3-12-1389/13

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-12-1389 Otsuse kuupäev 26.11.2012 Kohtunik Mare Priks Kohtuasi E.S. kaebus Tartu Vangla kohustamiseks paigutama ruumi, kus päevasel ajal hoitakse kartseris viibivate kinnipeetavate madratseid, laud või alusmatt. Asja läbivaatamise kuupäev 05.11.2012, kirjalik menetlus Resolutsioon Jätta E.S. kaebus haldusasjas 3-12-1389 rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest, seega apellatsioonikaebuse esitamise viimaseks kuupäevaks on 27.12.2012 Asjaolude kirjeldus 16.05.2012 on E.S. esitanud Tartu Vanglale taotluse, milles soovis, et ruum, kus päevasel ajal hoitakse kartseris viibivate kinnipeetavate madratseid, paigutatakse laud või alusmatt. Kinnipeetava hinnangul on sellise alusmati või laua paigutamine vajalik, kuna siis ei peaks läbiotsimise ajal madratsit enam põrandale asetama. Praegune olukord on E.S. hinnangul ebahügieeniline. Peaspetsialist-üksuse juht Kristjan Timmusk on E.S. märgukirjale vastanud 24.05.2012 kirjaga nr. 2-3/1391-1 ning teavitanud, et E.S. poolt nimetatud ruumi põrandat koristatakse kaks korda päevas, vajadusel ka rohkem ning kõikjale alusmattide paigutamine ei ole võimalik ning tulenevalt sellest panustatakse ruumide koristamisele. 28.05.2012 on E.S. esitanud vaide, milles nõudis ettekirjutuse tegemist toimingu sooritamiseks, et vangla paigutaks aluse või alusmati, millele oleks võimalik voodivarustust peale asetada läbiotsimise teostamisel. Vaide esitaja on märkinud, et põrandal madratsi ja voodiriiete lahtirullimine ei ole hügieeniline ning voodivarustus määrdub ning pärast tuleb seda voodivarustust kasutada magamisel. Vaideotsusega 27.06.2012 nr. 1-11/230-1 on kinnipeetava E.S. vaie jäetud rahuldamata. Kohus on E.S. kaebuse kohtumäärusega 09.07.2012 menetlusse võtnud ning vabastanud kaebaja riigilõivu tasumisest. Kaebaja taotlused ja põhjendused Kaebaja on taotlenud paigutada ruumi, kus päeval asuvad kartseris viibivate isikute madratsid, laud või alusmatt, kus kartseris viibiv kinnipeetav saaks madratsi laiali laotada kui vanglatöötajad viivad läbi läbiotsimise. Kaebaja jaoks on alusmatt või laud vajalik, kuna siis ei peaks läbiotsimise ajal madratsit põrandal laiali laotama, mis on ebahügieeniline. Kaebaja arvates on põrand must ning voodivarustuse põrandale laotamisega määrdub voodivarustus. Kaebaja märgib, et kui alusmatt on seina ääres, siis ei astuks ka keegi sellele peale, seega tuleks koristajal vaid alusmattide vahelt tolmu võtta. Kaebaja märgib ka, et kõnealusesse ruumi mahuks paigutamiseks ka laud, kuna ruumis on selleks olemas vaba pind. Kaebaja taotleb kohustada Tartu Vanglat paigutama ruumi, kus päevasel ajal hoitakse kartseris viibivate isikute madratseid, laud või alusmatt ning viitab Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 6 lg

1. Tartu Vangla taotlused seisukohad Tartu Vangla taotleb jätta kaebus rahuldamata. Vastustaja on märkinud et kartserisse saabumisel madratsi lahtirullimine põrandal ei ole kaebaja subjektiivseid õigusi rikkuv tegevus, kuna sellega ei kaasne kaebajale ühtegi negatiivset tagajärge ning kohtul puudub alus analüüsida toimingu seaduslikkust. Kaebaja ei ole välja toonud ega tõendanud ühtegi konkreetset juhust ega asjaolu, mil voodivarustuse läbiotsimise korral kartserisse paigutamisel oleks esemed just sellest tegevusest tingituna määrdunud ning temal ei oleks võimalik olnud neid kasutada. Samuti ei selgita kaebaja, milles on seisnenud tema voodivarustuse määrdumine. Seetõttu tuleb kaebaja väited voodivarustuse määrdumise kohta pidada paljasõnalisteks. Vastustaja märgib, et RVatS § 6 lg 1 säte ei võimalda kaebaja poolt esitatud kohustamisnõuet rahuldada ning sellist seisukohta toetab ka Riigikohtu 07.12.2009 otsus haldusasjas 3-3-1-5-
