← Eesti

3-10-1118/73

Obsah (8)§ 212§ 215§ 213§ 223§ 116§ 283§ 260§ 109

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Viive Ligi, liikmed Lilianne Aasma ja Lauri Madise Otsuse tegemise aeg ja koht 22. november 2012, Tallinn Haldusa

§ 212

lg 1 teises lauses sätestatud juhul (

§ 212lg 1).

Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (

§ 215lg 3).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (

§ 213lg 1 p 5).

Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebu- 3-10-1118 se läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (

§ 223lg 1).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (

§ 116

lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (

§ 116lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. J A vabastati teenistusest koondamise tõttu alates 04.12.2008 ning talle maksti koondamishüvitisena aastapalk 84 253,55 krooni. Tallinna Halduskohtu 23.04.2009 otsusega haldusasjas nr 3-08-2629 tunnistati Maksu- ja Tolliameti (MTA) 02.12.2008 käskkiri nr 0017-K J. A teenistusest vabastamise kohta seadusevastaseks, ennistati J. A teenistusse ja mõisteti J. A kasuks välja tasu teenistusest sunnitult puudutud aja eest. Halduskohus tegi MTA-le ettekirjutuse J. Ale väljamaksmisele kuuluva tasu suuruse väljaarvutamiseks. J. A ennistati teenistusse MTA 28.04.2009 käskkirjaga nr 570-k alates 24.04.2009 (tl 8). Tallinna Ringkonnakohus jättis 09.02.2010 otsusega halduskohtu otsuse eespool nimetatud osas muutmata. MTA esitas J. Ale 30.03.2010 arve nr 18000066 tehingu kirjeldusega „Koondamishüvitise ja saamata töötasu vahe“ ja „Koolituskulude hüvitis“, mille kohaselt pidi J. A tasuma MTA-le 33 850,26 krooni (tl 10). MTA selgitas J. Ale 07.04.2010 e-kirjas sunnitud teenistusest puudutud aja eest tasu arvutamist (tl 11) ning esitas 11.04.2010 täiendava tabeli, millest selgus, et perioodi 01.12.-31.12.2008 osas oli sunnitud töölt puudutud aja eest väljamaksmisele kuuluv palk arvutatud astmepalga

