§-de 313 lg 1 ja 318 lg 1 alusel. Kirjalikus vastuses (27.11.2012) kohtule on kostjate seaduslik esindaja hagi õigeks võtnud ning loobunud edasikaebamise õigusest (tl ). Kohus on kostjate seaduslikule esindajale 19.11.2012 määruses selgitanud
lg-s 3 sätestatud hagi õigeksvõtmise tagajärgi (tl 32-33).
lg 2 kohaselt poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks. Omaksvõtt on faktilise väitega tingimusteta ja selgesõnaline nõustumine kohtule adresseeritud kirjalikus avalduses.
lg 4 kohaselt eeldatakse omaksvõttu, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
lg 1 kohaselt, kui kostja võtab kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Sama paragrahvi 3. lõike kohaselt, kui hagi õigeksvõtmine on esitatud kohtule avalduses, võetakse avaldus toimikusse. Kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada kostja õigeksvõtul põhineva otsusega
§-de 231 lg 2 ja 440 lg 1, 3 alusel, sest kostjate seaduslik esindaja ei ole hagile vastuväiteid esitanud, ta on kirjalikus vastuses selgesti märkinud, et võtab hagi õigeks, ja kohus on talle selgitanud hagi õigeksvõtmise tagajärgi ning hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Hagi on õiguslikult põhjendatud hagiavalduses märgitud asjaoludega ning tõendatud hagiavalduse ja sellele lisatud tõenditega. Võlgnevuse väljamõistmisel tuleb juhinduda PärS §-dest 130 lg 1 ja 130 lg 3 ning VÕS §dest 76 lg1, 82 lg 1, 101 lg 1 p 1, 101 lg 1 p 6, 108, 113, 396 lg 1, 396 lg 2, 397 lg 1, 402 ja 455 lg 2. 3
sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kuna hageja on nõudnud ka lisanduva viivise väljamõistmist kostjatelt solidaarselt, tuleb
alusel mõista kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 14.11.2012 kuni põhinõude – 1754,96 euro - täieliku tasumiseni. Käesoleva tsiviilasja hagihind
lg 1 ja lg 2 järgi on 2054,80 eurot.
lõigete 1 ja 4 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Kui menetluskulud jäävad ühiselt mitme menetlusosalise, esmajoones kaashageja või -kostja kanda, tuleb lahendis märkida, kas nad vastutavad osavõi solidaarvõlgnikena.
lg 6 sätestab, et kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Kuna hagi esitamise aluseks oli asjaolu, et kostjad pole hagejale võlgnevust tasunud ka pärast seda, kui hageja saatis kostjatele lepingu ülesütlemise teate, siis on kostjad oma tegevusega põhjustanud hagi esitamise.
lg 3 sätestab, et kui otsus on tehtud solidaarvõlgnikest kostjate kahjuks, vastutavad kostjad menetluskulude eest samuti solidaarselt. Seetõttu jätab kohus
Vastavalt
§-le 1741 lõikele 1 määrab kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Hagiavalduses (tl 4-8) on hageja taotlenud kostjatelt menetluskuluna riigilõivu – 200 euro väljamõistmist solidaarselt. 5
lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.
Hageja on hagiavalduse esitamisel (veebilehe www.e-toimik.ee kaudu) tasunud riigilõivu 200 eurot (tl 9). Seega on põhjendatud hageja taotlus hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu 200 euro väljamõistmiseks kostjatelt solidaarselt. Antud menetluskulult tuleb arvates otsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni maksta viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses vastavalt hageja taotlusele (tl 7)
lg 2 alusel.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.