Obsah (6)

§ 1741§ 429§ 168§ 174§ 175§ 178

KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus, Pärnu kohtumaja Kohtunik Heli Käpp Määruse tegemise aeg ja koht 20. september 2012.a, Pärnu, Tsiviilasja number Tsiviilasi 2-12-3423 C.K.’i hagi Motomaailm OÜ vastu t

§ 1741

lg 1 alusel menetluskulude nimekirja koos taotlusega määrata kostja menetluskulud rahaliselt kindlaks ja välja mõista hagejalt kostja kasuks õigusabi kulud summas 720 eurot. Taotlusele lisatud OÜ Advokaadibüroo Järve, Otti ja Partnerid 15.05.2012 arvest nr 62 nähtuvat lepinguline esindaja advokaat P. Järve osutas kostjale õigusabi (esindamine kohtus ja vastuse koostamine) kokku 6 tundi (tasu 100 EUR/tund + käibemaks). Esindaja kinnitusel on arve tasutud. Taotluse järgi tegeles kostja esindaja 26.04.2012 asja materjalidega tutvumise, kohtupraktika analüüsimise ja kliendi konsulteerimisega kokku 4 tundi ning vastuse koostamisega 2 tundi. 17.08.2012.a esitas hageja kirjaliku vastuväite kostja menetluskulude suurusele, leides, et need on olulises mahus põhjendamata ja ebavajalikud ning kuludokumendid on esitamata ning kulu tegelik kandmine tõendamata. KOHTU PÕHJENDUSED 1. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 428 lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagiavaldusest loobunud. Vastavalt

§ 429

lg 1 võib hageja hagiavaldusest loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks hagiavalduse. Kohus võtab hagiavaldusest loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. 2. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega ja hageja esitatud taotlusega, leiab, et hagiavaldusest loobumine ja menetluse lõpetamise taotlus on seaduslik, ei ole vastuolus heade kommetega, ei riku menetlusosaliste õigusi ega avalikku huvi. Eeltoodu alusel kohus võtab hagiavaldusest loobumise vastu ning lõpetab asjas menetluse. 3.

§ 168

lg 2 kohaselt kannab hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3-5 ei tulene teisiti.

§ 168

lg.4 kohaselt, kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui hageja loobub hagist selle tõttu, et kostja on pärast hagi esitamist hagi rahuldanud. Kuna antud asjas

§ 168lg 3-5 nimetatud aluseid ei esine, jäävad menetluskulud hageja kanda.

4.

§ 174.1 lg.

1 tulenevalt asja menetluse lõpetamise korral hagist loobumise tõttu määrab kohus menetluse lõpetamise määruses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Vastavalt

§ 175

lg 1 kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Menetluskulude kindlaksmääramisel peab kohus analüüsima, kas menetluskulud vastavad asja keerukusele ning on sellest lähtudes põhjendatud ja vajalikud. Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt peetakse asja keerukuse hindamise kriteeriumiks eelkõige asja olemust ja mahtu, asja lahendamiseks vajalike istungite arvu ja vaidluses läbitud kohtuastmete arvu. 5. Kohus, tutvunud kostja menetluskulude taotlusega, hageja seisukohaga ja vaadanud läbi asja materjalid, leidis, et arvesse võttes asja mahtu ja keerukust lahendi saamisel, kuulub kostja taotlus rahuldamisel osaliselt. Hageja poolt viidatud kostja menetluskulude tõendamatuse kohta kohus märgib esmalt, et

§ 174

lg 3 kohaselt tuleb menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks esitada kohtule 2 2-12-3423 avaldus ja menetluskulude nimekiri. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Menetluskulude nimekirja kantud kulude kandmise kohta dokumentide esitamist ei nõuta. Käesoleval juhul on kostja avalduses kinnitus, et kulud on kantud seoses kohtumenetlusega, avaldusele on lisatud 15.05.2012 arve õigusabikulude tasu kohta ning avalduses on kuupäevaliselt välja toodud õigusabi osutamisel tehtud toimingud ja nende ajakulu. Seega vastab menetluskulu avaldus seaduses sätestatud nõuetele ning kohtul on võimalik hinnata õigusabikulude põhjendatust ja vajalikkust sellele vaatamata, et kostja taotlusele ei ole lisatud õigusabiarve maksmise kohta maksekorraldust (ekslikult on lisatud hoopis hageja 23.01.2012 riigilõivu tasumise maksekorraldus). Hageja väljendab arusaamatust kostja esindaja toimingute kuupäeva küsimuses. Kohus selgitab, et hageja, toimikuga tutvumata, lähtub ekslikult üksnes 21.05.2012 kostja kirjalikust vastusest, kus kostja esindaja kinnitab, et sai hagiavalduse teksti kätte 04.05.