(6700), astme suurenduse
(1340), staažitasu
(804)ja lisatasu
(4656)summana (13 500), perioodil 01.01.-23.04.2009 aga ilma lisatasuta nii, et kuupalgaks kujunes 8844 krooni ning kogu arvestuslikuks sunnitud puudumise tõttu saamata jäänud töötasuks 37 710 29 krooni (tl 15). Lisatasu arvestamata jätmist alates 01.01.2009 põhjendati sellega, et detsembris oli kaebajale käskkirjaga nr 476-k määratud lisatasu nõutust tulemuslikuma töö eest, kuid perioodiks 01.01.-23.04.2009 mitte. 2. J. A esitas 24.04.2010 Tallinna Halduskohtule kaebuse. Täpsustatud nõude kohaselt palus kaebaja MTA 30.03.2010 arve nr 18000066 õigusvastasuse tuvastamist. Kohus tagastas 20.11.2010 määrusega kaebajale kaebuse nõude osas, milles kaebaja taotles MTA kohustamist kindlaks määrama kaebajale teenistusest sunnitud puudutud aja eest väljamaksmisele kuuluva summa. Kaebuse põhjendused olid järgmised. 1) Kaebaja töötasu koosnes enne koondamist ja ka pärast ennistamist astmepalgast, astmepalga suurendusest, lisatasust staaži eest, perioodilisest täiendavast lisatasust (lisatasu nõutavast tulemuslikuma töö eest), tööaja graafiku järgsest öötöö tasust ja õhtutöö tasust ning tasust usaldusisiku töö tundide eest. MTA on hüvitise määramise aluseks võtnud üksnes astmepalga, astmepalga suurenduse ja staažitasu. Sisuliselt peab J. A oma ebaseadusliku koondamise eest nö peale maksma. 2) Lisatasu nõutavast tulemuslikuma töö eest ei ole MTA-s tegelikult tulemusliku töö põhine, vaid määratakse poole aasta kaupa ette. Sisuliselt on tegemist palga suurendamisega. 3) Kuigi kaebajale ei olnud koostatud tööaja graafikuid tema ebaseaduslikult koondamise ajaks, on võimalik tööaja graafikust sõltuvad palga osad välja arvutada. Kuna kaebaja koondati kolme samaväärse ametikoha hulgast, saaks arvutamise aluseks võtta allesjäänud samaväärse ametikoha graafiku. 2
(7)3-10-1118 4) Kaebaja ja MTA vahel 01.12.2006 sõlmitud kokkuleppe kohaselt tagati kaebajale võimalus täita usaldusisiku ülesandeid põhitöö ajal vähemalt 4 tundi nädalas. Tegelikult maksti nende tundide eest kaebajale tasu ning ka seda tasu oleks pidanud vastustaja arvestama. 5) MTA 30.03.2010 arve nr 18000066 õigusvastaseks tunnistamise põhjendatud huviks on kaitsta end MTA võimalike toimingute eest arvel märgitud summa sissenõudmisel.
  1. MTA palus jätta kaebuse rahuldamata järgmise põhjendusega. 1) MTA võttis teenistusest sunnitult puudutud aja eest tasu arvestamise aluseks kaebaja teenistusest vabastamise seisuga määratud ametipalga, mis koosnes
  2. palgaastmest ja astmepalga suurendusest (diferentseeringust), samuti lisatasu teenistusstaaži eest. Kuna teenistusest sunnitud puudutud perioodil (04.-31.12.2008) kehtis MTA peadirektori 04.07.2008 käskkiri nr 1414-k, millega kaebajale oli määratud lisatasu nõutavast tulemuslikuma töö eest, võttis MTA tasu arvestamisel arvesse ka nimetatud lisatasu. 2) MTA peadirektori 16.04.2008 käskkirjaga nr 144-p kinnitatud MTA teenistujate palgajuhendi (MTA palgajuhend) p 2.1.
  3. kohaselt on peadirektoril õigus määrata teenistujale lisatasu nõutavast tulemuslikuma töö eest teenistuja teadmiste, oskuste ja töötulemuste hindamise alusel. MTA palgajuhendi p 2.1.
