, on hageja jaoks sõnamurdlik ja toob kaasa tema jaoks ettenägematud ja talle ülejõukäivad kohustused. Öeldu tõttu peab ringkonnakohus õigeks lähtuda

§ 190

lg-s 7 sätestatud võimalust ning vabastada hageja menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. See kehtib ka apellatsioonimenetluse kulude kohta. 16. Kostja ei ole palunud maakohtu menetluses hagejalt menetluskulusid välja mõista. Apellatsioonimenetluses ei ole kostja kaebusele vastanud ning seetõttu tuleb eeldada, et ta ei ole apellatsioonimenetluses kulutusi kandnud. Iko Nõmm Margo Klaar Gaida Kivinurm 4