3-11-2680/9

TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-11-2680 Otsuse kuupäev

1. mai 2012 Kohtunik Raili Randlane Kohtuasi A.T. kaebus aastaajale vastavate riietusesemete mittevõimaldamisega ning vaiete tähtaegselt lahendamata jätmisega Viru Vangla poolt tekitatud 1000 euro suuruse kahju hüvitamiseks. Menetlusvorm Kohtuistung 26.04.2012 Menetlusosalised Kaebaja: A.T. /isikukood xxx/ Vastustaja: Viru Vangla /registrikood 70008144/ Resolutsioon Jätta A.T. kaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest, seega hiljemalt 11.06.
2. Apellatsioonkaebuse võib lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. ASJAOLUD
3. Tartu Halduskohtu kohtuotsustega haldusasjades nr 3-10-1246, 3-10-1860 ja 3-10-2844 (tl 40-52) tunnistati õigusvastaseks Viru Vangla tegevus A.T. vaiete lahendamisega viivitamisel ja talle aastaajale mittevastava riietuse kartserikambrisse andmisel. 05.09.2011 esitas A.T. neile kohtuotsustele tuginedes Viru Vanglale taotluse (tl 20-23) õigusvastaselt tekitatud 1000 euro suuruse kahju hüvitamiseks. 17.10.2011 otsusega nr 6-16/35616-1 (tl 24-25) jättis Viru Vangla taotluse rahuldamata. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD JA TAOTLUSED
4. 17.11.2011 esitas A.T. Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajja kuni 31.12.2011 kehtinud halduskohtumenetluse seadustiku § 6 lg 3 p 2 kohase nõudega kaebuse (tl 1-9) ja palus mõista Viru Vangla õigusvastase tegevusega tekitatud mittevaralise kahju eest välja 1000 euro suuruse hüvitise. Põhiseaduse ja Euroopa Inimõiguste Konventsiooni mitmetele erinevatele sätetele ning Riigikohtu seisukohtadele tuginedes väitis kaebaja, et kohtud on tuvastanud korduva õiguserikkumiste toime panemise Viru Vangla poolt, osa neist alandasid tema inimväärikust, tekitasid vaimset ja füüsilist kannatust, rikkusid heaolu ja igapäevast elutegevust ning toiminguid kogumis arvestades saab neid pidada põhiseaduse § 25 ja riigivastutuse seaduse § 9 kaitsealasse langevaks.
5. Viru Vangla vastuses (tl 17-19) paluti kaebust mitte rahuldada ning esitati oma seisukohad nii aastaajale vastavate riideesemete mittevõimaldamise kui vaiete tähtaegselt lahendamata jätmisega seotud kahjunõude osas. Muuhulgas märgiti, et toimingu õigusvastasus ei tähenda automaatselt mittevaralise kahju tekkimist ega põhjenda rahalise hüvitise väljamaksmist, kirjeldati vangla eluhoonetes valitsevaid tingimusi ja kartseris väljastatavat riietust ning leiti, et kehtiva käskkirja alusel seaduses sätestatud tingimustele vastavas kartseris viibimine pole kaasa toonud kaebaja inimväärikuse alandamist ega tervise kahjustamist, vaiete osas on võimalikud kahjulikud tagajärjed aga õigusvastasuse tuvastamise, vabandamise ja sarnaste õiguserikkumiste edasiseks vältimiseks tarvitusele võetud meetmetega heastatud.
6. Kohtuistungil jäi A.T. kirjalikult esitatu juurde, viitas täiendavalt veel mitmetele Riigikohtu ja Euroopa Inimõiguste Kohtu lahenditele ning väitis, et talle tekitati füüsilisi ja vaimseid kannatusi, mille suurus on hooajale vastava riietuse puudumise osas 800 ja kummagi vaide menetlemise osas 100 eurot. Viru Vangla oma esindajat kohtuistungile ei saatnud, selle toimumise aeg ja koht olid talle teatavaks tehtud (tl 35 ja 38). KOHTU PÕHJENDUSED
7. Avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega tekitatud kahju hüvitamise üldised alused sisalduvad riigivastutuse seaduse § 7 lg 1, milles on kehtestatud, et isik saab talle tekitatud kahju hüvitamist nõuda ainult siis, kui avaliku võimu kandja on õigusvastase tegevusega rikkunud tema õigusi ja kahju ei olnud võimalik vältida ega kõrvaldada haldusakti kehtetuks tunnistamise, toimingu lõpetamise, haldusakti andmise või toimingu sooritamise nõude abil. Mittevaralise kahju hüvitamise alused on käsitletud sama seaduse § 9 lg
8. Nende kohaselt saab süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral küll nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist, kuid vastava taotluse rahuldamine eeldab, et eelnevalt on tuvastatud avaliku võimu kandja õigusvastane käitumine, kahju tekkimine ning põhjuslik seos nende vahel.
