st (Põhiseadus) ja rahvusvahelisest õigusest tulenev üldine kohustus respekteerida teise riigi kodanike tehtud elukohariigi valikut. Rahvusvahelise õiguse põhimõtete kohaselt on riigil õigus otsustada välismaalase riiki sisenemine, tema sealviibimine ja riigist väljasaatmine. Välismaalasel ei ole põhiseaduslikku õigust saada või pikendada Eestis elamisluba. Erandina elamisloa andmiseks või pikendamiseks peavad esinema kaalukad erandlikud põhjused. Riigikohtu halduskolleegiumi 17.03.2003 otsuses kohtuasjas nr 3-3-1-10-03 on leitud, et põhiõiguste riivet saab pidada õigustatuks vaid siis, kui on järgitud proportsionaalsuse põhimõtet. Kaalutlusõigus seondub proportsionaalsusega ning sellega tagatakse proportsionaalsuse põhimõtte rakendamine. Kasutatavad vahendid peavad olema proportsionaalsed saavutatava eesmärgiga. Õigusväärtus, mis on konkreetse põhiõiguse piiramise põhjuseks, peab olema sama kaaluga kui põhiõigus, mida piiratakse. Riigikohtu halduskolleegium on 04.04.2003 otsuses nr 3-3-1-14-03 asunud seisukohale, et isiku teatav käitumine minevikus võib anda piisava aluse põhjendatud arvamuseks, et isik jääb ka tulevikus ohtlikuks riigi julgeolekule. Arvestades kõrget kuritegevuse taset ja riigivõimu kohustust kaitsta üliolulisi väärtusi, on tahtlike kuritegude toimepanemise eest kriminaalkorras karistatud välismaalaste suhtes seadusandja õigustatud ja kohustatud rakendama täiendavaid piiranguid nendele elamisloa andmisel või pikendamisel. Seejuures on oluline rõhutada, et M. R on karistatud ka kinnipidamisasutuses viibides, mistõttu võib asuda seisukohale, et kaebaja ei ole hoolimata asjaolust, et talle on määratud vabaduskaotuslik karistus, enda jaoks nimetatust järeldusi teinud ning seetõttu on kaheldav ka kaebaja soov asuda peale kinnipidamisasutusest vabanemist täitma Eesti riigis kehtivaid seadusi. Seega ei ole vaidlustatud otsus vastuolus VMS-ga, vaid PPA on M. R tähtajalise elamisloa andmisest keeldumisel lähtunud VMS-s sätestatust, mis nähtub ka vaidlusalusest otsusest. PPA leiab, et M. R tähtajalise elamisloa andmisest keeldumine on proportsionaalne taotletava eesmärgiga – kaitsta teiste Eestis elavate isikute põhiseaduslikke õigusi, mida M. on oma tahtliku tegevusega rikkunud. Kaaludes kõiki ülaltoodud asjaolusid kogumis ei ole M. R erandina tähtajalise elamisloa andmine põhjendatud. Kohtuistungil jäi PPA esindaja Anastassia Malõševa vastuses toodud seisukoha juurde ja palus jätta M.Rkaebus rahuldamata. Kohtu põhjendused Kohus leiab, et elamisloa andmisest keeldumisega ei ole rikutud kaebaja põhiseaduslikku õigust pereelu puutumatusele. Haldusorgan on kaebuse esitaja elamisloa menetluse käigus hinnanud M. R perekonnaelu koosmõjus teiste asjaoludega, sh isiku karistatusega. Kaebuse esitajale tähtajalise elamisloa andmisest keeldumine on proportsionaalne saavutatava eesmärgiga ning otsus ei sisalda diskretsioonivigu. 5 Kaebuse esitaja märgib, et ta on Eestis terve elu elanud, õppinud ja töötanud, Eestis elavad tema lähedased inimesed, kes võivad kaebajat raskel hetkel aidata. Kaebaja rõhutab, et Venemaal ei ole tal lähedasi ning teda ei seo Venemaaga miski. Samuti viitab kaebuse esitaja asjaolule, et ta põeb kroonilist haigust, mis on käesoleval ajal väga raskes staadiumis ning Eesti riik (Justiitsministeerium) alustab lähiajal tema ravi. PPA on vaidlusaluses otsuses viidanud ja märgib jätkuvalt, et
kohaselt peavad piirangud inimese õigustele ja vabadustele olema demokraatlikus ühiskonnas vajalikud ega tohi moonutada piiratavate õiguste ja vabaduste olemust.
ja 27 on sätestatud perekonna- ning eraelu puutumatuse põhiõigused, kuid nimetatud õigused ei ole piiramatud.
kohaselt on igaühel õigus perekonna- ja eraelu puutumatusele ning riigiasutused, kohalikud omavalitsused ja nende ametiisikud võivad perekonna- või eraellu sekkuda vaid seaduses sätestatud juhtudel ja korras tervise, kõlbluse, avaliku korra või teiste inimeste õiguste ja vabaduste kaitseks, kuriteo tõkestamiseks või kurjategija tabamiseks. Riigi kohustus kodanike õigusi kaitsta kohustab teda tagama sisemise ehk avaliku julgeoleku kui klassikalise kollektiivse hüve. Seda pole aga võimalik teostada ilma nende vabadust riivamata, kes avalikku julgeolekut kahjustavad või ähvardavad.
