← Eesti

3-12-1815/40

Obsah (8)§ 278§ 182§ 254§ 108§ 162§ 249§ 253§ 294

3-12-1815 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Lea Kuuse Otsuse tegemise aeg ja koht 09.oktoober 2012. a Tallinn Haldusasja number 3-12-1815 Haldusasi Ühispakkujate Ehi

§ 278lg 1).

Apellatsioonkaebuse esitamise viimane päev on 19.10.2012.a. Kui apellatsioonkaebuses ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil, võidakse see lahendada kirjalikus menetluses (

§ 182lg 1 p 9).

I ASJAOLUD 1.Keskkonnateabe Keskus kuulutas 12.04.2012 välja riigihanke „Jääkreostuse likvideerimine endistel sõjaväe- ja tööstusaladel – projekteerimis-ehitustööd: Holstre-Nõmme ABT; Umbsaare ABT ( viitenr 128463). 2.10.07.2012 otsusega kvalifitseeris hankija kõik pakkumuse esitanud pakkujad,samuti tunnistas kõik pakkumused vastavaks ja tunnistas edukaks ühispakkujate Ehitusfirma Rand ja Tuulberg AS, RTS Infraehitus OÜ, Inseneriehituse AS, SIA „Buvalts R“ ja Nordic Envicon OY pakkumuse. 3.Ühispakkujad KMG Inseneriehituse AS, Epler&Lorenz AS, Biomaa OY vaidlustasid kõik hankija poolt edukaks tunnistatud ühispakkujate suhtes tehtud otsused. 4.Riigihangete vaidlustuskomisjoni (VAKO) 16.08.2012 otsusega nr 158-12/128463 rahuldati vaidlustus, sealjuures leidis VAKO, et hankija peaks küsima ühispakkujate Ehitusfirma Rand ja Tuulberg AS, RTS Infraehitus OÜ, Inseneriehituse AS, SIA „Buvalts R“ ja Nordic Envicon OY osade kvalifitseerimisdokumentides sisalduvate andmete kohta selgitusi ja otsustama nende kvalifitseerimise uuesti. VAKO tunnistas kehtetuks hankija otsuse ühispakkujate Ehitusfirma Rand ja Tuulberg AS, RTS Infraehitus OÜ, Inseneriehituse AS, SIA „Buvalts R“ ja Nordic Envicon OY kvalifitseerimise kohta ning tulenevalt otsuste järgnevuse põhimõttest riigihangetes tunnistas kehtetuks ka hankija otsused nimetatud ühispakkujate pakkumuse vastavaks ja edukaks tunnistamise kohta. 5.Ühispakkujad Ehitusfirma Rand ja Tuulberg AS, RTS Infraehitus OÜ, Inseneriehituse AS, SIA „Buvalts R“ ja Nordic Envicon OY esitasid 27.08.2012 halduskohtule kaebuse, taotledes VAKO 16.08.2012 otsuse nr 158-12/128463 osalist tühistamist, nimelt otsuse punktide 11.1.1-11.1.3 osas. Samuti esitati taotlus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks. 6.28.08.2012 määrusega võttis halduskohus kaebuse menetlusse ( p.1) ja juhindudes

§ 254lg 4 kohaldas lühiajalist õiguskaitset mitte kauem kui 03.09.2012.a.

31.08.2012 määrusega kohaldas kohus esialgset õiguskaitset, keelates Keskkonnateabe Keskusel ühispakkujate Ehitusfirma Rand ja Tuulberg AS, RTS Infraehitus OÜ, Inseneriehituse AS, SIA „Buvalts R“ ja Nordic Envicon OY hanketeate p.III.2.