  4. kohaselt võib nimetatud lisatasu määrata struktuuriüksuse juhi esildise alusel peadirektori käskkirjaga pooleks aastaks ning väljamakse toimub iga kuu proportsionaalselt teenistuses oldud ajaga. Seega on nõutavast tulemuslikuma tasu maksmine tööandja kaalutlusotsus ning seda lisatasu avaliku teenistuse seaduse (ATS) § 135 lg 1 ei hõlma. 3) ATS § 135 lg 1 alusel makstava tasu eesmärk on taastada olukord, kus ametnik oleks olnud siis, kui teda ei oleks ebaseaduslikult vabastatud, kuid see ei anna alust nõuda tööandjalt tagasiulatuvalt hüpoteetiliste tööaja graafikute koostamist. Sellised tagantjärele koostatud graafikud ei saa kajastada tegelikku olukorda, sest graafiku aluseks on kogu meeskonna panus ja selle liikmete arv. Kui kaebaja oleks teenistuses olnud, oleks vastavalt muutunud ka kahe allesjäänud samaväärse töökoha tööaja graafikud.
  5. Tallinna Halduskohus jättis 27.03.2012 otsusega kaebuse rahuldamata, põhjendades otsust järgmiselt. 1) ATS § 135 lg 1 (enne 01.01.2012 kehtinud redaktsioonis) sätestab, et ebaseaduslikult teenistusest vabastatud ametnikul on õigus nõuda vabastamise seadusevastaseks tunnistamist, teenistusest vabastamise aluse muutmist ja tasu teenistusest sunnitult puudutud aja eest. Kohtuotsusega haldusasjas nr 3-08-2629 tunnistati kaebaja teenistusest vabastamine seadusevastaseks, ennistati kaebaja teenistusse ning tehti MTA-le ettekirjutus kaebajale väljamaksmisele kuuluva tasu väljaarvutamiseks. Vaidlust ei ole selle üle, et MTA võis kaebajale makstava tasuga tasaarvestada temale teenistusest vabastamisel määratud koondamishüvitise, samuti selle üle, et kaebajal on kohustus MTA-le tagasi maksta 30.03.2010 arvel nr 18000066 märgitud koolituskulude hüvitis 5 000 krooni. Vaidluse all on, kas MTA oleks pidanud kaebajale teenistusest sunnitud puudutud aja eest väljamõistetud tasu osana arvestama ka lisatasu nõutavast tulemuslikuma töö eest perioodil 01.01.2009 kuni 23.04.2009, tööaja graafiku järgset tasu öötöö, õhtuse töö ja koduse valveaja eest ning tasu usaldusisiku ülesannete täitmise eest (tl 133). Kaebaja põhjendatud huviks on kaitsta end MTA võimalike toimingute eest MTA 30.03.2010 arvel nr 18000066 märgitud summa sissenõudmisel. Kuna vastustaja selgitas, et sõltuvalt käesoleva vaidluse tulemu3
(7)3-10-1118 sest võib vastustaja koostada kaebajale uue arve, on kaebaja põhjendatud huvi tuvastamiskaebuse esitamiseks piisav. 2) Vabariigi Valitsuse 30.12.2008 määruse nr 182 „Riigiteenistujate töötasustamine“ (määrus nr 182), mida rakendatakse alates 01.01.2009, § 3 sätestab alused nõutavast tulemuslikuma töö eest lisatasu maksmiseks. Sellist lisatasu võib maksta asutuse juhi või teenistusse võtmise õigust omava isiku otsusel vastavalt asutuses kehtestatud lisatasude maksmise korrale (§ 3 lg 1) ning lisatasu maksmise aluseks on teenistuja teadmiste, oskuste ja töötulemuste hindamine (§ 3 lg 3). Tulenevalt MTA palgajuhendi p-dest 2.1.1, 2.1.2 ja 2.1.3 (tl 74-80) on nõutavast tulemuslikuma töö eest lisatasu määramine MTA peadirektori kaalutlusotsus; lisatasu määratakse maksimaalselt pooleks aastaks; ning lisatasu määramine põhineb