sätestatud põhiõiguse piiramine on õigustatud, kui piiramise põhjuseks on mõni muu sarnase kaaluga õigushüve.
kohaselt on perekond rahva püsimise ja kasvamise ning ühiskonna alusena riigi kaitse all. Riik on kohustatud tagama ka välismaalase õiguse elada Eestis täisväärtuslikku perekonnaelu, kuid see õigus ei ole piiramatu. Välismaalasele elamisloa andmise või sellest keeldumise otsustamisel tuleb arvestada otsuse mõju tema perekonnaelule. Enne perekonnaelu rikkumise käsitlemist tuleb selgitada, kas isik elab perekonnaelu. VMS-i tähenduses moodustavad perekonna abikaasad ning abikaasade alaealised lapsed. Perekonnana tuleb teatud olukorras käsitleda ka mehe ja naise sellist kooselu, kus mees ja naine ei ole omavahel abielus. Oluline on mõlema kooselu vormi juures siiski mehe ja naise ühine majapidamine ning nende omavaheline emotsionaalne ning psühholoogiline seotus. Vaimse ning hingelise sõltuvuse tekkimisele aitab kaasa mehe ja naise ühine kooselu, mis eeldab ka ühist majanduslikku sidet. Elamisloa taotluses esitatud andmete kohaselt elab Eestis M. R isa V. R (sünd 24.07.1947), kes on Venemaa Föderatsiooni kodanik ja omab pikaajalise elaniku elamisluba Eestis. Samuti on kaebuse esitaja oma 25.01.2011 PPA-le esitatud vastuses märkinud, et Eestis elab tema Eesti kodanikust elukaaslane L- K, kellega nad tulevikus kavatsevad elama asuda Soome. Viru Vangla poolt 28.10.2010 koostatud viimase riskihindamise andmetel elas kaebaja enda sõnul enne vangistust koos oma väidetava elukaaslasega, kuid isiku sõnul on tal hetkel elus raske etapp ja ta ei tea, mis nende suhtest saab. Samuti on PPA andmetel Viru Vangla andmebaasis märgitud L .K suhe kinnipeetavaga „tuttav“. Samuti pole kaebaja oma elukaaslase andmeid elamisloa taotlusankeedile märkinud, ei ole maininud oma elukaaslast elulookirjelduses ja elamisloa taotlusele lisatud kirjalikus selgituses Eestis elamisloa vajalikkuse kohta. Esmakordselt on kaebaja maininud oma väidetavat elukaaslast L. K 25.01.2011 PPA-le esitatud vastuses, kui haldusorgan oli algatanud tähtajalise elamisloa andmisest keeldumise menetluse. Kohus leiab, et PPA on põhjendatult seisukohal, et M. R väited elukaaslase kohta on vastuolulised ning on kaheldav, et kaebuse esitaja elab L. K perekonnaelu. 6 Kohus nõustub PPA seisukohaga, et kuna käesoleval ajal kannab kaebuse esitaja karistust kinnipidamisasutuses, siis piirab tema õigust elada perekonnaelu tema kinnipidamisasutuses viibimine. Õige on vastustaja aseisukoht, et riik ei ole võtnud kaebuse esitajalt võimalust elada täisväärtusliku perekonnaelu, vaid kaebaja jättis ennast ise ilma võimalusest elada täisväärtuslikku perekonnaelu, kuna pani toime kuritegusid, mille eest kannab kinnipidamiskohas vabaduskaotuslikku karistust. Riigikohus märkis oma 23.10.2006 otsuses nr 3-3-1-52-06 järgmist: on tõsiasi, et kinnipeetava perekonnaelu elamise võimalus on piiratud juba süüdimõistva kohtuotsuse täitmisega. Normaalse perekonnaelu taastamine saab võimalikuks pärast karistuse ärakandmist või tingimisi enne tähtaega karistuse kandmisest vabastamist. Selleks, et elamisloa andmisest keeldumine saaks rikkuda isiku õigust perekonnaelule, peab kolleegiumi arvates olema vahetu seos elamisloast keeldumise ja perekonnaelu elamise võimatuse vahel. PPA andmetel ei ole M. R alaealisi lapsi ning asjaolu, et kaebuse esitajal elab Eestis isa ja väidetav elukaaslane, ei ole piisavalt mõjuv põhjus kaebajale erandi tegemiseks. Kaebaja põhiõiguste riive on proportsionaalne ja selle kaalub üles riigi julgeolek kui avalik hüve. Perekonnaelu on võimalik elada ka väljaspool Eestit ja seda õigust ei ole kaebajalt ära võetud. M. R elamisloa andmisest keeldumine on proportsionaalne meede riigi julgeoleku tagamiseks, millest tulenevalt on õigustatud ka kaebaja õiguste piiramine. Eeltoodut arvesse võttes puudub M. R
ga kaitstav perekonnaelu Eestis ning elamisloa andmisest keeldumine ei riiva M. R põhiõigust perekonnaelule. Samuti on kaebajal võimalik elama asuda oma kodakondsusjärgsesse riiki, milleks on Venemaa Föderatsioon. Eeltoodut arvesse võttes leiab kohus, et M. R kaebus tuleb jätta rahuldamata. Mare Krull Kohtunik 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.