Nõude tasumist hageja poolt kinnitab AS Kagu Invest poolt 12.11.2009 väljastatud tõend selle kohta, et Kagu Invest AS ja J. K. vahel 22.03.2008 sõlmitud laenulepingu katteks on käendaja V. K. tasunud kokku 26 338 krooni (tl. 3). Hageja teavitas kostjat tema kohustuse täielikust täitmisest vastavalt
ÜS) § 5 alusel tsiviilõigused ja -kohustused tekivad tehingutest, seaduses sätestatud sündmustest ja muudest toimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja -kohustuste tekkimise, samuti õigusvastastest tegudest. TsÜS § 67 lg 1 järgi tehing on toiming või omavahel seotud toimingute kogum, milles sisaldub kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus. TsÜS § 67 lg 2 kohaselt tehingud on ühepoolsed ja mitmepoolsed. Mitmepoolne tehing on tehing, mille tegemiseks on vajalik kahe või enama isiku tahteavaldus. Mitmepoolsed tehingud on lepingud. Võlaõigusseaduse (
) § 3 p 1 alusel võlasuhe võib tekkida muu hulgas lepingust.
lg 1 alusel leping on tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma.
lg 1 tulenevalt laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga.
4
lg 7 esimese lause kohaselt kohustus muutub sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist.
kohaselt, kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kostja jättis 22.03.2008 laenulepingust tulenevad kohustused täitmata. Laenulepingust tuleneva nõude täitis võlausaldaja ees hageja.
lg 1 kohaselt, käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest.
lg 1 kohaselt, käendaja nõudel peab võlausaldaja andma talle teavet põhivõlgniku kohustuse täitmise kohta. Vastavalt
lg 1, kui käendaja on põhivõlgniku kohustuse täielikult või osaliselt täitnud, peab ta sellest põhivõlgnikule teatama.
lg 1 kohaselt, põhivõlgniku kohustuse täitnud käendajale läheb rahuldatud ulatuses üle võlausaldaja nõue põhivõlgniku vastu. Põhivõlgnik võib nõudele esitada nii vastuväiteid, mis tal olid võlausaldaja vastu, kui ka vastuväiteid, mis tulenevad tema ja käendaja vahelisest õigussuhtest. Käendaja tagasinõude aegumisele kohaldatakse vastavalt käesoleva seaduse §-s 70 sätestatut. Kostja hagile ei ole vastanud. Kuna kohtul ei õnnestunud kostjale kohtumaterjale edastada kohtule teadaolevatel aadressidel, siis toimetati kostjale hagimaterjalid kätte avalikult, väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu 28. augustil 2012.a. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 438 lg 1 alusel otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Kostja kohtule vastanud ei ole. Kostjal oli 22.03.2008 laenulepingust tulenevalt täitmiskohustus võlausaldaja AS Kagu Invest ees. Kostja antud kohustust võlausaldaja ees ei täinud, kohustuse täitis käendaja, so hageja V. K.. Ülaltoodust lähtuvalt tekkis hagejal regressinõude õigus kostja vastu. Hageja teavitas kostjat laenulepingust tuleneva kohustuse täitmisest. Kuivõrd kostja ei ole täitnud hageja ees regressinõudest tulenevat kohustust, tuleb hagi kogu nõude, summas 1 683,30 eurot (26 338 krooni), ulatuses rahuldada. Eeltoodu alusel ja juhindudes TsMS § 407 lg 1, lg 3, § 415, § 416, § 442 lg 1, § 444 lg 4 kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele võlgnevus summas 1 683,30 eurot (26 338 krooni). MENETLUSKULUD Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, /---/. Kooskõlas TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi rahuldatakse, siis jätab kohus menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. Kohus rahuldas hagi täies ulatuses ning seega jäävad menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. 5 Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 174` lg 3 kohaselt, kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Kohus leiab, et hageja taotlus menetluskulude väljamõistmiseks kostjalt on põhjendatud täies ulatuses. Hageja on hagiavalduse esitamiselt tasunud riigilõivu summas 383,47 eurot (6 000 krooni, tl. 12,15). Hagiavalduses palub hageja välja mõista kostjalt õigusabi kulud summas 255,64 eurot (4 000 krooni). Kohus leiab, et hageja õigusabikulu on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele täies ulatuses. Kostjalt tuleb välja mõista hageja menetluskulud – riigilõiv hagiavalduse esitamiselt 383,47 eurot ja õigusabi kulu 255,65 eurot, kokku 639,12 eurot. Kohus selgitab, et lähtuvalt TsMS § 1741 lg 4, ei saa menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel, välja arvatud juhul, kui kohtulahend, milles menetluskulud kindlaks määrati või kindlaks määrata tuli, tühistatakse või tagaseljaotsuse puhul asja menetlus taastatakse. VIIVITAMATU TÄITMINE Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p 2, kohus tunnistab omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse. Kohtuotsus kuulub täitmisele viivitamatult. Marge Tamme Kohtunik /Allkirjastatud digitaalselt /
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.