struktuuriüksuse juhi esildisel, mille aluseks on omakorda konkreetse teenistuja teadmiste, oskuste ja töötulemuste hindamine. See tähendab, et ühelgi MTA teenistujal ei ole subjektiivset õigust nõuda, et talle makstakse kogu teenistuses oleku ajal lisatasu nõutavast tulemuslikuma töö eest. MTA on kohtule selgitanud, et kõigile MTA teenistujatele nimetatud lisatasu ei makstud ning praktikas on seda lisatasu ka vähendatud või selle maksmine lõpetatud (tl 133). MTA palgajuhendi sätteid ning MTA praktikat arvestades ei ole alust arvata, et peadirektori kaalutlusõigus kaebajale lisatasu määramisel oleks olnud ahenenud selliselt, et kaebajale oleks tulnud teenistussuhte jätkudes alates 01.01.2009 igal juhul lisatasu määrata. 3) ATS § 135 lg 1 alusel makstav tasu ei hõlma selliseid lisatasusid, mis ei ole osa töötaja ametipalgast ning mille suurus konkreetses kuus ei ole kindlaks määratud, vaid sõltub teenistuja ja tööandja vahel kokku lepitud tööaja graafikust (erinevalt nt seadusest tulenevatest lisatasudest teenistusstaaži või akadeemilise kraadi eest). 4) MTÜ Pärnu Tolliametnike Ametiühing ja MTA vahel 01.12.2006 sõlmitud kokkuleppe nr 1.1-2/22 kohaselt (tl 16) tagas MTA usaldusisikule võimaluse täita usaldusisiku ülesandeid põhitöö ajal vähemalt 4 tundi nädalas (p 2.1.); usaldusisik vabastatakse põhitööst usaldusisiku ülesannete täitmiseks ühel päeval nädalas, milleks on esimene graafikujärgne tööst vaba päev nädalas (p 2.2.) ning punktides 2.1. ja 2.2. nimetatud ajaks säilitab MTA usaldusisikule keskmise palga ning õigusaktidega ettenähtud soodustused ja tagatised (p 3.3.). Usaldusisiku tasu eraldi arvestamiseks puudub alus, sest kokkuleppest tulenevalt ei makstud nimetatud aja eest usaldusisikule eraldi lisatasu, vaid kokkuleppe kohaselt säilitati temale usaldusisiku ülesannete täitmise ajaks keskmine palk. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES 5. J. A apellatsioonkaebuses palutakse kohtuotsus tühistada ja kaebus rahuldada. Põhjendused. 1) Asjaolu, et tulemusliku töö eest lisatasu määramine on MTA palgajuhendi järgi kaalutlusotsus, ei tähenda automaatselt seda, et nimetatud lisatasu ei oleks kaebajale tema mittekoondamisel järgnevaks perioodiks määratud. Kohus ei ole arvestanud asjaoluga, et kaebajale oli see lisatasu regulaarselt määratud enne tema õigusvastast koondamist kogu tema teenistuse ajal ja see määrati kohe uuesti pärast teenistusse ennistamist. ATS § 135 lg 1 eesmärgiks on läbi ennistamise taastada ametniku jaoks teenistusest vabastamisele eelnenud olukord ning läbi tasu hüvitamise taastada ka endine olukord majanduslikus mõttes. Sätet tuleb tõlgendada nii, et see hõlmab ka muid ametniku palgakomponente kui ainult ametipalk ja seadusest tulenev lisatasu, sest vastasel juhul ei taga säte põhiseaduses sätestatud isiku omandipõhiõiguse kaitset. 4