  1. alap.1 sätestatud kvalifitseerimistingimustele vastavuse kontrolli läbiviimise kuni kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemiseni käesolevas haldusasjas. II KAEBUSE NÕUDED JA MOTIIVID
  2. Vaidlustuskomisjon võttis oma otsuse punktides 11.1.1-11.1.3 seisukoha hanketeate p.III.2.
  3. alap.1 kvalifitseerimistingimuse sisu osas. Kaebuse esitajad leiavad, et märgitud osas on VAKO otsus ebaõige, põhjendamatu ning kaebusega taotletakse vastavas osas VAKO otsuse tühistamist. Otsus rikub kaebajate õigust olla riigihankes kvalifitseeritud ja seejärel sõlmida vastava ja parima hinnaga pakkumuse esitanud isikuna hankijaga hankeleping. VAKO on sisustanud ja hankija kvalifitseerimistingimusi viisil, millest kvalifitseeruks. on seetõttu ka kohustatud kohaldama lähtumise korral kaebajad riigihankes ei
  4. Vaidluse all on, kuidas oleksid pidanud pakkujad aru saama tingimusest, mille kohaselt pidid pakkujad olema teinud eelnevalt töid, mille hulgas „üks nendest töödest (jääkreostuse likvideerimine või sarnane töö) peab olema ehitustöö maksumusega 4 000 000 EUR ( käibemaksuta) või enam“. ( Siin ja edaspidi kolmandate isikute kaebuse seisukohtade kajastamisel on toodud kohtule esitatud kaebuse rõhuasetused.) Kooskõlas hanketeate eeltoodud punktiga oli selleks tööks kas jääkreostuse likvideerimine või sarnane töö. Sarnase töö mõiste on avatud HT p.III2.
  5. ja selle kohaselt loetakse sarnasteks töödeks prügilate sulgemist, reostunud pinnase väljakaevamist ja/või selle bioloogilist töötlemist.Seejärel tuli täita nõue, et vastava töö, s.o. jääkreostuse likvideerimise või sarnase töö ehitustöö maksumus oleks olnud vähemalt 4 000 000.- eurot. 9.Hanke objektiks ei ole antud juhul mitte ehitustöövõtt, vaid projekteerimis-ehitustöövõtt ( hanke nimetus, HT p.II.1.2). HT-s ei olnud kitsendust, et jääkreostuse likvideerimisena võiks käsitleda ainult jääkreostuse likvideerimist kui ehitustöid, mitte näit. ka jääkreostuse projekteerimist. VAKO ei ole seda käsitlenud ja on teinud p.11.4.1 ebaõige järelduse, et HT p.III.2.3.alap 1 on esmalt esitatud nõue tööde sisule, millele järgneb nõue tööde mahule. Kaebuse väitel tuleneb HT nimetatud punktist selgelt, et järgnes nõue mitte tööde mahule, vaid nõue, et töö oleks „ehitustöö maksumusega 4 000 000 EUR ( käibemaksuta) või enam“. VAKO otsusest lähtuvalt tuleks hankijal kvalifitseerimistingimuse täitmise kontrollimisel arvestada jääkreostuse likvideerimisena ainult ehitustöid. Kaebajad leiavad, et arvestades kehtestatud kvalifitseerimistingimust peaks jääkreostuse likvideerimistööna arvestama ka jääkreostuse likvideerimise projekteerimist, sealjuures puudub nõue, kui palju peab olema vastav projekteerimistöö maksnud ning projekti alusel ehitustööde teostamine peab olema maksnud vähemalt 4 000 000.- eurot ( käibemaksuta).
  6. Kaebajad esitasid vaidlusaluse kvalifitseerimistingimuse tõendamiseks hankijale muu hulgas 2 järgmist tööd : „Demene“ munitsipaalse ladestusala ehitustööd Daugavpilsi rajoonis „Olemasolevate prügilate sulgemine“, „Janvari munitsipaalse ladestusala projekteerimine ja ehitus, Laidze olemasoleva ladestusala sulgemine“. Vaidlustuskomisjon nõustus, et mõlemast projektist läheb arvesse sarnaste töödena olemasolevate prügilate /ladestuspaiga sulgemine. Kvalifitseerimistingimuse täitmise tõendamiseks tuleks konkreetsete projektide puhul arvestada ka ülejäänud projektide käigus tehtud ehitustöid, sest uute ladestusalade ehitamiseks tuli kavandada ka jääkreostuse likvideerimine. Mõlema nimetatud projekti teostamisel rajati faktiliselt uued ladestusalad senise prügila vahetusse lähedusse ja uute ladestusalade ehitamise käigus tuli mh teostada pinnaseuuringuid ja koostada uuringute tulemuste põhjal uue ladestusala ehitusprojekt, nähes sealhulgas ehitusprojektis ette vajalikud tööd pinnase saneerimiseks. VAKO asus otsuse p.11.1.2 seisukohale, et kummagi projekti puhul ei ole teostatud HT-s nõutud sisuga töid ( jääkreostuse likvideerimine või sarnane töö) nõutavas mahus ( ehitustöö maksumusega 4 000 000 eurot (käibemaksuta) või enam“ ja otsuse p. 11.1.3, et uue ladestusala ehitustöid, kus tegelikke töid jääkreostuse likvideerimiseks ei teostatud, ei saa kvalifitseerimistingimuse täitmisel arvestada. VAKO on jätnud ebaõigesti arvestamata, et HTs ei olnud sätestatud, et jääkreostuse likvideerimistööna on käsitletav ainult jääkreostuse likvideerimiseks tehtavad ehitustööd. Kui hankija oleks seda silmas pidanud, oleks kvalifitseerimistingimus tulnud teisiti sõnastada.
  7. Kaebuses juhitakse tähelepanu haldusasjale 3-09-3081, milles kohus leidis, et vajadusel tuleb hanketeadet tõlgendada laiendavalt nii, et tõlgendus tagaks võimalikult suure arvu pakkujate poolt pakkumiste tegemise. Lisaks tuleneb viidatud asjas Ringkonnakohtu otsusest, et tõlgendamisel tuleb arvestada muuhulgas seda, kuidas pidi mõistlik isik hanketeates kehtestatud kvalifitseerimistingimust mõistma. Kõnealusest kvalifitseerimistingimusest ei oleks mõistlik isik pidanud kuidagi aru saama, et jääkreostuse likvideerimistööna arvestatakse ainult jääkreostuse n.ö.ehitustöid. III VASTUSTAJA SELETUS
