Obsah (6)

§ 61§ 28§ 59§ 12§ 40§ 29

TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-12-1820 Otsuse kuupäev 7. detsember 2012 Kohtunik Mare Krull Kohtuasi I.Š`i, E K ja A K kaebus Iisaku Vallavalitsu

) § 61 lg 1 nimetatud ettekirjutuse täitmata 2 jätmise tõttu. Samas korralduse nr 133 motiveerivast osast ilmneb, et

§ 61

lg 1 nimetatud ettekirjutuseks peetakse Iisaku Vallavalitsuse 30.07.2010 korralduse nr 144 punktis 3 toodut: “I.Šil viia ehitustegevus Kruusa ja Ees-Kruusa kinnistutel «Ehitusseadusega» vastavusse

1. oktoobriks
2. a.” Kaebajad ei nõustu Iisaku Vallavalitsuse sellise seisukohaga. Korralduse sisust ja resultatiivosa punktist 2 ilmneb selgelt, et korraldusega nr 144 tunnistati kehtetuks I.Šile

§ 61lg 1 punkti 3 alusel tehtud ettekirjutus-hoiatus.

Nimetatud korraldusega ei muudetud ega pikendatud ettekirjutushoiatuse täitmist ning korralduse punkti 3 ei saa pidada ka uueks

§ 61lg 1 tulenevaks ettekirjutuseks.

Korralduse sisust ilmneb, et Iisaku Vallavalitsus nõustus andma aega pooltevahelise kokkuleppe saavutamiseks kuni 30.10.2010, mis annab võimaluse viia ehitustegevuse Kruusa ja Ees-Kruusa kinnistul seadusega vastavusse. Korralduse nr 144 punktist 3 ei ilmne, mida korralduse adressaat peab konkreetselt tegema. 14. Kaebaja viitab ka Riigikohtu 19.12.2006.a. lahendile nr 3-3-1-23-06, milles on leitud, et “Ehitusloa kehtetuks tunnistamine on äärmiselt range mõjutusvahend, mida saab kasutada kohases menetluses ning üksnes ilmselgelt domineeriva avaliku huvi korral. Seejuures peavad puuduma või olema ammendatud leebemad võimalused rikkumise kõrvaldamiseks või selle kahjulike tagajärgede ärahoidmiseks (peatamine, muutmine, ettekirjutus puuduste kõrvaldamiseks jms). Ehitusloa kehtetuks tunnistamise menetlus peab tagama menetluse adressaadile võimaluse menetlusõiguste kasutamiseks.

§ 28

lg 2, millest tuleneb ehitusloa kehtetuks tunnistamise tähtaeg, on menetluslikku tähendust omav säte, mis ei piira ega tohi piirata ärakuulamisõiguse võimaldamist. Ärakuulamisõiguse mittevõimaldamine on haldusmenetluse nõuete sedavõrd jäme rikkumine, mis sõltumata haldusakti sisule antavast hinnangust toob kaasa akti kehtetuks tunnistamise.” Riigikohtu 13.06.2003 lahendis 3-3-1-42-03 märgitakse, et “Ehitusloa kui haldusakti tagajärgede kõrvaldamise nõue eeldab, et kaebuse esitajale ehitusloaga tekitatud kahju on suurem kui tagajärgede kõrvaldamise (s.o ehitise lammutamise) tõttu loa andjale ja kolmandatele isikutele tekkiv kahju (Riigivastutuse seaduse § 11 lg 2).”

