2-12-12288/15

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja Kohtunik Sirje Õunpuu Määruse tegemise aeg ja koht

1. november 2012, Tallinn Tsiviilasja number 2-12-12288 Tsiviilasi DK avaldus lapsega suhtlemiskorra kindlaksmääramise nõudes Lapsega suhtlemiskorra määramine Menetlustoiming Menetlusosalised ja nende esindajad Avaldaja DK(isikukood XXX, elukoht XXX); lepinguline esindaja vandeadvokaat Mare Lust (Viruvärava Advokaadibüroo, elektronpost viruab@uninet.ee); Puudutatud isikud: KK(isikukood XXX, elukoht XXX); AK(isikukood XXX, elukoht XXX) tema esindaja vandeadvokaat Andres Lusmägi (Andres Lusmägi Advokaadibüroo OÜ, Keemia 23-1 10616 Tallinn); Tallinna Haabersti Linnaosa Valitsus (Ehitajate tee 109a 13514 Tallinn). Kohtuistungi toimumise aeg 06.november 2012.a. RESOLUTSIOON
2. Rahuldada DK avaldus osaliselt ja määrata DK ja tema tütre KK suhtlemise kord alljärgnevalt: 1.
3. DK on õigus kohtuda tütre K kaks korda kuus kahe ööpäeva jooksul lapse ema AK kokkulepitud päevadel Eestis. 1.
4. Kohtumise soovist teavitab DK oma lapse ema vähemalt 10 päeva ette. 1.
5. Isa ja lapse kohtumisel informeerib DK AK tema ja lapse edaspidisest viibimiskohast ja on kogu kohtumise jooksul AK telefoni teel kättesaadav. 1.
6. Eesti Vabariigist välja võib DK tütre viia vaid kokkuleppel AK. 2 Menetluskulude jaotus Jätta riigi õigusabi tasu ja kulud Eesti Vabariigi kanda ning ülejäänud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Määruse jõustumine ja edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest. Määrus jõustub, kui määruse peale ei saa enam edasi kaevata või kui määruskaebus jäetakse jõustunud lahendiga rahuldamata või läbi vaatamata. Määrus hakkab kehtima ja kuulub täitmisele sõltumata jõustumisest viivitamata alates päevast, kui see tehakse teatavaks isikutele, kelle kohta määrus vastavalt selle sisule on tehtud. Asjaolud ja menetluskäik DK ja AK abielust on sündinud XXX.a. tütar K . Pärast vanemate abielusuhete lõppemist 2009.a. jäi tütar elama emaga. Vanematel on lapse suhtes ühine hooldusõigus. 26.03.2012.a. esitas DK avalduse lapsega suhtlemiskorra kindlaksmääramise nõudes väites, et tema elukoht on Soomes ja lapse ema ei luba tütart Soome isa juurde. DK palub kohtul määrata kindlaks, et tema veedab lapsega iga kuu 2 nädalavahetust (teine ja neljas nädal). Isa võtab reedel lapse lasteaiast või ema kodust kell 17.00 ja toob pühapäeval ema elukohta hiljemalt kella 19.