  8. Vastustaja Keskkonnateabe Keskus nõustub VAKO tõlgendusega HT III.2.3.alap.1 kvalifitseerimistingimuse osas. Gammatilise tõlgendusega on aru saada, et tegemist on kaheosalise tingimusega – esiteks on nõue tööde sisule, millele järgneb nõue tööde mahule. Sõnaühend“jääkreostuse likvideerimistöö ehitustöö maksumusega“ viitab selgelt, et selle tingimuse täitmiseks lähevad arvesse jääkreostuse likvideerimistööd, mis ei ole projekteerimistööd, vaid oluline on jääkreostuse likvideerimise maht. Kaebajate tõlgendus on kunstlikult konstrueeritud, loomaks muljet tingimuse mitmetimõistetavusest. 13.Eeltoodud tõlgendust toetab ka sätte süstemaatiline tõlgendus. HT III.2.3.alap.1 kvalifitseerimise tingimus koosneb kahest tingimusest . Tervet HT III osa p.2.3.alap 1 süsteemselt lugedes on selge, et on seatud varasemate tööde tegemise kogemus ehitustööle ja projekteerimistööle. Esimene pool sisaldab ehitustöö kogemuse nõude „üks nendest töödest ( jääkreostuse likvideerimine või sarnane töö) peab olema ehitustöö maksumusega 4 000 000 EUR ( käibemaksuta) või enam ja teine peab olema jääkreostuse likvideerimise töö ( mille ehitustöö maksumus võib olla väiksem kui 4 000 000 EUR).“. Teine pool esitab projekteerimistöö kogemuse nõude “ viimase kolme aasta jooksul teostanud jääkreostuse likvideerimise ja /või hankelepingu esemega sarnaseid projekteerimistöid“. Kuna tegemist on projekteerimis-ehitustöö hankega, on kogemuse ja pädevuse nõuded eraldi ehituse ja projekteerimise osale.
  9. Kaebuse tõlgendus muudab sisutühjaks kvalifitseerimistingimuse osa, mis mahunõudeid ei sea:“ teine peab olema jääkreostuse likvideerimise töö ( mille ehitustöö maksumus võib olla väiksem kui 4 000 000 EUR“. Kuna kaebuse väitel tingimuse esimese poole täitmiseks jääkreostuse likvideerimise ehituse maksumus oluline ei ole, siis pole ka tingimuse teisel poolel mõtet eesmärki üle korrata, et peab esitama jääkreostuse likvideerimise töö. 15.Kvalifitseerimise tingimuse kehtestamise eesmärgiks ei ole mitte leida lihtsalt suuremahulisi ehitustöid teinud ehitajaid, vaid just jäätmetega kokkupuutunud ehitajaid. Arvestades hankelepingu suurt mahtu ja eeldatavat maksumust on sätte eesmärk leida töövõtjaid, kes on viimase viie aasta jooksul kokku puutunud mitte ainult jääkreostuse likvideerimisega ja sarnaste töödega, vaid seda ka suuremas mahus. Tingimus on kaheosaline, kuna suuremates mahtudes jääkreostuse likvideerimise ehitustöid on Eestis suhteliselt vähe tehtud. Esmalt on nõutud kogemust suuremahuliste jääkreostuse likvideerimise töödel ja lubatud on ka näiteks prügilate sulgemise tööd, seejärel võib esitada ükskõik mis mahus töö, kuid see peab olema konkreetselt ainuüksi jääkreostuse likvideerimine.
  10. Kaebuse esitanud kvalifitseeriti eeldusel, et esitatud Demene ja Janvari projektid olid täies mahus jääkreostuse likvideerimise tööd ja selgitusnõudeid või järelpärimisi ei esitatud. Seega on põhjendamatu kaebuses väidetu, mille kohaselt VAKO poolt kvalifitseerimistingimuse ebaõiget sisustamist tõendab hankija poolt kaebajate kvalifitseerimine. IV ÜHISPAKKUJATE KMG Inseneriehituse AS, Epler&Lorenz AS, Biomaa OY ( vaidlustusmenetluses vaidlustajad, halduskohtumenetluses kaebajad) SEISUKOHT
  11. HT vaidlustatud tingimusi on võimatu tõlgendada teisiti kui seda on teinud VAKO ja vaidlustajad ei nõustu, et projekteerimistöid tuleb või saab lugeda jääkreostuse likvideerimistööks kõnealuse HT sätte tähenduses. Sellise lähenemise välistab vaidlusalune säte ise, hankedokumentatsioon tervikuna ja ka tõlgendamisreeglite kohaldamine.
  12. Hankija on hankemenetluse käigus selgitanud, mida ta mõistab termini jääkreostuse likvideerimine või sarnane töö all. Hankija on määratlenud HT III p.2.
  13. , mida tuleb käsitleda jääkreostuse likvideerimisega sarnaste töödena ning sellisteks töödeks on selgelt vaid ehitustööd. Teiseks on hankija andnud hankemenetluses selgitused ja on selgitanud, et prügilate ehitustööd ei loeta sarnaseks tööks. Seega ei ole ka võimalik arvestada HT-s sätestatud tingimuse täitmisel Demene ja Janvari projekte osas, milles need ei käsitlenud prügilate /ladestuspaikade sulgemise töid. 19.Asjaolu, et HT osa III 2.3.alap 1 ei käsitleta projekteerimistöid, kinnitab ka fakt, et projekteerimisega seotud töid sätestab hanketeate järgmine tingimus. HT-d ei ole võimalik tõlgendada selliselt, et projekteerimisega seotud referentsobjekte on võimalik esitada kahe erineva kvalifitseerimistingimuse täitmiseks.
  14. Projekteerimistööde eristamist ehitustöödest on hankija soovinud ka HT osa I lisa I vormil VIII. Analoogsete projektide loetelu on ette nähtud esitada tabeli kujul, mille esimese lahtri allmärkus selgitab: projekteerimistööd näidata vastava viitega eraldi real. Eeltoodust tuleneb, et hankija on selgelt soovinud pakkumuses näha 4 000 000 eurost ehitustööd, millest oleksid eraldatud projekteerimiskulud. Kohtule kaebuse esitanud ühispakkujad ei ole pakkumuses projekteerimise maksumust hankijale vastavalt hanketeates sätestatuga esitanudki. Seega pidi ja peab hankija hindama esitatud pakkumust kui ehitustööde referentse, mistõttu jääb arusaamatuks kaebuses toodud arutlus ja sisutuks põhiväide projekteerimiskulude kohta. Hankija ei saa hakata ise pakkumust sisustama, asudes ehituskuludest eraldama projekteerimiskulusid.Kui aga hankija asuks seda tegema, tähendab see, et pakkumus ei ole algusest peale vastanud nõuetele.