1. Kaebaja leiab, et haldusmenetluse nõuete rikkumise tõttu ei ole Iisaku Vallavalitsuse 20.06.2012 korraldus nr 133 õiguspärane ega proportsionaalne ning on kaalutlusvigadega. Lisaks on Iisaku Vallavalitsus rikkunud ka korralduse nr 133 teatavaks tegemise korda, kuna ei ole seda vastavalt HMS § 62 lg-le 2 A ja E K seaduslikule esindjale M K kättetoimetamisega teatavaks teinud. M. K sai korraldusest teada I.Šilt 30.07.
2. VASTUSTAJA VASTUVÄITED
3. Vastustaja Iisaku Vallavalitsus ei nõustu kaebusega, vaidleb sellele vastu ja palub jätta kaebus täies ulatuses rahuldamata. Vastustaja märgib, et I.Š, A K, E K ning M K elavad registrijärgselt ja haldusorganile teadaolevalt ühisel aadressil Maleva 31-13, Kohtla-Järve. I.Š sai korralduse kätte tähitud kirjana 26.07.2012 ning. M. K sai haldusorgani korraldusest teada I.Ši käest 30.07.2012.a. Vastustaja viitab HMS § 26 lõikele 3, mille kohaselt haldusakt on kätte toimetatud, kui see on saadetud isiku registrijärgsele või haldusmenetluses haldusorganile teada antud aadressile. Vastustaja märgib, et vorminõuete rikkumine haldusakti teatavakstegemisel, sh kättetoimetamise asemel isiku informeerimine muus vormis, ei välista iseenesest haldusakti kehtima hakkamist, kui tegemist ei ole HMS § 63 lg-s 2 nimetatud puudustega, mis toob kaasa haldusakti tühisuse. Seega ei ole rikutud haldusakti kättetoimetamise korda. 3
4. Vastustaja leiab, et kaebajat ei ole jäetud ärakuulamata, talle on kõik asjaolud teada olnud ja tal on olnud võimalus arvamuse avaldamiseks.
5. aastal, kui Iisaku Vallavalitsuse menetluses oli I.Ši vaie Iisaku valla ehitusjärelevalvet teostava Iisaku vallavanema 04.06.
6. a ettekirjutusehoiatuse kehtetuks tunnistamise nõudes, oli kaebajale teada, et on toimunud õigusvastane ehitustegevus elamu ehitamisel ja hoonest ca 30% on ehitatud Kruusa kinnistuga piirneva EesKruusa kinnistule, mille omanikuks on S P.
7. juulil 2010.a toimus vaide arutelu I.Ši ja tema esindaja Avo Viioli osavõtul, kus selgus, et I.Š on huvitatud Ees-Kruusa kinnistu ostmisest S P käest, loodeti vaid hinna osas kokkuleppele saada. Iisaku Vallavalitsus on seisukohal, et ka kokkuleppe saavutamine ei oleks saanud muuta õiguspäraseks Ees-Kruusa kinnistule osaliselt ehitatud ehitist, kuna püstitatav ehitusjärgus elamu on ehitatud ehitusprojekti ja ehitusloaga seatud tingimusi eirates. Kaebuse esitajale oli juba tollal teada, et tema ehitustegevus on olnud õigusvastane ja vaide arutelu käigus sai ta oma arvamust avaldada. Iisaku Vallavalitsus nõustus andma aega pooltevahelise kokkuleppe saavutamiseks kuni
8. oktoobrini
9. aastal ja andis võimaluse viia ehitustegevus Kruusa ja Ees-Kruusa kinnistutel seadusega vastavusse. Kuna olukord on tänasel päeval täpselt sama nagu ka
10. aastal vaide arutelu ajal ja I.Š ning S. Pe ei ole Ees-Kruusa kinnistu ostu-müügi osas kokkulepet saavutanud, ei pidanud Iisaku Vallavalitsus vajalikuks samas küsimuses uuesti I.Ši, kui ehitusloa saajat ära kuulata.
11. Vastavalt HMS §-le 58 ei saa nõuda haldusakti kehtetuks tunnistamist üksnes põhjusel, et haldusakti andmisel rikuti menetlusnõudeid või et haldusakt ei vasta vorminõuetele kui eelnimetatud rikkumised ei võinud mõjutada asja otsustamist.
12. Vastustaja märgib, et vastavalt

§ 59

lg-le 2 kuulub ehitusjärelevalve teostamine oma territooriumil kohaliku omavalitsuse pädevusse. Iisaku Vallavolikogu 30.09.2010. a määruse nr 14 «Iisaku valla ehitusmääruse» § 9 lg 1 p 17 kohaselt teostab ehitusvaldkonnas järelevalvet Iisaku Vallavalitsus.

