) § 203 lg 1 p 1 alusel lõpetatakse osaühing kohtumäärusega, kui osanikud ei ole vastu võtnud lõpetamise otsust, kui selle vastuvõtmine oli seaduse või põhikirja alusel kohustuslik, samuti juhul, kui osanikud ei ole vastu võtnud ühtegi § 176 ettenähtud otsust või kui § 176 nimetatud otsuste tegemiseks ei ole osanike koosolekut kokku kutsutud.
lg 1 p 2 alusel lõpetatakse osaühing kohtumäärusega, kui juhatuse ametiaeg on lõppenud rohkem kui kaks aastat tagasi ja uut juhatust ei ole valitud.
lg 1 p 3 alusel lõpetatakse osaühing kohtumäärusega muudel seaduses sätestatud juhtudel.
lg 2 alusel võib osaühingu sundlõpetamise avalduse esitada juhatus, nõukogu, juhatuse liige, osanik, samuti teised seaduses nimetatud isikud. Kohus võib sundlõpetamise otsustada ka omal algatusel, kui seadusest ei tulene teisiti.
lg 3 alusel loetakse osaühing sundlõpetatuks alates lõpetamise kande tegemisest äriregistrisse. Sundlõpetamine jõustub kohtulahendi jõustumisega.
sätestab, et osaühingu lõpetamisel toimub selle likvideerimine (likvideerimismenetlus), kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. TsMS § 604 lg 2 sätestab, et kui kohus ei leia mõistliku aja jooksul isikut, kes vastaks seaduses sätestatud nõuetele ja oleks nõus ameti vastu võtma ning avaldaja ei suuda kohtu määratud tähtaja jooksul ühtki sobivat kandidaati kohtule esitada, jäetakse avaldus rahuldamata või menetlus lõpetatakse. Kui sundlõpetatud eraõiguslikule juriidilisele isikule ei õnnestu määrata likvideerijat ja mõistliku aja jooksul ei ole algatatud ka eraõigusliku juriidilise isiku pankrotimenetlust, määrab kohus ühtlasi, et isiku likvideerimismenetlust läbi ei viida ja juriidiline isik kustutatakse registrist. Registriosakond edastas kohtule osaühingu KSendise juhatuse liikme avalduse likvideerimismenetluse algatamiseks. Esitatud avalduse kohaselt ei ole osaühingul KSalates 13.05.2008 osanikku. Osaühingu osanikuks oli osaühing GT, mis on äriregistrist kustutatud 13.05.2008. 13.07.2012 esitas osaühingu KSendine juhatuse liige äriregistrile osaühingu KSsundlõpetamise avalduse likvideerimismenetluse algatamiseks ja likvideerija määramiseks. Kohus jättis 27.08.2012 esitatud avalduse käiguta ja kohustas avaldajat tasuma likvideerija tasu 958.67 eurot ning avalduse esitamise eest nõutavat riigilõivu 50 eurot. Avalduse esitanud osaühingu KSendisele juhatuse liikmele on nimetatud määrus kätte toimetatud 28.08.2012. Nimetatud isik ei ole osundatud puudusi käesoleva ajani kõrvaldanud. 2
sätestab, et osaühingu lõpetamisel toimub selle likvideerimine (likvideerimismenetlus), kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Käesoleval juhul ei ole osaühingul olnud rohkem kui kaks aastat osanikku, osaühingu osanik on äriregistrist kustutatud 13.05.2008. Sellest tulenevalt ei saa osaühing täita talle seadusega pandud kohustusi. Osaühingu ainsa juhatuse liikme volitused lõppesid 27.01.2009 ja seega esineb
Kuivõrd osaühingul ei ole ka osanikku, ei ole võimalik juhatuse liikme volituste pikendamine või uue juhatuse valimine.
lg 1 kohaselt on osaühingu likvideerijateks juhatuse liikmed, kui põhikirjas, osanike otsusega või kohtumäärusega ei ole ette nähtud teisiti. Käesoleval juhul ei ole osaühingul juhatuse liikmeid ja seega ei saa osaühingu likvideerijateks juhatuse liikmeid määrata. Avalduse esitanud endine juhatuse liige on palunud enda määramist likvideerijaks. Sundlõpetamise ja likvideerimismenetluse algatamise taotluse esitanud endine juhatuse liige ei ole käesoleva ajani tasunud likvideerija tasu ja avalduselt nõutavat riigilõivu. Kohtu hinnangul isik, kes eirab temale pandud kohustusi, ega ole kõrvaldanud kohtu poolt osundatud puudusi, ei ole võimeline täitma ka
paragrahvides 209-220 sätestatud likvideerija kohustusi. Samuti kehtisid avalduse esitanud juhatuse liikme volitused kuni 27.01.2009, mistõttu ei ole avalduse esitanud juhatuse liige volitatud
Osaühingul puuduvad teised juhatuse liikmed ning osaühingul ei ole osanikku, kes saaks uue juhatuse valida või juhatuse liikme volitusi pikendada. Kuigi kohus võib nii avalduse esitanud isiku volituste puudumise, kui ka avalduse esitamise eest nõutud riigilõivu tasumata jätmise eest keelduda avaldust menetlemast, leiab kohus
lg 1 p 2 alusel, et kuivõrd juhatuse ametiaeg on lõppenud rohkem kui kaks aastat tagasi ja uut juhatust ei ole valitud, tuleb osaühing KSregistrist kustutada kohtu enda algatusel (
Kuivõrd osaühingul ei ole juhatust ning kohtu hinnangul ei ole sundlõpetamise ja likvideerimismenetluse algatamise taotluse esitanud endine juhatuse liige võimeline täitma
paragrahvides 209-220 sätestatud likvideerija kohustusi, tuleb osaühing KSkustutada registrist ilma likvideerimismenetluseta. Kohus märgib muu hulgas, et käesolevas tsiviilasjas ei ole võimalik määrata likvideerijaks ka mõnda muud isikut, peale juhatuse liikme, tulenevalt asjaolust, et TsMS § 605 lg 1 kohaselt võib kõnealuse seadustiku § 602 nimetatud isik nõuda juriidiliselt isikult talle tekkinud kulutuste hüvitamist ja tasu oma tegevuse eest. Arvestades seda, et likvideerija kohustub täitma temale pandud ülesandeid ning likvideerija õigused ja kohustused on sätestatud
paragrahvides 209-220, ei saa kohus jätta nõudmata, et määratud likvideerija täidaks eelnimetatud sätetes ära toodud kohustusi. Samas paneks kohus likvideerija määramisel ta olukorda, kus täidetavate ülesannete eest tasu maksmiseks rahalisi vahendeid ei ole. Selline olukord aga läheb vastuollu inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artikkel 4 lõikes 2 sätestatuga, mille kohaselt ei või kelleltki nõuda sunniviisilist või kohustuslikku töötamist. Eeltoodust tulenevalt ja kooskõlas TsMS § 604 lg 2 määrab kohus, et isiku likvideerimismenetlust läbi ei viida ja juriidiline isik kustutatakse registrist
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.