  15. Arvestades, et HT-sse on sõnaselgelt kirjutatud, et töö peab olema ehitustöö, ei saa mõistlikult kõnealusest tingimusest aru saada selliselt, et tegemist ei pea olema ehitustööga. Kaebuse viide selle kohta, et tegemist on ehitus- ja projekteerimistöövõtulepingute sõlmimiseks korraldatud hankega, on meelevaldne. Projekteerimistööde referentsid kuulusid esitamisele HT järgmise sätte alusel. Lisaks on vormil VIII rõhutatud, et ehitus- ja projekteerimistööd tuleb teineteisest eraldada. Eeltoodut koosmõjus hinnates ei ole võimalik asuda seisukohale, et antud kontekstis on tegelikult mõeldud nii ehitus-kui projekteerimistöid ning et nende maksumust oleks võinud esitada koos nagu tegid kolmandad isikud. Kolmandate isikute kaebuses viidatud HT sätte tõlgendus on meelevaldne, mõistlikult ei ole kvaliftseerimistingimusest võimalik selliselt aru saada ja sellisele tõlgendusvõimalusele ei viita ei hankedokumentatsioon ega ka hankija menetluses antud selgitused. Sealjuures märgivad vaidlustajad, et hankija on sõnastanud HT vaidlusaluse tingimuse mõistlikult ja tavapäraselt, vaidluse käigus püütakse sellele anda meelevaldset sisu. Viitega Euroopa Kohtu kohtuasjale C-331/04 rõhutavad vaidlustajad, et HT tingimused peavad olema mõistlikult arusaadavad ja nende sisustamine ei tohi toimuda tagantjärele üht pakkujat eelistades. 22.Hankija eesmärk on olnud eelkõige sellise lepingupartneri leidmine, kelle professionaalsus ja kogemus on tagatud ja kes on seetõttu usaldusväärne, mistõttu hankija on märkinud , et tema eesmärgiks ei ole pakkujate arvukus. HT ebaproportsionaalselt laiendav tõlgendamine ei ole antud juhul kohane ega õigustatud ja ei vasta hankija tahtele. Kolmandate isikute HT tõlgendus viib olukorrani, et juhul, kui pakkuja on koostanud projekti, milles sisaldub ükskõik missuguses mahus jääkreostuse likvideerimise töö ning projekti alusel on tervikuna teostatud mingisuguseid ehitustöid ( sh mitte ainult jääkreostuse likvideerimisega seotud)vähemalt 4 000 000 euro väärtuses, võib selline pakkuja hankel kvalifitseeruda. Seega võiks sisuliselt kvalifitseeruda iga ehitusettevõtja, sest väikesemahuline jääkreostuse likvideeriminevõi selle likvideerimise projekteerimine ei ole praktikas haruldane.
  16. Kolmandad isikud ei kvalifitseeruks isegi siis, kui HT järgi projekteerimiskulud saaksid sisalduda ehitusmaksumuses, sest Demene projekti puhul peaksid projekteerimiskulud olema sel juhul suuruses, mis ületaksid ligikaudu pooleteisekordselt ehituskulusid ( tavapäraselt moodustavad projekteerimiskulud 10% kogukuludest). Samuti märgivad vaidlustajad, et kolmandtel isikutel ei ole võimalik saavutada kaebusega taotletavat eesmärki. Kaebusega on vaidlustatud VAKO otsuse punktid 11.1.1.-11.1.3, muus osas on VAKO otsus jõustunud, sh osas, milles VAKO jõudis järeldusele, et otsus kolmandate isikute kvalifitseerimise kohta tuleb tunnistada kehtetuks ka muudel ( kaebusega mittevaidlustatud ) alustel. Sealjuures rõhutavad vaidlustajad, et kuivõrd VAKO otsusega on tuvastatud, et esitatud projektijuhi erialane kvalifikatsioon ei vasta hanketeates esitatud tingimustele ( HT III p.2.3 alap.5 kvalifitseerimisnõude rikkumine), ei ole võimalik kolmandaid isikuid kvalifitseerida. V KOHTU SEISUKOHT
  17. Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad ja hinnanud asjas esitatud dokumentaalseid tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses leiab, et kolmandate isikute kaebus põhjendatud ei ole ja tuleb jätta rahuldamata. VAKO seisukoht, et esitatud dokumentide põhjal ei saanud hankija teha järeldust kolmandate isikute -ühispakkujate Ehitusfirma Rand ja Tuulberg AS, RTS Infraehitus OÜ, Inseneriehituse AS, SIA „Buvalts R“ ja Nordic Envicon OY vastavuse kohta hanketeate III osa p.2.
  18. alap.1 sätestatud kvalifitseerimise tingimusele, on õiguspärane ning sealjuures on VAKO otsuse punktides 11.1.1.-11.1.3 õigesti tõlgendanud vaidlusaluse kvalifitseerimistingimuse sisu.