(7)3-10-1118 2) Halduskohus tugineb vastustaja praktika hindamisel ainult vastustaja esindaja suulistele ütlustele kohtuistungil. Kohus oleks pidanud rakendama uurimisprintsiipi ja küsima täiendavaid tõendeid nimetatud lisatasu määramise kohta. Taoliste perioodiliste lisatasude maksmine on praeguse avaliku teenistuse palgasüsteemi puhul tavapärane, valdav ja laialt levinud praktika ametnikele konkurentsivõimelise palga kujundamisel. Seda on riik möönnud ka ATS probleeme analüüsides. 3) Halduskohus leidis, et vaidluse esemeks ei ole see, kas kaebajale oleks teenistusse ennistamise järel pidanud lisatasu määrama tagasiulatuvalt, sest lisatasu määramise käskkirja ei ole kaebaja vaidlustanud. Nimetatud käskkirja vaidlustamist kaebaja poolt ei saanud eeldada, sest talle ei olnud teada, kuidas vastustaja kavatseb ATS § 135 lg 1 kohast sätet tasu hüvitamise osas tõlgendada ja kohaldada. Teenistusse ennistamisel anti lisatasu määramise käskkiri 08.05.2009 ja antud vaidluse esemeks olev arve nr 18000066 väljastati alles 30.03.
  1. 4) Sellest, et kuuti võisid õhtutöö, öötöö ja koduse valveaja tunnid mõneti erineda, ei saa järeldada, et need tasud ei kuulu ATS § 135 lg 1 alusel hüvitamisele. Eelneva põhjal ei saa väita, et õhtutöö, öötöö ja koduse valveaja tunnid oleksid sellisel määral igakordselt teenistuja ja tööandja poolt kokkulepitavad, et see hüpoteetiliselt võimaldaks teenistujal teha tööd ilma õhtutöö ja öötöö tegemiseta. Käesoleval juhul tuleb arvesse võtta ka teenistuja ja tööandja vahel väljakujunenud (ja pärast teenistusse ennistamist jätkunud) praktikat tööajatabelite ja koduse valveaja tundide kokkuleppimisel ja määramisel. Kohtule esitatud tööajagraafikutest nähtub, et kõik graafikus esitatud teenistujad (sh kaebajaga samaväärse ametikohaga kohtule esitatud graafikus toodud Kalev Ilves) said ikka sama koguse koduse valveaja tunde (st 30 tundi). 6) Vaatamata kokkuleppele maksis vastustaja iga nädal kaebajale täiendavat lisatasu nelja tunni keskmise palga ulatuses usaldusisiku kohustuste täitmiseks kuluva aja eest. Kohus ei ole rakendanud uurimisprintsiipi ja küsinud usaldusisiku tasu osas palgalehtede kohta täiendavaid selgitusi.
  2. MTA palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja menetluskulud kaebaja kanda. Vastustaja nõustub kohtuotsuse põhjendustega. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  3. Ringkonnakohus leiab, et enne kui asuda hindama, millised on need komponendid, mis vastustajal tuli Tallinna Halduskohtu 23.04.2009 kohtuotsuse täitmisel ja kaebaja sunnitud töölt puudumise eest hüvitise kindlaks määramisel arvesse võtta, on oluline kontrollida, kas esitatud kaebus on lubatav. Halduskohus leidis 03.06.2010 kaebuse käiguta jätmise määruses, et kaebaja tegelikuks eesmärgiks on 23.04.2009 kohtuotsuse täitmine ning selleks on kõige kiirem viis nõuda kohtult MTA trahvimist kohtuotsuse täitmata jätmise eest. Siis oli kaebuse nõudeks teenistusest sunnitud puudutud aja eest tasu suuruse tuvastamine ja vastustaja kohustamine selle kindlaks määramiseks. Kaebaja pidas õigemaks nõuet muuta ning taotles nüüd arve õigusvastasuse tuvastamist ning vastustaja kohustamist kindlaks määrama väljamaksmisele kuuluv summa. Kohustamisnõude kohus tagastas, kuid tuvastusnõuet pidas lubatavaks, leides, et tuvastusnõude rahuldamine aitab kaebajal kaitsta end vastustaja võimalike toimingute eest arvel märgitud summa sissenõudmisel.
  4. Alates 01.01.2012 kehtiva