7. Laps veedab nädalavahetused Eestis või Helsingis on õigus tütrega suhelda üle ühe nädala laupäevast kella 12.00-st kuni pühapäevani kella 12.00ni. DK veedab koos lapsega 2 nädalat suvepuhkust (juuni-august). Pärast lapse kooliminekut veedab laps ühe koolivaheaja (kas sügisese või kevadise) emaga ja teise isaga, talvisest koolivaheajast veedab laps ühe nädala emaga, teise isaga. Kooskõlas lapse ema sooviga veedab DK lapsega aega jõulude, uusaasta, ülestõusmispühadel ja jaanipäeval. Lapse ema, AK, ei vaidle vastu isa ja lapse kokkusaamisele. Vastupidi, ta soovib ja toetab isa ja lapse suhtlemist, kuid leiab, et kokkusaamised võiksid toimuda Eestis. Nädalavahetuse sõidud Soome on lapsele väga väsitavad ja pealegi on pühapäeviti lapsel treeningtunnid. Eeltoodud seisukohta kinnitas igati negatiivne kogemus kohtuistungil kokkulepitud kohtumisest Soomes. DK soovib kohtule esitatud avalduses erinevaid kohtumisi lapsega, kuid tegelikkuses ei ole ta ise kõigist kohtumistest väga huvitatud, sest on ise kokkulepitud kohtumisi ära jätnud sellest ette teatamata. Eeldab, et lapse kooliealiseks saamisel on lapsele Soome vahet sõitmine jõukohasem ja temal ei ole siis põhimõttelisi vastuväiteid isa ja lapse kohtumiseks ka Soomes. Haabersti Linnaosa Valitsus leiab, et DK avalduses esitatud tütrega suhtlemiskord ei ole praeguses olukorras lapse huvidest lähtuv. Isa ja lapse kohtumised peaksid tihenema järkjärgult, et neil oleks võimalik üksteist paremini tundma õppida ja lapsevanemal kohaneda vanema rolli täitmisega. Esialgselt peaksid kohtumised toimuma Eestis terve päeva ulatuses ja alles edaspidi kui isa-lapse suhe on kindel ning laps tunneb ennast vanemaga koos olles turvaliselt, võiks kaaluda lapse viimist Soome. Üheks võimaluseks kaaluda ka varianti, et laps läheb Soome ja tuleb sealt koos emaga. 3 Lapse esindaja menetluses on seisukohal, et isa ja tütre suhtlemine võiks toimuda 2 korda kuus reedest pühapäevani. Sel ajal peaks isa teatama lapse emale lapse viibimiskohast ja olema lapse emale telefoni teel kättesaadav. Arvestades lapse ema toetavat suhtumist isa-lapse suhtlemisse ja avaldaja eelnevat käitumist, ei ole usutav avaldaja huvi lapsega suhtlemiseks avalduses toodud tihedusega. Kohus määras esimesel kohtuistungil vastavalt vanemate kokkuleppele isa ja tütre kohtumiseks
8. või 29.juulil Tallinnas, samuti, et 25.- 26.augusti veedavad AK ja tütar K DK juures Helsingis. Eesmärgiks tutvuda DK elamistingimustega lapse võimalikuks viibimiseks isa juures ööpäevaringselt. DK esimene kohtumine tütrega toimus Eestis 28.29.juulil ööpäeva jooksul. Lapse isa ja ema kokkuleppel pidi isa tütrega sõitma Pärnusse, õhtuks ilmes, et sõitsid siiski Türile sugulaste juurde. Sellest probleemi ei tekkinud ja isa lubas last uuesti külastada 11.augustil. Selle külastuse jättis DK ära, sellest eelnevalt teatamata. Nimetatud päeval ei olnud ta ka telefonil kättesaadav ega vastanud sõnumitele. Vastavalt eelnevale kokkuleppele sõitis AK koos tütrega 25.augustil Helsingisse. Enne laeva Helsingisse jõudmist teatas DK, et tema sadamasse vastu ei tule ja tütrel koos emaga tuleb iseseisvalt jõuda tema elukohta, mille DK oli ootamatult vahetanud. AK koos tütrega esines mitmeid raskusi ja seiklusi DK elukohta jõudmiseks. Kohtumisel oli DK ärritunud ja heitis AK ette, et viimane sekkub tema ellu. Kuigi DK oli nii kohtule kui ka Haabersti Linnaosa Valitsuse töötajatele kinnitanud, et ta elab Helsingis üksi, selgus, et tegelikkuses elab samas korteris naisterahvas kahe alaealise lapsega. Pärast seda DK haaras tütre, jooksis parklas teda oodanud autosse ja teatas, et toob lapse laeva väljumise ajaks sadamasse. AK jäi üksi võõrasse keskkonda, seejuures