§ 12

lg 1 kohaselt tuleb ehitada vastavalt ehitusprojektile ja ehitamisel tuleb vältida ehitamise kahjulikke mõjusid naaberehitisele, ümbrusele ja teistele isikutele. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt ehitamiseks peab olema ehitusluba, välja arvatud seaduses toodud ehitiste või nende osade ehitamise korral. Ehitusluba ei anna õigust ehitada ilma maaüksuse omaniku loata. Antud juhul on tegemist ehitamisega naaberkinnistule Ees-Kruusa, maaüksuse omaniku nõusolek ehitajal puudub, samuti ei ole ehitustegevus toimunud vastavuses ehitusloa ja ehitusprojektiga, millega on detailselt määratletud elamu asukoht krundil. Seega on ehitis ehitusprojektile mittevastav, kuna on muutunud ehitise olulised tehnilised andmed, mis on kantud ehitusloale. Käesoleval juhul on ehitise oluliste tehniliste andmetena muutunud ehitise asukoht, mis teeb igal juhul võimatuks edasise ehitamise vastavuses ehitusloaga ja ehitusprojektiga.

§ 40

lg 2 kohaselt õigusliku aluseta püstitatud ehitise omanik peab sellise ehitise lammutama linna- või vallavalitsuse korraldusega tehtud ettekirjutusega määratud tähtpäevaks, viisil ja tingimustel. Antud juhul ehitajal puudub õigus S P kinnistule ehitise püstitamiseks ja ehitustegevus on vastuolus olemasoleva ehitusloaga, seega puudub õiguslik alus.

1. Vastustaja leiab, et vastavalt HMS §-le 54 on Iisaku Vallavalitsuse 20.06.
2. a korraldus nr 133 «Iisaku Vallavalitsuse
3. juuni
4. a korralduse nr 117 alusel väljastatud ehitusloa nr 614 kehtetuks tunnistamine ja ettekirjutuse tegemine ehitise lammutamiseks» õiguspärane, see on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. 4
5. Iisaku Vallavalitsus on nõus kaebuse esitajatega, et tegemist on naaberkinnistu omanike vaidlusega, mis on eraõiguslik vaidlus. S Pe on võimalus oma õigusi efektiivselt kaitsta tsiviilmenetluses hagi esitamisega AÕS § 148 lg 3 alusel. KOLMANDA ISIKU ARVAMUS
6. Kolmas isik toetab Iisaku Vallavalitsuse seisukohti, on seisukohal, et haldusakt on põhjendatud ja seaduslik ning esitab oma vastuväited. Ärakuulamispõhimõtte rikkumise osas toetab kolmas isik haldusorgani seisukohta, st isikute seisukohad olid teada, isikud ei viinud oma tegevust seadusandlusega vastavusse vaatamata neile antud tähtaja möödumisele. Lisaks ei ole kaebuse esitajad välja toonud asjaolusid, mille teadmine suunaks haldusorganit tegema teistsugust otsustust. Seega võimalikud puudused haldusmenetluses on formaalsed ning ei saanud mõjutada haldusorgani otsustust. Oluline on osutada ka ehitusseaduse § 25 lg 2, st ehitusluba kaotab kehtivuse, kui ehitamist ei ole alustatud kahe aasta jooksul ehitusloa väljastamise päevast arvates. Antud juhul ei ole kaebajad ehitusprojekti kohast ehitamist alustanud ning igal juhul tuleb kaebajatel taotleda uut ehitusluba vastavuses kehtivate nõuetega.
7. Ehitusloa kehtetuks tunnistamise osas nõustub kolmas isik haldusorgani seisukohaga ning lisab, et ehitamine eirates ehitusluba ja ehitusprojekti on ebaseaduslik ning loomulikult päädib lisakuludega. Asjaolu, et kaebajad ei ole suvatsenud ehitada iseenda poolt tellitud projekti kohaselt (lisatud väljavõte), sh vastavuses projektiga ei suvatsetud määratleda ehitamise alustamisel ehitise asukohta, oli kaebajate risk hilisemate oluliste kulude kandmise võimalikkuse osas. Kolmas isik rõhutab, et ehitise asukoht projekteeritakse koordinaatide äranäitamisega olulise täpsusega ning äärmiselt vastutustundetu on asuda ehitist püstitama suvalise asukohaga. Kolmandale isikule teadaolevalt ei ole kaebajad ka teavitanud haldusorganit ehitamise alustamisest (

§ 29lg 2 p 2).

