3-12-2571/2

TARTU HALDUSKOHUS Tartu Kohtumaja KOHTUMÄÄRUS kaebuse tagastamise kohta Kohtuasja number 3-12-2571 Määruse kuupäev

1. detsember 2012 Kohtunik Tanel Saar Kohtuasi A. V.i ( V.) kaebus Tartu Vangla toimingu õigusvastasuse tuvastamiseks Resolutsioon Edasikaebamise kord
2. Tagastada A. V.i kaebus haldusasjas 3-12-
4. Määruse ärakiri saata kaebajale.
5. Kaebus koos lisadega tagastada kaebajale pärast määruse jõustumist. Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest. Asjaolud ja kohtu seisukoht
7. detsembril 2012 saabus Tartu Halduskohtusse A. V.i kaebus Tartu Vangla toimingu õigusvastasuse tuvastamiseks. Kaebaja arvates seisneb Tartu Vangla õigusvastane toiming selles, et Tartu Vangla tühistas kaebajale määratud operatsiooni aja. Kaebuse kohaselt käis kaebaja
8. augustil 2012 uroloogi vastuvõtul, kes suusõnaliselt määras kaebajale operatsiooni. Kaebaja esitas
9. novembril 2012 vanglale taotluse, milles soovis, et tagataks tema viimine operatsioonile
10. jaanuaril
11. Kaebaja taotlusele vastas
12. detsembril 2012 Tartu Vangla meditsiiniosakonna juhataja, kes teatas, et kaebaja raviarst ei pidanud hetkel vajalikuks operatsiooni läbiviimist ning tühistas operatsiooni aja. Kaebaja väidab kaebuses, et ta võttis seejärel ühendust uroloogiga, kes kinnitas kaebajale, et Tartu Vangla ise palus kaebajale määratud operatsiooni aja tühistamist.
13. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lg 1 p 8 kohaselt kaebuse saanud alluvusjärgne kohus kontrollib, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. HKMS § 4 lg 1 kohaselt on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda.
14. A. V. on esitanud halduskohtule kaebuse, milles taotleb Tartu Vangla toimingu õigusvastasuse tuvastamist. Halduskohus on seisukohal, et A. V.i kaebus ei kuulu halduskohtu pädevusse, kuna tegemist on tsiviilõigusliku vaidlusega. Antud juhul kaebab A. V. sisuliselt selle peale, et talle ei osutata tervishoiuteenust (operatsioon seoses songaga). Kaebuse lisa 3 (Tartu Vangla meditsiiniosakonna vastus kaebaja
15. novembri 2012 selgitustaotlusele) kohaselt otsustas kaebaja raviarst, et kaebaja ei vaja hetkel operatsiooni, mistõttu tühistas ta
16. jaanuariks 2013 planeeritud operatsiooni aja. Kohus juhib kaebaja tähelepanu sellele, et operatsiooni aja tühistamise otsustas kaebaja raviarst. Ka
17. augusti 2012 ambulatoorse haigusjuhu epikriisist nähtuvalt on sihtasutuse Tartu Ülikooli Kliinikum arst H. Seepter leidnud, et kaebaja operatiivset ravi ei vaja.
18. Riigikohtu halduskolleegium on
19. detsembri 2010 kohtuotsuses asjas 3-3-1-53-10 (p 9) ning
20. detsembri 2010 kohtuotsuses asjas 3-3-1-69-10 (p 8) leidnud, et tervishoiuteenuse osutamine, sealhulgas ka teenuse osutamise või sellest keeldumisega tekitatud kahju hüvitamine on võlaõiguslik suhe, mida reguleerivad võlaõigusseadus (
21. peatükk) ja valdkonnaseadused. Tervishoiuteenust osutatakse üldjuhul tervishoiuteenuse osutamise lepingu alusel, mis on tsiviilõiguslik leping ning mille vaidlustamine toimub maakohtus.
