Obsah (4)

§ 12§ 11§ 9§ 24

TARTU HALDUSKOHUS Tartu Kohtumaja KOHTUMÄÄRUS menetluse lõpetamise kohta Kohtuasja number 3-10-1335 Määruse kuupäev 27.07.2011 Kohtunik Tamara Hristoforova Kohtuasi Nikolai Lilitškini kaebus Tartu Van

§ 12lg 3); 2.

Kohtumääruse ärakiri saata kaebuse esitajale ja vastustajale. Kohtumäärusele võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu 10 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest. Edasikaebamise kord Asjaolud ja menetluse käik

1. Nikolai Lilitškin esitas 25.05.2010.a Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla kohustamiseks tagastada ajalehed või hüvitada tekkinud kahju. Kaebuse kohaselt läksid 14.10.2009.a kambri nr 1081 läbiotsimise käigus kaduma ajalehed, mis kuulusid N. Lilitškinile. Nende kadumaminekuga põhjustas Tartu Vangla talle kahju. N. Lilitškini 17.11.2009.a Tartu Vanglale esitatud kahju hüvitamise ja ajalehtede tagastamiseks kohustamise taotlus jäeti rahuldamata vangla 25.01.2010.a otsusega nr 3-30/116, mille N. Lilitškin sai kätte 28.01.2010.a.
2. Tartu Halduskohus tagastas 31.05.2010.a määrusega N. Lilitškini kaebuse

§ 11lg 31 p 5 alusel.

Kohtumääruse põhjenduste kohaselt ei pöördunud N. Lilitškin halduskohtu poole riigivastutuse seaduse (RVastS) § 18 lg-s 2 ja

§ 9

lg-s 2 sätestatud tähtaja jooksul – 30 päeva jooksul alates Tartu Vangla 25.01.2010.a otsuse nr 3-30/116 kättesaamisest 28.01.2010.a. Kaebuses ei olnud esitatud ka taotlust kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks. N. Lilitškin pidi arvestama asjaoluga, et kui ta ei esita kaebust seaduses sätestatud ja 25.01.2010.a otsuses märgitud tähtaja jooksul, minetab ta õiguse pöörduda kaebusega kohtusse. kahju N. Lilitškin esitas määruskaebuse, milles taotles Tartu Halduskohtu 31.05.2010.a määruse tühistamist. 3. Tartu Ringkonnakohtu 21.03.2011.a kohtumäärusega rahuldati N. Lilitškini määruskaebus ja Tartu Halduskohtu 31.05.2010.a kohtumäärus tühistati menetlusnormi olulise rikkumise tõttu. Asi saadeti tagasi halduskohtule asja kohtuliku läbivaatamise ettevalmistamise jätkamiseks. Ringkonnakohus leidis, et kaebuse esitamise tähtaja järgimata jätmine ei ole

§ 11lg 31 p 5 kohaldamise eeldus.

Vaidlustatud määrusest ei nähtunud, et halduskohus oleks N. Lilitškini kaebust tegelikult hinnanud sellest aspektist, kas kaebajal on kahju hüvitamise nõudes ja kohustamisnõudes halduskohtusse pöördumise õigus olemas või on kaebus selle puudumise tõttu perspektiivitu. Ringkonnakohus viitas

§ 12

lg-le 3, mis sätestab, et kaebuse tähtaegsust kontrollitakse eelmenetluse käigus. Samuti tuleb seda sätet tõlgendada selliselt, et kaebajale antakse kõigepealt võimalus kaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotluse esitamiseks ja alles siis saab kohus otsustada, kas tähtaja ennistamiseks on alust või tuleb sellise aluse puudumisel asja menetlus lõpetada.

1. Tartu Halduskohtu 10.05.2011.a kohtumäärusega jäeti N. Lilitškini kaebus käiguta. Kaebuse esitajal tuli esitada kohtule kaebetähtaja ennistamise taotlus. Taotluses tuli põhjendada, miks kaebaja ei saanud esitada kohtule kaebust 30 päeva jooksul alates Tartu Vangla 25.01.2010.a otsusest nr 3-30/116 teadasaamisest.
2. 19.05.2011.a saabus kohtusse N. Lilitškini vastus kaebuse käiguta jätmise määrusele. Vastuses palub kaebaja ennistada kohtusse pöördumise tähtaja, sest ta on vene rahvusest ja vanglas ei tõlkinud talle keegi 25.01.2010.a otsust nr 3-30/
3. Kaebaja märgib, et ta ei ole jurist ning ei saa aru, kuidas ta pidi seetõttu teadma menetlusnormidest ja tähtaegadest. Ta viibib ööpäevaringselt isoleeritud kambris ning ei tea juriidilisi peensusi. Kontaktisik vene keelt ei räägi ja mingit abi ta ei saa. Kaebaja märgib, et

§ 9

lg 4 on määratud üldine tähtaeg kolm aastat, aga vangistusseaduse § 18 lg-s 2 eriregulatsioon 30 päeva. Tema sai sellest teada ja kaebas 25.05.2010.a.