Ka eeltoodud kohustuse täitmisel oli haldusorganil võimalik välistada kahju tekkimist osutades ehitise asukoha eksimusele. Kolmas isik rõhutab, et kaebajad ei ole kaotanud õigust ehitada suvekodu, vaid peavad taastama endise olukorra, koostama uue nõuetele vastava projekti (oma kinnistu piires ning vastavuses hetkel kehtivate nõuetega) ning teostama nõuetekohase ehitustöö. Võimalik õiguspärane ootus ei saa õigustada ja tekitada ootust omavoliliselt hõivatud kinnistu kasutusele.

1. Kaebuse esitajate seisukohalt ei ole tegemist S P õiguste sellise riivega, mis oleks talle oluliselt koormav. Kolmas isik nõustub väitega osaliselt. Kolmas isik rõhutab, et tegemist on põhiseadusest tuleneva omandi puutumatuse õiguse riivega, mis on kolmandat isikut ka oluliselt koormav, st isikud on nõusolekuta hõivanud osa kinnistust ning asunud sinna ehitama eirates ka seadusandlust ning haldusakte. Tegemist on eelkõige haldusvaidlusega kuna eeltoodut saab välistada ehitusjärelvalve toimingute käigus. Kuna ehitus toimus haldusorgani loal (kuigi vastuolus loaga) on eelkõige haldusorgani ülesanne kutsuda isik korrale ja kontrollida tegevuse seaduslikkust. Kolmas isik rõhutab, et ebaseaduslik ehitus oli ka talle üllatuseks kuna ta viibib Eesti Vabariigis harva (ca 1 kord ühe või kahe aasta jooksul), mis loomulikult ei õigusta omavoli tema kinnistu suhtes. Kolmas isik koheselt teatas rikkumisest haldusorganile ning tegi omapoolse ettepaneku kinnistu osa omandamiseks, kuid ettepanekut ei aktsepteeritud ning seega on ka see võimalus seadustada ehitisi minetatud ning haldusorgan ei saa lubada ehitada vastuolus ehitusloale, ehitusprojektile ning ka võõrale kinnistule. Kolmas isik leiab, et antud juhul ei ole võimalik leebemaid vahendeid kasutada, kuna rikkumine on niivõrd ilmne ja muud variandid, selle kõrvaldamiseks puuduvad. KOHTU PÕHJENDUSED 5
2. I.Š, E K ja A K on esitanud kohtule kaebuse Iisaku Vallavalitsuse 20.06.2012 korralduse nr 133 „Iisaku Vallavalitsuse
3. juuni 2008.a korralduse nr 117 alusel väljastatud ehitusloa nr 614 kehtetuks tunnistamine ja ettekirjutuse-hoiatuse tegemine ehitise lammutamiseks“ tühistamiseks. Kaebaja leiab, et nimetatud haldusakti väljaandmisel rikutud haldusmenetluse nõuete tõttu ei ole Iisaku Vallavalitsuse 20.06.2012 korraldus nr 133 õiguspärane ega proportsionaalne, on kaalutlusvigadega ning rikutud on ka teatavakstegemise korda. Kaebaja leiab, et haldusmenetluse nõuete sedavõrd jäme rikkumine toob sõltumata haldusakti sisule antavast hinnangust kaasa akti kehtetuks tunnistamise. Vastustaja ja kolmas isik vaidlevad kaebusele vastu ja leiavad, et ehitamine eirates ehitusluba ja ehitusprojekti on ebaseaduslik, ehitamine naaberkrundile riivab oluliselt naabri omandiõigust ning vastavalt

§ 40lg-le 2 tuleb selline ehitis lammutada.

26.