  19. Kolmandad isikud leiavad kaebuses, et vaidluse all on antud juhul, kuidas pidanuks pakkujad aru saama tingimusest, mille kohaselt pidi pakkuja olema eelnevalt teinud töid, mille hulgas „üks nendest töödest ( jääkreostuse likvideerimine või sarnane töö) peab olema ehitustöö maksumusega 4 000 000 eurot (käibemaksuta) või enam. Samuti märgivad kolmandad isikud, et HT-s oli kasutatud väljendit „jääkreostuse likvideerimistöö“ ning sinna järgi lisatud, et selle töö „ehitustöö maksumus“ peab olema 4 000 000 eurot, mistõttu on hankijal kohustus arvestada projekteerimistööd, mis on sisaldanud jääkreostuse likvideerimise kavandamist ja millise projekti alusel tehtud ehitustööde maksumus on vähemalt 4 000 000 eurot(käibemaksuta). Kuigi vaidluse all on üks osa HT tingimusest, ei saa kohtu hinnangul vaidlusaluse tingimuse tõlgendamiseks jätta kõrvale sätte ülejäänud osa, samuti hankedokumentatsiooni tervikuna. Riigikohtu 18.11.2009 otsuses nr 3-3-1-44-09 (p-d 21, 2527) selgitati analoogilises olukorras, et pakkumise kutse dokumentide tõlgendamisel tuleb arvestada korraldatud avaliku konkursi teisi dokumente ja konkursi korraldamise eesmärke. Kuigi viidatud asjas ei olnud otseselt tegemist riigihankega, on kohtu hinnangul eeltoodud seisukoht igati asjakohane ka hanketingimuste õigeks tõlgendamiseks. Seega konkreetse kvalifitseerimistingimuse tõlgendamisel on igati põhjendatud mitte üksnes kvalifitseerimistingimuse ühe kontekstist väljarebitud osa isoleeritud käsitlemine, vaid mõistmaks käesoleval juhul, millise tehnilise ja kutsealase pädevuse nõude on hankija pakkujatele esitanud, tuleb vaadelda hankedokumente laiemalt. 26.Vaidlusalune hanketeate III osa p.2.
  20. alap.1 sätestatud kvalifitseerimise tingimus on sõnastatud järgmiselt: Pakkuja (ühispakkuja või konsortsium) peab viimase viie aasta jooksul ( 2006-2010)olema teostanud järgnevatele tunnustele vastavaid hankeid : -jääkreostuse likvideerimise ja /või sarnaseid töid ( vt. Osa III 2.2) vähemalt järgmises mahus: vähemalt 2 ( kaks) teostatud tööd peatöövõtjana, kusjuures üks nendest töödest ( jääkreostuse likvideerimine või sarnane töö) peab olema ehitustöö maksumusega 4 000 000 EUR ( käibemaksuta) või enam, ja teine peab olema jääkreostuse likvideerimise töö ( mille ehitustöö maksumus võib olla väiksem kui 4 000 000 EUR).Tööd ei pea olema riigihanked. -projekteerimisega tegelev pakkuja ( üks ühispakkujatest või alltöövõtja) peab tõestama, et ta on viimase kolme aasta jooksul teostanud jääkreostuse likvideerimise ja/või hankelepingu esemega sarnaseid projekteerimistöid. Pakkuja esitab teostatud tööde loetelu koos maksumuse, teostamise aja ja tellija nimede ja kontaktandmete äranäitamisega. Pakkuja peab tõestama tööde teostamist vastavuses RHS § 41 lõige 1 punkt 1 nõuetele ( vt HD osa 1 Lisa 1 vorm VIII).
  21. Esmalt märgib kohus, et hanketeate sõnastus ei ole selline, nagu on väidetud kohtule esitatud kaebuses, mille kohaselt „HT-s oli kasutatud väljendit „jääkreostuse likvideerimistöö“ ning sinna järgi lisatud, et selle töö „ehitustöö maksumus“ peab olema 4 000 000 eurot“. Vaidlusalusest kvalifitseerimistingimusest tuleneb üheselt, et pakkujale on esitatud nõue selle kohta, et ta peab viimase viie aasta jooksul ( 2006-2010)olema teostanud järgnevatele tunnustele vastavaid hankeid : -jääkreostuse likvideerimise ja /või sarnaseid töid ( vt. Osa III 2.2) vähemalt järgmises mahus:/../. Eeltoodust tulenevalt on sätestatud nõue töödele- jääkreostuse likvideerimise ja /või sarnaseid töid ja seejärel nõue nende tööde vähima aktsepteeritava mahu kohta- vähemalt järgmises mahus. Seega on VAKO põhjendatult asunud seisukohale kaheosalisest tingimusest. Järgnevalt, s.o.peale eeltoodud lõigu asuvat koolonit on tingimust täpsustatud ja sellest tuleneb, et kahest nõutavast peatöövõtjana teostatud tööst peab üks olema ehitustöö maksumusega 4 000 000 EUR ( käibemaksuta). Samuti nähtub tingimuse sõnastusest üheselt, et nimetatud mahus ehitustööna on arvestatav jääkreostuse likvideerimine või sarnane töö. Hanketeate käsitletavas tingimuses on sarnaste tööde osas tehtud otsene viide Osa III p.2.2, mille kohaselt jääkreostuse likvideerimisega sarnasteks töödeks käesoleva hanke kontekstis siin ja edaspidi loetakse prügilate sulgemist, reostunud pinnase väljakaevamist ja /või selle bioloogilist töötlemist. Seega hankija on määratlenud, mida tuleb mõista jääkreostuse likvideerimisega sarnaste töödena ning kuna kvalifitseerimistingimuse kohaselt peab kahest nõutavast tööst üks olema ehitustöö maksumusega 4 000 000 EUR ( käibemaksuta), on põhjendamatu kaebuse väide, et hanketeates ei olnud sätestatud kitsendust, et jääkreostuse likvideerimisena võiks käsitleda ainult jääkreostuse likvideerimist kui ehitustöid. 28.Lisaks ei saa jätta tähelepanuta, et hankemenetluse käigus on esitatud hanke kohta küsimus, milles on soovitud selgitust HT osa III p.2.2 kohta, nimelt- kas sarnaseks tööks loetakse prügila ladestusala ehitustöid, mille pinnasetööde maht ja konstruktsioon on sarnane prügilate sulgemisega. Küsimuse esitaja on sealjuures leidnud, et uute prügilate ladestusala põhja konstruktsioon on sama prügilate sulgemise kattekonstruktsiooniga. Hankija on 03.055.2012 selgitanud, et prügila ehitustöid sarnaseks tööks ei loeta ja on sealjuures märkinud, et prügilate katte- ja põhjakonstruktsioonid on juba oma funktsioonilt täiesti erinevad (VAKO toimik tl 65). Kohus nõustub eeltoodust tulenevalt tehtud vaidlustajate järeldusega, et kui uue prügila ehitustöö jääkreostuse likvideerimisena või sarnase tööna käsitletav ei ole, ei saa seda olla ka uue prügila projekteerimise töö. 29.Kolmandad isikud on kohtule esitatud kaebuses toonud ära HT osa III p.2.3.alap.1 kvalifitseerimise tingimuse vaid osaliselt, kohus on eespool esitanud nimetatud tingimuse täiemahuliselt ja sellest nähtub, et lisaks ehitustöö kogemuse nõudele on kvalifitseerimisnõudeks seatud ka projekteerimistöö kogemuse nõue. Kaebuses on õigesti märgitud, et hanke näol on tegemist projekteerimis-ehitustööga, kuid eeltoodu ei tähenda, et mõlema töö, s.o.ehitustöö ja projekteerimistöö kogemuse ja pädevuse nõuded peaksid sisalduma HT osa III p.2.