1. Tartu Halduskohtu 30.05.2011.a kohtumäärusega võeti N. Lilitškini kaebus menetlusse ning kohustati vastustajat Tartu vanglat esitama kohtule kirjalik arvamus kaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotluse kohta.
2. 15.06.2011.a saabus kohtusse Tartu Vangla vastus 30.05.2011.a kohtumäärusele, milles anti seisukoht kaebuse esitamise tähtaja ennistamise osas. Tartu Vangla leidis vastuses, et taotlus tähtaja ennistamiseks on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata. Vastustaja märkis, et kuuenda üksuse valvur Ü. Kriiva seletusest tulenevalt tõlgiti kaebuse esitajale dokumendi sisu ja sealhulgas ka vaidlustamisviide. 17.08.2009.a tutvustati kaebuse esitajale vangistust reguleerivaid õigusakte ning haldusmenetluse seadust temale arusaadavas keeles (vene keeles). Samuti olid venekeelsed õigusaktid kaebuse esitajale kättesaadavad inspektorkontaktisiku või vangla raamatukogu kaudu. Kaebaja on esitanud hulgaliselt kahjunõudeid ja on äärmiselt ebatõenäoline, et kõikide varasemate vastuste kättetoimetamisel on jäetud temale dokumendi sisu tõlkimata ning seetõttu ei ole kaebuse esitajale teada edasikaebamise kord. Kaebuse esitajale iga kahjunõude lahendamisel märgitakse dokumendi lõppu vaidlustamisviide ning dokument toimetatakse temale kätte. Tartu Vangla 25.01.2010.a vastuses taotluse rahuldamata jätmise kohta on märgitud vaidlustamisviide, milles on kaebetähtaeg väljendatud numbriliselt. Vastustaja palus jätta kinnipeetava Nikolai Lilitškini taotluse kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks rahuldamata. 2 Kohtu seisukoht
3. Käesolevas asjas on kinnipeetav Nikolai Lilitškin esitanud halduskohtule kaebuse Tartu Vangla vastu kahju hüvitamiseks või vanglale ettekirjutuse tegemiseks.

§ 12

lg 1 kohaselt toimub pärast haldusasja menetlusse võtmist eelmenetlus.

§ 12

lg 3 kohaselt kontrollib halduskohus eelmenetluses, kas kaebus on esitatud tähtaegselt ja lahendab pärast teiste menetlusosaliste arvamuse saamist kaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotluse. Halduskohus rahuldab tähtaja ennistamise taotluse, kui ta loeb tähtaja möödalastuks mõjuval põhjusel. Kui halduskohus leiab, et kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja taotlust tähtaja ennistamiseks ei ole esitatud, samuti juhul, kui halduskohus jätab tähtaja ennistamise taotluse rahuldamata, lõpetab ta määrusega asja menetluse. 9. RVastS § 18 lg 2 kohaselt kui haldusorgan jätab kahju hüvitamise taotluse rahuldamata või tähtaegselt lahendamata või kui kannatanu ei nõustu hüvitise suuruse või viisiga, võib kannatanu 30 päeva jooksul esitada halduskohtule kaebuse hüvitise väljamõistmiseks.

§ 9

lg 3 kohaselt kohtueelse menetluse läbimisel võib halduskohtusse kaebuse esitada 30 päeva jooksul, arvates päevast, mil isikule tehti teatavaks otsus kohtueelses menetluses kaebuses sisalduva taotluse osalise või täieliku rahuldamata jätmise kohta. Tartu Vangla 25.01.2010.a otsusega nr 3-30/116 jäeti rahuldamata kaebuse esitaja kahju hüvitamise taotlus, milles ta nõudis hüvitist 14.10.2009.a läbiotsimise käigus varastatud ajalehe „Spid-info“ ja väljaande „Dekameron“ eest või nende tagastamist või kinnimaksmist. N. Lilitškinile on nimetatud vaideotsus kätte toimetatud inspektor-kontaktisik Ü. Kriiva poolt allkirja vastu 28.01.2010.a. Otsusega mittenõustumisel oli tulenevalt RVastS § 18 lg 2 ja

§ 9lg 3 kaebusega kohtusse pöördumiseks aega 30 päeva, st viimaseks kaebuse esitamise päevaks oli 01.03.2010.a (Ts

ÜS § 136 lg 8). N. Lilitškini kaebus on esitatud 24.05.2010.a (kohtus registreeritud 25.05.2010.a), seega hilinemisega.