§ 59

lg 2 kohaselt ehitusjärelevalve teostamine oma territooriumil kuulub kohaliku omavalitsuse pädevusse. Iisaku Vallavolikogu 30.09.2010.a määruse nr 14 „Iisaku valla ehitusmääruse“ § 9 lg 1 p 17 kohaselt teostab ehitusvaldkonnas järelevalvet Iisaku Vallavalitsus. Korralduse väljaandmisega ehitise lammutamiseks teostab vallavalitsus diskretsiooni, mis peab HMS § 4 kohaselt toimuma kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve. Kohus on seisukohal, et antud juhul ei ole Iisaku Vallavalitsus vaidlustatud haldusaktis kaalunud olulisi asjaolusid.

1. HMS § 64 lg 2 sätestatu kohaselt otsustab haldusorgan haldusakti kehtetuks tunnistamise kaalutlusõiguse kohaselt, kui seadus ei keela haldusakti kehtetuks tunnistada või ei kohusta haldusakti kehtetuks tunnistama. Antud juhul keelavad või kohustavad seadusesätted puuduvad ning seega tuli Iisaku Vallavalitsusel teostada kaalutlusõigust ja tulenevalt HMS § 64 lg-st 3 arvestada haldusakti andmise ja haldusakti kehtetuks tunnistamise tagajärgi isikule, haldusakti andmise menetluse põhjalikkust, kehtetuks tunnistamise põhjuste olulisust, nende seost isiku osalemisega haldusakti andmise menetluses ja isiku muu tegevusega, haldusakti andmisest möödunud aega ning muid tähtsust omavaid asjaolusid. Kuna Iisaku Vallavalitsuse arvamuse kohaselt oli ehitus ehitusprojektile mittevastav ja ilma õigusliku aluseta püstitatud naaberkinnistule, oli vallavalitsusel tulenevalt HMS § 64 lg-st 4 ja § 66 lg-st 1 õigus selle kehtetuks tunnistamiseks, kuid selleks tuli HMS § 67 lg 1 kohaselt arvestada ka isiku usaldust, et haldusakt jääb kehtima, avalikku huvi ja haldusaktiga koormatud isiku huvi selle kehtetuks tunnistamiseks. Seega oli vaidlustatud korralduse näol (t.lk.13-14) tegemist kaalutlusotsuse kui koormava haldusaktiga ning puuduvate kaalutluste tõttu ei vasta see kohtupraktikas haldusaktile kehtestatud nõuetele.
2. Korraldus ehitusloa kehtetuks tunnistamiseks ja lammutamisettekirjutuse tegemiseks on kaalutlusõiguse alusel langetatav otsustus, mille kohtuliku kontrollimise võimalused on piiratud. Halduskohus ei saa asuda haldusorgani asemele ega hinnata niisuguse otsuse otstarbekust. Halduskohus saab uurida üksnes seda, kas vastava haldusakti õiguspärasuse eeldused on täidetud ning diskretsiooni piirid, eesmärk ja õiguse üldtunnustatud põhimõtted järgitud. Haldusakti õiguspärasuse eeldused on kehtestatud HMS §-s 54 ja nõuavad, et see oleks antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel, sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ja vastaks vorminõuetele. Haldusakti üldised vorminõuded on kehtestatud sama seaduse § 55 lg-s 1 ja § 56 lg-tes 1 ja 3 ning nõuavad, et haldusakt oleks selge, üheselt mõistetav ning sisaldaks oma põhjendustes nii faktilist ja õiguslikku alust kui kõiki kaalutlusi, milledest haldusakti andmisel lähtuti. Vaidlusalune korraldus ei ole selge ega üheselt mõistetav ja selle järgi pole arusaadav, mida täpselt ja kuidas on haldusorgan kaalunud.
3. Riigikohus on 19.12.2006.a. otsuses nr 3-3-1-23-06 rõhutanud, järgmist „Ehitusloa kehtetuks tunnistamine on äärmiselt range mõjutusvahend, mida tuleb kohaldada kohases menetluses üksnes ilmselgelt domineeriva avaliku huvi korral. Siinjuures peavad puuduma või olema ammendatud 6 leebemad võimalused rikkumise kõrvaldamiseks või selle kahjulike tagajärgede ärahoidmiseks. Ehitusloa kehtetuks tunnistamine võib olla välditav selle peatamisega, puuduste kõrvaldamise ettekirjutusega, ehitusloa muutmisega ja muude leebemate vahendite kasutamisega. Riigikohtu halduskolleegium rõhutab, et vaatamata näiliselt imperatiivsele normi sõnastusele ei ole haldusorgan