1. Hageja on asjas 23.01.2012 esitatud hagiavaldust 19.03.2012 parandanud. Toimikust nähtuvalt sai kostja seaduslik esindaja, juhatuse liige Ülari Järvoja asja menetlusse võtmise määruse koos hagimaterjalidega kätte tegelikult 11.04.2012 (lk 81), 26.04.2012 adv. P. Järve tutvus kohtus toimikuga (advokaadi omakäeline kinnitus selle kohta on toimiku teadetelehel) ja siis selgus, et kostjale on edastatud üksnes Ch. K.i esialgne hagiavaldus. Samal päeval adv Järve esitas kohtule kirjaliku taotluse hagiavalduse parandatud teksti saamiseks, kinnitades, et on kostja lepinguline esindaja. Seega kostja menetluskulude kindlaksmääramise avalduses vastuolu kuupäevades puudub.
2. Kostja taotletud õigusabikulu 720 € (s.h käibemaks) jääb alla Vabariigi Valitsuse 04.09.2008.a määrusega nr 137 kehtestatud lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäära. See ei välista aga kohtu kohustust kontrollida õigusabikulu põhjendatust ja vajalikkust. Kohus leiab, et

§ 175

lg 1 kohase põhjendatud ja vajaliku kuluna tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista kostja poolt kantud õigusabikulu õigusabi osutamiseks kulutatud 5 tunni eest, kokku summas 500 € + käibemaks 20% (100 €). Tasu suuruse määramisel võtab kohus arvesse poolte esitatud menetlusdokumentide sisu ja mahtu ning asjas tehtud menetlustoimingute arvu ja mõistlikku ajakulu. Kostja lepinguline esindaja koostas 3,5-leheküljelise vastuse hagiavaldusele, asja menetleti ainult esimeses kohtuastmes, menetluse käigus kohtuistungeid ei toimunud ja 2,5 kuud enne kindlaksmääratud istungit hageja loobus hagist. Kostja esindaja poolt asjaga tutvumise (hagiavaldused on 10 lk ja 6 lk pikad, lisasid 28 lehel, sh töövaidluskomisjoni otsus 4 lk; töövaidluskomisjoni toimikus on 141 lehte) ning kohtupraktika analüüsi põhjendatud ajakuluks hindab kohus 3 tundi ning kostja 3,5 leheküljelise vastuse koostamise ajakuluks 2 tundi.

1. Õigusabi kulu ei ole kohtul hinnangul põhjendatud kostja taotluses märgitud 26.04.2012 konsultatsiooni ja kliendile positsiooni selgitamise toimingute ja nende kestuse osas, kuna samal päeval kohtule (parandatud hagiavalduse väljastamiseks ja vastamise tähtaja määramiseks) esitatud taotluses märgib kostja esindaja, et kostja seaduslik esindaja viibib hetkel välismaal ja temalt seisukohta ei ole võimalik saada. Seega ei saanud esindajal olla võimalik kliendile positsiooni selgitada ega teda konsulteerida. Kostja esindaja poolt 26.04.2012 taotluse esitamine ei ole kohtu hinnangul menetlustoiming, mille kulud tuleks kanda hagejal. Taotlus uue hagimaterjali väljastamiseks sisaldus juba esindaja kohtutoimiku teadete lehele tehtud märkuses ning kirjalik taotlus esitati seega eelkõige vastamiseks täiendava tähtaja saamiseks. Eeltoodust tulenevalt kohus ei loe põhjendatuks õigusabikulu 26.04.2012 konsultatsiooni, kostja seisukoha ja taotluse koostamise ning kliendile positsiooni selgitamise ajakulu osas (kokku 1 tund), selle võrra kohus vähendab väljamõistetava õigusabikulu suurust. 3 2-12-3423 1
2. Tulenevalt

§ 174

lg-st 4 ei või menetlusosaline käesolevas asjas hilisemat menetluskulude kindlaksmääramist

§ 174sätestatud korras enam nõuda, v.a.

juhul, kui kohtulahend, milles menetluskulud kindlaks määrati, tühistatakse.

§ 178

lg-te 1 ja 2 kohaselt juhul, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui kaebuse hind ületab 200 eurot. Heli Käpp kohtunik 4