9. Kartseris viibiva kinnipeetava riietega seonduv on reguleeritud vangistusseaduses, mille § 65’ lg 2 on kehtestatud, et kartserisse vastu võtmisel otsitakse kiinpeetav läbi, talle antakse kartseri arvel olev riietus ning kõik tema juures kambris olnud isiklikud asjad võetakse kuni kartserist vabastamiseni hoiule. Seejuures ei ole seaduseandja ära määratlenud, milline täpselt peab kartseri arvel olev riietus olema, kuid pooltel ei ole vaidlust selle üle, et Tartu Halduskohus on haldusasjas nr 3-10-2844 tunnistanud õigusvastaseks aastaajale vastava riietuse A.T.le kartserikambrisse mitteandmise õigusvastaseks ning vastav kohtuotsus (tl 42-45) on jõustunud. A.T. väidab kaebuses (tl 2) ja kohtuistungi seletustes (tl 55), et lühikeste varrukatega linases särgis ja pükstes kartseris viibimine alandas tema inimväärikust ning põhjustas füüsilisi ja emotsionaalseid kannatusi. See kuidas erinevad inimesed tajuvad elus ette tulevaid olukordi, sealhulgas ka siseruumide temperatuuri ja muid seal valitsevaid tingimusi, on väga individuaalne. Pole välistatud, et Viru Vanglas kinnipeetavatele kartserisse paigutamisel väljastatav riietus sai põhjustada kaebajale tema poolt nimetatud kannatusi. Kaheldav on aga, kas seetõttu oli tegemist tema inimväärikuse alandamisega ning kas kannatused ikka said olla niisugused, mis on rahaliselt mõõdetavad ja kuuluks riigivastutuse seaduse alusel mittevaralise kahjuna hüvitamisele. Viru Vanglas 06.12.2010 koostatud õiendist (tl 26) nähtuvalt toimub selle vangla eluhoonete kütmine 2 põrandaküttega vesikeskküttesüsteemi abil, mis on toiminud laitmatult. Kaebaja on küll kartseris viibimise ajal kurtnud arstile külmatunnet ja avaldanud soovi kliimale vastava riietuse saamiseks, kuid mõõtmised näitasid kambri temperatuuriks 22° (tl 29-30), mis ei saa olenemata vähesest riietusest ka külmakartliku inimese puhul eriti suuri kannatusi põhjustada. Muud tõendid kambri temperatuuri kohta A.T. seal viibimise ajal puuduvad ning tagantjärele ei ole neid enam kuidagi võimalik ka saada. Kaebaja tervisekaardi väljavõte (tl 28-31) ja ta enda poolt kohtuistungil antud seletused (tl 55) kinnitavad, et väidetav riietuse puudulikkuse tõttu külmetamine pole kaasa toonud niisuguses olukorras üsnagi tavapärast külmetushaigust või muud tervise kahjustumist. Seega ei kinnita miski, et aastaajale mittevastav riietus oleks käesoleval juhul käsitletav niivõrd tõsise väärkohtlemisena, mis ületab nii kestvuselt kui intensiivsuselt minimaalset raskusastet ja saab kaasa tuua kaebuses soovitud või mistahes muu suurusega rahalise hüvitise määramise. Põhiseaduse § 25 tulenev õigus mittevaralise kahju hüvitamisele ei tähenda selle üksnes rahas hüvitamist ega saa olla rikastumise allikaks. A.T. kaebuses nimetatud hüvitise suurus aga just niisugusele soovile viitab. Riigikohus on lahendites nr 3-3-1-44-06, 3-3-1-80-09 ja 3-3-1-43-11 käsitlenud kahjunõude ulatust ja väljendanud seisukohta, et alati ei pea iga juhtumi peale tingimata reageerima rahalise hüvitise väljamõistmisega. Selle määramine oleneb konkreetsetest asjaoludest ning väiksema intensiivsusega üleelamiste puhul võivad ka kohtumenetlus ise ja kohtuotsus, millega tunnistatakse vastav haldusakt või toiming õigusvastaseks, olla piisavad selleks, et kõrvaldada kaebajale põhjustatud negatiivsed tagajärjed. Need seisukohad on igati kohased ka käesoleva kaebuse puhul ja seega on kaebaja õiguste seisukohalt igati piisav, kui lugeda talle aastaajale vastava riietuse tõttu põhjustatud kannatused ja seeläbi tekitatud mittevaraline kahju hüvitatuks haldusasjas nr 3-10-2844 langetatud kohtuotsusega. Kaebaja enda poolt viidatud Riigikohtu ja Euroopa Inimõiguste Kohtu lahendid lähtuvad oluliselt teistsugustest asjaoludest, neis tuvastatud riive raskus ja kestus pole tema olukorraga võrreldavad ning seetõttu ei ole kohaldatavad ka nende seisukohad või hüvitise määr.
10. Lisaks aastaajale mittevastava riietuse tõttu tekkinud kahjule soovib A.T. Viru Vanglalt hüvitist ka tema kahe vaide lahendamisega viivitamise eest. Mõlemas asjas on olemas kohtuotsused, milledega tunnistati vangla vastav tegevusetus õigusvastaseks (tl 40-41 ja 46-49). Kuigi vaiete lahendamise ootamine seaduses ettenähtust kauem võis kaebajale ebameeldiv olla ning ka vaimseid üleelamisi põhjustada, ei ole kindlasti tegemist nii suure väärkohtlemisega, mis saaks kaasa tuua rahalise hüvitise määramise ning ka selles osas on tuvastamisnõuete rahuldamise kohta tehtud kohtuotsused igati piisavad hüvitamaks võimalike kannatuste läbi tekitatud mittevaralist kahju.
11. Eeltoodud järeldustel on A.T. kaebus alusetu ja jääb täies ulatuses rahuldamata. Kaebaja on kohtumäärusega (tl 12) täielikult vabastatud kaebuse esitamisel tasumisele kuulunud 50 euro suurusest riigilõivust. Viru Vangla oma menetluskulude kohta taotlust esitanud ei ole. Raili Randlane Kohtunik 3