1. Riigikohtu halduskolleegiumi 19.04.2006.a kohtumääruses asjas 3-3-1-26-06 on märgitud, et kaebuse esitamise tähtaja ennistamine on võimalik üksnes juhul, kui on esinenud olulised ja kestvad takistused kaebeõiguse kasutamiseks ettenähtud ajaperioodi jooksul ning isiku eelduslikult rikutud õigus kaalub üles õiguskindlusele rajanevad teiste isikute õigused ja huvid. Kohtupraktika kohaselt on mõjuvaks põhjuseks kaebuse esitamise tähtaja ennistamisel peetud üksnes objektiivseid asjaolusid, mis takistasid kaebuse õigeaegset esitamist ning mõjuva põhjusena on käsitatav püsiv takistus kaebuse esitamiseks. Kaebetähtaja eesmärk on kaitsta õiguskindlust
2. Kohus leiab, et käesoleval juhul ei ole kaebaja esitatud asjaolud käsitatavad objektiivse asjaoluna, mis saaks olla tähtaja ennistamise aluseks. Mõjuvaks põhjuseks kaebetähtaja ennistamisel on kohtupraktikas loetud näiteks haldusaktil vaidlustamisviite puudumist ning seda, kui haldusakti pole isikule teatavaks tehtud või haldusaktist mittearusaamine on tingitud haldusorgani menetlusveast. Samuti kui protsessitoiming oleks seadnud ohtu inimese tervise. Ka juhtudel kui esinevad ettenägematud 3 takistused, haldusorgani põhjendamatu viivitus, haldusorgani eksitavad lubadused või muud sarnased asjaolud, mis pikendasid vaidluse kohtuvälist lahendamist. Käesoleva juhul eelnimetatud takistusi kaebuse esitamiseks ei esinenud. 25.01.2010.a otsusel nr 3-30/116 oli märgitud vaidlustamisviide. Kohus nõustub vastustaja seisukohaga, et kuivõrd vaidlustamisviide oli väljendatud numbriliselt, pidi kaebaja sellest aru saama sõltumata oma emakeelest. Samuti nähtub valvur Ü. Kriiva 10.06.2011.a seletuskirjast, et ta tõlkis N. Lilitškinile alati vastuskirjade sisu kokkuvõtlikult ning edasikaebamise korra. Kohtul puudub alus kahelda vanglaametniku seletuses. Kaebaja peab ise oma asjades näitama üles hoolt ning kindlustama enda jaoks selle, et kaebus saabuks kohtusse tähtaegselt. Selleks on kaebajal võimalik vanglas tutvuda emakeelsete õigusaktidega ja paluda vajadusel täiendavat selgitust inspektor-kontaktisikult.
3. Kaebaja väidab, et ta ei ole jurist ja ei pea teadma menetlusnorme ja tähtaegu. Tähtaja ennistamiseks võib olla küllaldane põhjus õiguslikes küsimustes kogenematu inimese eksimus protsessitoimingutes. Tähtaja ületamine ei saa aga olla vabandatav, kui kaebaja pole olnud piisavalt hoolikas selleks, et selgitada välja vaidluse algatamise kord, sh tähtajad. Vajaliku hoolsuse hindamisel tuleb arvestada nii objektiivseid asjaolusid (protsessiõigusliku küsimuse keerukus) kui ka subjektiivset külge, lähtudes kaebaja isikust ja tema kogemustest. Ka õiguslikult kogenematul isikul ei ole alust eeldada, et vaidlust saab lahendada suvalises korras ja määramatult pika aja jooksul (Riigikohtu 01.10.2002.a määrus kohtuasjas nr 3-3-1-57-02). N. Lilitškin on perioodil 24.05.2006.a – 27.07.2011.a esitanud halduskohtule 116 kaebust, seega on tegemist kogenud kaebajaga ning tema väited selle kohta, et ta ei ole teadlik kohtusse edasikaebamise korrast, ei ole usutavad.
4. Lähtudes eeltoodust asub kohus seisukohale, et käesoleva kaebuse esitamise tähtaeg ei kuulu ennistamisele. Tähtaja ennistamiseks puuduvad mõjuvad põhjused.

§ 12

lg 3 kohaselt juhul, kui halduskohus jätab tähtaja ennistamise taotluse rahuldamata, lõpetab ta määrusega asja menetluse. Tulenevalt eeltoodust ja juhindudes

§ 12lõikest 3, on kohus seisukohal, et menetlus N.

Lilitškini kaebuses Tartu Vangla vastu kahju hüvitamise või vanglale ettekirjutuse tegemise nõudes kuulub lõpetamisele seoses kaebuse esitamise tähtaja möödumisega. Kohus selgitab, et

§ 24

lg 2 kohaselt menetluse lõpetamise korral ei saa isik uuesti pöörduda kohtusse samas asjas. Tamara Hristoforova kohtunik 4