§ 283

lg 1 kohaselt tehakse kaebeõigus kindlaks kaebuse esitamise ajal kehtinud seadusest lähtudes. Käesolev kaebus esitati 29.04.2010, mil kuni 31.12.2011 kehtinud

regulatsiooni (edaspidi

v.r) § 7 1.lõike teine lause nägi ette, et tuvastusnõudega võib kohtusse pöörduda isik, kellel on selleks põhjendatud huvi. Põhjendatud huvina oli Riigikohtu praktika kohaselt mõistetav ka huvi vältida haldusorgani jätku5

(7)3-10-1118 vat või korduvat õigusvastast tegevust isiku suhtes (Riigikohtu otsused haldusasjades nr 3-31-8-11, p 10 ja 3-3-1-24-10, p 20 ning nimetatud punktides viidatud lahendid). Põhjendatud huviks ei saa aga olla pelgalt huvi veenduda toimingu õigusvastasuses. Preventiivsel eesmärgil esitatud tuvastamiskaebuse rahuldamiseks piisab, kui see võib soodustada kaebaja õiguste kaitset tulevikus. Tuvastamiskaebuse esitamiseks piisava põhjendatud huvina ei saa preventiivset huvi käsitada juhul, kui tuvastamiskaebuse rahuldamine ei saaks õigusliku olukorra või faktiliste asjaolude muutumisest tingituna üldse aidata kaasa kaebuse eesmärkide saavutamisele (Riigikohtu otsus asjas nr 3-3-1-24-10, p 20). Haldusasjas nr 3-3-1-74-10 tehtud otsuse punktis 15 on Riigikohus märkinud, et põhjendatud huvi olemasolu on tuvastamiskaebuse menetlemise ja ka rahuldamise üks eeldustest. Seetõttu on kohtutel kohustus põhjendatud huvi olemasolu kontrollida isegi juhul, kui põhjendatud huvi olemasolu pole menetlusosaline kahtluse alla seadnud. 9. Arvestades eeltoodud seisukohti, asub ringkonnakohus seisukohale, et kaebajal puudub arve õigusvastasuse tuvastamiseks põhjendatud huvi. Kaebaja väitel soovib ta kaitsta end vastustaja võimalike toimingute eest arve sissenõudmisel. Tegelikult ei ole vastustajal võimalik arvet täitmisele pöörata ning tuvastuskaebuse rahuldamine ei saaks kaebajale mingeid eeliseid anda. Praktikas on teenistusse ennistatud isikule ATS § 135 lg 1 näidatud hüvitise väljamaksmisel peetud võimalikuks hüvitisest maha arvata isikule makstud koondamishüvitis või muud hüvitised, mis ametnikule õigusvastaselt vabastamise tõttu maksti (alates 01.04.2013 kehtima hakkav avaliku teenistuse seaduse § 105 lg 5 näeb samuti sellise mahaarvamise võimaluse ette), kuid õiguslikku alust teenistusse ennistatud isikult teenistusest sunnitud puudutud aja eest kindlaks määratud hüvitist ületava koondamishüvitise töötasust kinnipidamiseks seadusest ei leia. Halduskohtumenetluses vastustaja kaebaja vastu nõuet esitada ei saa, sest

v.r § 7 lg 4 ja

§ 260

nägid kaebuse esitamise võimaluse eraisiku vastu üksnes seaduses sätestatud juhul ning ATS § 891 ja 892 annavad aluse ametniku vastu halduskohtusse pöördumiseks üksnes süüliselt teenistuskohustuste rikkumisega tekitatud kahju hüvitamise või regressinõude maksmapanekuks. Kaebaja kohtusse pöördumise ajal kehtinud ATS § 37 lg 4 nägi ette, et palka makstakse töölepingu seaduse

  1. peatüki
  2. jaos sätestatud korras. Töölepinguseaduse § 39 sätestab, et tööandja nõue töötasu ja muude töösuhtest tulenevate rahaliste nõuete tagastamiseks aegub 12 kuu jooksul arvates ajast, mil töötaja on saanud töötasu või töötasu ettemakse. Kui eeldada, et ATS § 37 lg 4 viide oleks andnud aluse haginõudega maakohtusse pöördumiseks, oleks see nõue praeguseks aegunud. Kui pidada võimalikuks alusetu rikastumise nõuet, siis ka see ei tuleks kõne alla, sest koondamishüvitise ette näinud haldusakt on küll tunnistatud 23.04.2009 kohtuotsusega seadusevastaseks, kuid kehtiv. Lisaks oleks nõue praeguseks TsÜS § 151 lg 1 kohaselt aegunud.
  3. Nagu eeltoodust selgub, pole koondamishüvitise kinnipidamine kaebaja töötasust arve alusel võimalik ning vaidluste lahendamiseks kehtib erikord, kus ametniku vastu kohtusse pöördumise õigus on haldusorganil. Halduskohtusse pöördumise õigust ei anna soov takistada haldusorganil nõude maksma panekut tsiviilkohtumenetluses. Kui kaebajal puudub kaebeõigus, jääb kaebus juba sel põhjusel rahuldamata ning kohus ei pea andma hinnangut vaidlustatud toimingule.
  4. Eeltoodust tulenevalt muudab ringkonnakohus halduskohtu otsuse põhjendusi, asendades need käesoleva otsuse põhjendustega. Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata. 6

(7)3-10-1118 12.

§ 109

lg 1 kohaselt esitatakse menetluskulude väljamõistmiseks kohtule menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid. Kumbki pool ei ole menetluskulude hüvitamist taotlenud. Seega jäävad menetluskulud poolte endi kanda. Lauri Madise Lilianne Aasma Viive Ligi 7

(7)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.