  22. alap.1 esimeses pooles, vaid esimeses pooles on ehitustöö ja teises pooles projekteerimistöö kogemuse ja pädevuse nõuded :projekteerimisega tegelev pakkuja ( üks ühispakkujatest või alltöövõtja) peab tõestama, et ta on viimase kolme aasta jooksul teostanud jääkreostuse likvideerimise ja/või hankelepingu esemega sarnaseid projekteerimistöid/../.
  23. VAKO poolt vaidlusaluse kvalifitseerimistingimuse tõlgenduse õiguspärasust ja kooskõla hankedokumentatsiooniga kinnitavad muu hulgas vormile VIII esitatud nõuded.Vaidlusaluse hanketeate III osa p.2.
  24. alap.1 sätestatud kvalifitseerimise tingimuse kahest viimasest lausest tulenevalt Pakkuja esitab teostatud tööde loetelu koos maksumuse, teostamise aja ja tellija nimede ja kontaktandmete äranäitamisega. Pakkuja peab tõestama tööde teostamist vastavuses RHS § 41 lõige 1 punkt 1 nõuetele ( vt HD osa 1 Lisa 1 vorm VIII). Viidatud vormil VIII on ette nähtud esitada analoogsete projektide loetelu tabelina, sealjuures on teostatud tööde kohta seatud nõue näidata projekteerimistööd vastava viitega eraldi real ( tabeli esimese lahtri allmärkus) . Kohus nõustub vaidlustajatega (ühispakkujad KMG Inseneriehituse AS, Epler&Lorenz AS ja Biomaa OY), et eeltoodust tuleneb selgelt, et hankija on soovinud pakkumuses näha 4 000 000 eurost ehitustööd, millest oleksid eraldatud projekteerimiskulud.
  25. Seega leiab kohus, et võttes arvesse järgmisi asjaolusid: HT-sse on sõnaselgelt kirjutatud, et töö peab olema ehitustöö, projekteerimistööde referentsid kuulusid esitamisele HT järgmise sätte alusel ja sealjuures puudus igasugune alus eeldada, et projekteerimistöid esitatakse kahe kvalifitseerimisnõude täitmiseks, ehitus- ja projekteerimistööde teineteisest eraldamist on nõutud vormil VIII, hankija poolt kvalifitseerimistingimuse kohta antud selgitused ,ei ole kõnealusest tingimusest mõistlikult võimalik aru saada nii, et tegemist ei pea olema ehitustööga, vaid tingimuse täitmiseks võib esitada ka projekteerimistöid. 32.Kaebuses viidatud Tallinna Ringkonnakohtu 10.09.2010 otsuses haldusasjas nr 3-09-3081 väljendatud kohtu seisukoht, mille kohaselt tuleb hanketeates mitmetimõistetavalt sõnastatud kvalifitseerimistingimust tõlgendada laiendavalt nii, et see tagaks võimalikult suure arvu pakkujate poolt pakkumiste tegemise, on antud selles konkreetses haldusasjas vaidluse all olnud kvalifitseerimistingimuse tõlgendamisel. Kohtu hinnangul ei pruugi ülaltoodud järelduse automaatne kohaldamine igas kvalifitseerimistingimuse tõlgendamise üle toimuvas vaidluses olla õigustatud ega vastata hankija tahtele. Siinkohal märgib kohus, et viidatud kohtuasjas tõusetus vaidlus selle üle, kuidas mõista kvalifikatsioonitingimust pakkujalt nõutava varasema kogemuse omandamise ajaperioodi osas, kus kvalifitseerimistingimuses oli sõnaliselt märgitud “viimase kümne aasta jooksul” ja numbriliselt “1999 - 2008”. Sealjuures märkis ringkonnakohus: Asjaolu, et ajavahemik, mille jooksul peab pakkujatelt nõutud projekt olema teostatud, pikeneb halduskohtu poolse tõlgenduse läbi poole aasta võrra, ei saa pidada kõnealuse kvalifitseerimistingimuse kehtestamise eesmärki (sõlmida leping isikuga, kes omab lähiminevikus kogemust hankeobjektile sarnase töö teostamisel) silmas pidades oluliseks. Käesoleval juhul on hankija juba eespoolviidatud 03.05.2012 vastuses esitatud küsimusele, milles muu hulgas osundati, et 4,o miljoni eurose maksumusega prügilaid on sulgetud üksikuid ja sarnaseks tööks vaid prügilate sulgemise lugemine piirab pakkujate arvukust, selgitanud , et pakkujate arvukus ei ole hankija eesmärk, vaid eesmärk on leida kvalifitseeritud ja vastava kogemusega töö teostaja. Hankija on ka veenvalt selgitanud kvalifitseerimise tingimuste kehtestamise eesmärki, milleks kogumis on leida pakkuja või ühispakkujad, kellel on lisaks otsesele jääkreostuse likvideerimise kogemusele ka kogemus samas või sarnases töös suures mahus., arvestades hankelepingu suurt mahtu ja eeldatavat maksumust – 4,8 milj.eurot. Eesmärgiks ei olnud seega leida pelgalt suuremahulisi ehitustöid teinud ehitajaid. 33.Hankedokumentide p.1.15 kohaselt on pakkujal õigus saada selgitusi hanke ja hankedokumentide kohta. Kohtupraktikas on leitud, et elementaarseks hoolsusnõudeks on kasutada enne pakkumuse tegemist võimalust küsida selgitusi ( nt Tallinna Ringkonnakohus kohtuasjas 3-11-1452). Kolmandad isikud on oma pakkumise esitanud ning ei ole pidanud vajalikuks vaidlustada pakkumise tingimusi , samuti ei ole nad küsinud hankijalt selgitusi vastavalt HD p.1.15 ja RHS § 56 lg-le
  26. 34.