§ 28

lg 1 punktides 1 kuni 7 esinevatel alustel kohustatud ehitusluba alati kehtetuks tunnistama. Ehitusloa kehtetuks tunnistamine on kaalutlusotsus.“ Antud juhul on haldusorgan vaidlusaluses korralduses üksnes toonud välja asjaolud ja viidanud nendele sätetele, mis on aluseks ehitusloa kehtetuks tunnistamise otsustamisel, kuid ei ole toonud välja kaalutlusi, millest nähtuks, et oleks arvestatud ehitise omanikule sellega põhjustatavaid tagajärgi või kas eksisteerib selline ilmselgelt domineeriv avalik huvi, mis kaalub üles ehitise omanikule lammutamisega põhjustatava kahju. Et ehitusloa kehtetuks tunnistamise ja lammutamisettekirjutuse näol on tegemist ehitise omaniku jaoks äärmiselt koormavate meedetega, on eelnimetatud kaalutluste puudumine oluliseks puuduseks, mis tingib haldusakti tühistamise.

1. HMS § 158 lg 2 ls 2 kohaselt hindab kohus haldusakti õiguspärasust haldusakti andmise aja seisuga. Kohtumenetluses on mingil määral võimalik ka haldusakti põhjendusi täiendada, eelkõige tuua välja asjaolud, mis ilmselgelt olid olemas ja teada haldusakti andmise ajal, kuid millegipärast ei ole kajastatud haldusaktis. Selline haldusakti täiendava põhjendamise võimalus on aga praktiliselt olematu, kui tegemist on kaalutlusotsusega, sest tagantjärgi ei ole võimalik adekvaatselt hinnata, kas vaidlusaluste otsuste või toimingute tegemisel nendest kaalutlustest lähtuti või mitte. Haldusakti põhjenduste ja kaalutluste puudumine ei võimalda kohtul seda hiljem kontrollida ning selline haldusakt ei ole lisaks kohtule arusaadav ka sellega puudutatud isikutele.
2. HMS § 40 lg-s 1 sätestatud ärakuulamispõhimõtte kohaselt peab haldusorgan enne haldusakti andmist andma menetlusosalisele võimaluse esitada asja kohta oma arvamus ja vastuväited. Sama paragrahvi lg 3 sätestab juhud, mil saab haldusmenetluse läbi viia menetlusosaliste arvamust ära kuulamata. Iisaku Vallavalitsus ei ole ühelegi neist viidanud ja seega olenemata sellest, kas varasemad seisukohad olid teada ja selged, lasus vallavalitsusel ärakuulamise kohustus ja selle järgimata jätmine võis mõjutada otsustuse sisu. Haldusakti kättetoimetamisega seonduv seda reeglina ei tee ja omab tähendust üksnes kohtusse pöördumise tähtaja arvutamise seisukohalt.
3. Kohus rõhutab, et kuna antud juhul on tegemist naaberkinnistu omanike vahelise eraõigusliku vaidlusega, millega on nõustunud ka kohtumenetluse pooled ja kolmas isik S P, oleks mõistlik ja efektiivsem võimalus oma õigusi kaitsta tsiviilmenetluses hagi esitamisega AÕS § 148 lg 3 alusel.
4. Tulenevalt eeltoodust tuleb kaebus rahuldada ja Iisaku Vallavalitsuse 20.06.2012 korraldus nr 133 „Iisaku Vallavalitsuse
5. juuni 2008.a korralduse nr 117 alusel väljastatud ehitusloa nr 614 kehtetuks tunnistamine ja ettekirjutuse-hoiatuse tegemine ehitise lammutamiseks“ tühistada.
6. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebuse rahuldamisega on kohtuotsus tehtud vastustaja ja kolmanda isiku kahjuks. Kuna kaebaja ei ole nõudnud enda kasuks menetluskulude väljamõistmist, jäävad kummagi poole menetluskulud poole enda kanda. Mare Krull kohtunik 7