2. Sõltumata kaebaja subjektiivsetest tunnetest ei ole kohtul võimalik kohustada vanglat tegema toimingut, mille sooritamise kohustust ei tulene kehtivatest õigusaktidest ja sellist kohustamiskaebust ei ole võimalik rahuldada. Kaebaja poolt viidatud ruumi koristatakse vähemalt kahel korral päevas, vajadusel ka rohkem. Seega panustab vangla koristamisele, et tagada voodivarustuse laotamine võimalikult puhtale põrandapinnale. Ühtegi tõendit, et nimetatud ruumi põrand oleks must, kaebaja esitanud ei ole. Vastustaja märgib, et kehtivas õiguses puudub regulatsioon, mis kohustaks vanglat madratsit läbi otsides seda asetama lauale või alusmatile. Kohtu seisukohad ja põhjendused Kohus, tutvunud asja materjalidega asub seisukohale, et kaebus on põhjendamatu ning ei kuulu rahuldamisele. E.S. on pöördunud kohtu poole ja taotlenud vangla kohustamist paigaldada ruumi, kus päevasel ajal hoitakse karteris viibivate kinnipeetavate madratseid, laud või alusmatt. Kaebaja soovib lauda või alusmatti selleks, et siis ei peaks läbiotsmise ajal madratsit põrandale asetama, mis kaebaja arvates on ebahügieeniline, kuna voodivarustus võib põrandale asetades määrduda. Kaebaja on viidanud Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 6 lg
3. Tulenevalt nimetatud sättest võib haldusakti andmist või toimingu sooritamist nõuda isik, kui avaliku võimu kandja on kohustatud haldusakti andma või toimingut sooritama ja see puudutab isiku õigusi. Kohus nõustub vanglaga, et puudub õiguslik regulatsioon, mis kohustaks vanglat kartseris viibivate kinnipeetavate madratsit või voodiriideid läbi otsides asetama need lauale või alusmatile. Samuti puudub ka regulatsioon selle kohta, et nimetatud esemed peaksid kartseris olemas olema. Nimetatud esemete nõudmine tuleneb kaebaja enda nägemusest ning nende esemete puudumine ruumis, kus päevasel ajal hoitakse kartseris viibivate kinnipeetavate madratseid, ei riiva kaebaja subjektiivseid õigusi. Vangistust reguleerivad õigusaktid näevad ette nõuded kinnipeetava elukambrile, määratledes ära, millised sisustuselemendid kambris peavad asuma. Nõudeid ruumile, kus võib otsida läbi kinnipeetava voodivarustust, sätestatud ei ole. Samas nähtub vangla vastusest kaebajale (24.05.2012), et kaebaja poolt nimetatud ruumi põrandat koristatakse vähemalt kaks korda päevas, vajadusel ka rohkem ning samas asetavad kinnipeetavad isikud vanglasisesel ümberpaigutamisel oma voodivarustust maha (põrandale) ka mujal ruumides. Kokkuvõttes ei riku vangla kaebaja õigusi, kui kaebajal tuleb põrandal oma voodivarustus lahti rullida ja see läbiotsimise käigus vanglaametnikule ette näidata. Nimetatud toiming ei too kaebaja suhtes kaasa negatiivseid tagajärgi ega kahjusta kaebaja huve. Samuti ei ole põhjendatud kaebaja kartus, et voodivarustuse läbiotsimisel põrandal oleks esemed niivõrd määrdunud, et neid ei saaks enam kasutada, kuna vangla on märkinud, et põrandaid pestakse kaks ja enam korda päevas, seega võiks voodivarustuse määrdumine põrandale asetades olla minimaalne. Eeltoodu alusel puudub kohtul õiguslik alus kohustada vanglat ruumi, kuhu paigutatakse päevaseks ajaks kartseris viibivate kinnipeetavate voodivarustus, asetama täiendavalt laud või alusmatt voodivarustuse lahtirullimiseks. Eeltoodu alusel jätab kohus täies ulatuses kaebuse rahuldamata. Kohus on lähtunud otsuse tegemisel HKMS § 160 lg
4. Kohtunik Mare Priks