22. Kohus osutab, et isegi juhul, kui tervishoiuteenuse osutamisest keeldus Tartu Vangla arst, ei kuulu A. V.i kaebus halduskohtu pädevusse. Kohus märgib, et riigikohtu halduskolleegium on eelpool nimetatud otsustes leidnud, et vangla arst tegutseb VangS § 52 lg 2 ja tervishoiuteenuste korraldamise seaduse (TTKS) §-de 20 ja 21 alusel vanglas haiglavälise eriarstiabi osutajana, kelle suhtes ei kohaldata aga TTKS § 21 lg-s 1 ja § 22 lgs 2 sätestatud õiguslikku vormi. Kuigi tervishoiutöötaja on üldjuhul vangla koosseisuline teenistuja, ei muuda see suhet avalik-õiguslikuks, sest vangla tervishoiutöötaja tegutseb tervishoiuteenuse osutamisel kutseala esindajana, mitte aga avaliku võimu ülesandeid täites, kuigi tervishoiuteenuse osutamise käsitamisel lepingulise suhtena on lepingupooleks siiski vangla. See ei muuda aga õigussuhte olemust. Kaebajale vajaliku operatsiooni korraldamise otsustab üksnes vangla arst, lähtudes tervishoiuteenuse osutamise vajadusest ehk sellest, kas isikul esinevad meditsiinilised näidustused Seega tegemist on meditsiinilise otsustusega eraõiguslikus suhtes, mitte aga haldusotsusega. Tartu Vangla tegevust avalik-õiguslikus suhtes saaks kaebaja halduskohtus vaidlustada juhul, kui Tartu Vangla keelduks kaebajat operatsioonile viimast mittemeditsiinilistel põhjustel, näiteks põhjusel, et puudub saatemeeskond, kes kaebaja meditsiiniasutusse toimetaks.
23. HKMS § 121 lg 1 p-st 1 tulenevalt kohus tagastab kaebuse määrusega selle esitajale, kui vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt kaebuse tagastamisel selgitab kohus võimaluse korral, kuhu ja millises korras on kaebajal võimalik asja lahendamiseks pöörduda. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes HKMS § 121 lg 1 p-st 1 tagastab kohus A. V.i kaebuse halduskohtu pädevuse puudumise tõttu. A. V.il on oma õiguste kaitseks võimalus pöörduda Tartu maakohtusse.
24. Ühes kaebusega on kaebaja esitanud ka taotlusi, mis tulenevalt kaebuse tagastamisest, jäävad läbi vaatamata. Vastavalt HKMS § 249 lg-le 1 võib kohus teha määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Seega ei ole lubatud esialgse õiguskaitse kohaldamine asjades, mis ei kuulu kohtu pädevusse, s.t kaebuse alusel, mille kohta on teada, et kohus ei saa seda pädevuse puudumise tõttu sisuliselt läbi vaadata ega otsusega lahendada. Kuna põhikaebuse läbivaatamine ei ole halduskohtu pädevuses, siis ei ole halduskohtu pädevuses ka riigi õigusabi andmise otsustamine. Tulenevalt riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 10 lg-st 1 esitatakse taotlus riigi õigusabi saamiseks tsiviil-, haldus- või väärteoasjas menetlusosalisena kohtumenetluses kohtule, kes asja menetleb või kelle pädevuses oleks asja menetleda. Seega tuleb kaebajal esitada riigi õigusabi taotlus Tartu Maakohtule. Kohus osutab, et RÕS § 13 lg 1 järgi tuleb riigi õigusabi saamise taotlusele lisada enda allkirjastatud nõuetekohane teatise oma majandusliku seisundi kohta ning võimaluse korral ka muud tõendid, mis seda seisundit iseloomustavad. Kuna kaebaja ei ole taotlust nõuetekohaselt vormistanud, siis ei edasta halduskohus taotlust lahendamiseks Tartu Maakohtule. Kohus lisab määrusele riigi õigusabi taotluse ja taotleja majandusliku seisundi teatise näidisvormid. Tanel Saar kohtunik