§ 108lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Sama paragrahvi lg 8 sätestab, et kolmanda isiku menetluskulud hüvitab tema poole vastaspool samade reeglite järgi nagu poolele. Vastustaja ja kaebajad (vaidlustajad) -ühispakkujad KMG Inseneriehituse AS, Epler&Lorenz AS, Biomaa OY menetluskulu väljamõistmist taotlenud ei ole, seega jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

  1. 31.08.2012 määrusega kohaldas kohus esialgset õiguskaitset , keelates Keskkonnateabe Keskusel ühispakkujate Ehitusfirma Rand ja Tuulberg AS, RTS Infraehitus OÜ, Inseneriehituse AS, SIA „Buvalts R“ ja Nordic Envicon OY hanketeate p.III.2.
  2. alap.1 sätestatud kvalifitseerimistingimustele vastavuse kontrolli läbiviimise kuni kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemiseni käesolevas haldusasjas. Nimetatud määrusele selleks ettenähtud ajal määruskaebust ei esitatud. Kolmandad isikud esitasid kohtule 08.10.2012, s.o.pärast asja läbivaatamist kohtuistungil ja enne kohtuotsuse tegemist taotluse esialgse õiguskaitse pikendamiseks selliselt, et kohus eraldi määrusega pikendaks 31.08.2012 kohaldatud esialgse õiguskaitse abinõu kuni kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumiseni käesolevas haldusasjas. Kohus lahendab esitatud taotluse käesoleva kohtuotsusega kooskõlas

§ 162lg 1.

Erinevalt kuni 01.01.2012 kehtinud halduskohtumenetluse seadustikust, mis andis § 12.1 lgs 5 kohtule õiguse otsustada esialgse õiguskaitse määruse kehtivuse lõpu üle , käesoleval ajal kehtivas

-s sellist õigust kohtule antud ei ole.

§ 249

lg 4 sätestab, et esialgse õiguskaitse määrusest tulenev õigus, kohustus ja keeld, samuti esialgse õiguskaitse määruse alusel antud haldusakt kehtivad kuni kohtuotsuse jõustumiseni või kaebuse tagastamise või läbi vaatamata jätmise või asja menetluse lõpetamise määruse jõustumiseni. Seega kui varasema redaktsiooni kohaselt oli eeltoodud reeglile lisaks menetlusseadustikus sätestatud klausel“kui kohus ei määra lühemat tähtaega“, siis kehtiv menetlusseadustik näeb üheselt ette, et esialgne õiguskaitse kehtib kuni menetlust lõpetava kohtulahendi tegemiseni. Sealjuures on menetlust lõpetava kohtulahendina

§ 249

lg 4 tulenevalt käsitletav vastav jõustunud kohtulahend.

§ 253

lg 3 kohaselt tühistab kohus esialgse õiguskaitse kohtuotsusega, kui kaebus jääb rahuldamata. Käesoleval juhul kolmandate isikute kaebust kohus ei rahuldanud ja esialgne õiguskaitse kuulub

§ 253lg 3 alusel tühistamisele.

Kuna

§ 294

lg 4 on esialgse õiguskaitse määruse kehtivuse lõpp üheselt määratletud, siis on ka käesoleva kohtuotsusega

§ 253

lg 3 alusel esialgse õiguskaitse tühistamisel sisuliselt tagatud kaebuse esitanud kolmandate isikute õiguste tõhus kaitse, sest esialgse õiguskaitse määrusest tulenev keeld kehtib kuni käesoleva kohtuotsuse jõustumiseni. Lea Kuuse kohtunik TALLINNA RINGKONNAKOHTU 13.12.2012 a. KOHTUOTSUSE RESOLUTSIOON

  1. Jätta Ehitusfirma Rand ja Tuulberg AS, RTS Infraehitus OÜ, Inseneriehituse AS, SIA Buvalts R ja Nordic Envicon OY apellatsioonkaebus rahuldamata.
  2. Muuta Tallinna Halduskohtu
  3. oktoobri
  4. a otsuse haldusasjas nr 3-12-1815 põhjendusi, asendades need käesoleva otsuse põhjendustega. Kohtukoosseis Lauri Madise, Kaire Pikamäe ja Silvia Truman

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.