lapseröövist traumeeritud olekus. Kell 18.00 tõi DK tütre sadamasse olles endiselt vihane AK peale ja heites ette sekkumist tema isiklikku ellu. Ilmnes, et päeva jooksul oli laps söönud vaid võileiva. DK on kohtuistungi toimumisest teadlik, kutse isiklikult kätte saanud, istungile ilmunud ei ole tema ega tema esindaja. Kohtumääruse põhjendused ja järeldus DK ja AK ühine tütar, K , kes käesolevalt on 5-aastane, elab neljas aasta koos emaga. Isal on probleeme lapsega suhtlemises, ta leiab, et ei suuda tütre emaga lapsega suhtlemise korras ja viisis kokku leppida. Sellel põhjusel palub DK kohtul määrata kindlaks lapsega suhtlemise kord. Suhtlusõigus on osa lihasele vanemale kuuluvast põhiseaduslikust vanemaõigusest (PS § 27). Eesti Vabariigi lastekaitse seaduse § 28 sätestab, et lapsel, kes on lahutatud ühest või mõlemast vanemast, on õigus säilitada isiklikud suhted ja kontakt mõlema vanemaga ja lähedaste sugulastega, välja arvatud juhul, kui see kahjustab last. Sama seaduse § 3 kohaselt tuleb alati ja igal pool seada esikohale lapse huvid. Perekonnaseaduse (PKS) § 143 lg 1 kohaselt on lapsel õigus isiklikult suhelda mõlema vanemaga. Mõlemal vanemal on kohustus ja õigus suhelda lapsega isiklikult. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt peab vanem hoiduma tegevusest, mis kahjustab lapse suhet teise vanemaga või raskendab lapse kasvatamist. 4 Kohus leiab, et kuna DK ja AK ei ole seni saanud kokkuleppele, kuidas korraldada nende ühise tütre Ksenja suhtlemist isaga tuleb suhtlemiskord kindlaks määrata kohtu poolt. Korra kindlaksmääramisel arvestab kohus järgmiste asjaoludega: - - - - - - KK on viimase nelja aasta jooksul elanud koos emaga ja tema suhtlemine isaga on olnud juhusliku iseloomuga ja piirdunud lühiajaliste kokkusaamistega. Nimetatud asjaolu on vanemate poolt omaks võetud. Tütar soovib isaga kohtuda ja tunneb puudust isaga suhtlemisest. Lapse ema, AK, toetab tütre ja isa suhtlemist, kuid suhtlemisviiside valikul lähtub eelkõige lapse huvidest. Tõendatud lapse vanemate seletustega kohtuistungil (t.l.30-31). Tulenevalt isa-tütre senise suhtlemise lühiajalisest ja juhuslikust iseloomust ei ole olnud piisavalt aega lapsel-vanemal teineteise paremaks tundmaõppimiseks, DK vanema rolli täitmisega kohanemiseks ja lapsele turvatunde tekitamiseks. Kohaliku omavalitsus on samal seisukohal (t.l. 24). Kohtul puudub ülevaade DK elamistingimuste ja elukorralduse kohta Soome Vabariigis. Avaldaja on korduvalt menetluse jooksul kohtule kinnitanud, et elab üksi ja lapsele on tema elukohas loodud kõik vajalikud tingimused eakohaseks- ja turvaliseks viibimiseks. Lapse ja ema viibimisel Soomes ilmnesid väidetust erinevad asjaolud. DK selgituste andmiseks kohtuistungile ei ilmunud. (t.l. 43-46 ja 58-59). AK suhtub isa-tütre suhtlemisse mõistvalt ja toetavalt, mistõttu on vanemad juulikuus suutnud iseseisvalt kokku leppida ja korraldada isa-tütre ööpäevaringse kohtumise. Lepiti kokku ka järgmine kohtumine, mis ei toimunud DK mitteilmumise tõttu. DKsuhtus kohtumise ärajäämisse vastutustundetult, kuna ei pidanud vajalikuks informeerida last ja lapse ema tema mitteilmumisest ning lubas lapsel asjatult oodata. Selline käitumine oli lapse huvisid kahjustav. Ka lapsega kohtumisel Helsingis ei seadnud DK esikohale lapse huve, vaid lähtus eelkõige enese emotsioonidest ja huvidest näidates lapse ees põlglikku suhtumist lapse emasse. Eelnimetatu näitab, et DK vajab aega lapsevanema rolliga kohanemiseks. DK ja tema esindaja mitteilmumine kohtuistungile või mitteilmumise põhjustest teavitamata jätmine näitab avaldaja ükskõikset suhtumist tema avalduse läbivaatamisse ja lapsega suhtlemiskorra kindlaksmääramisse. Kohus arvestades eeltoodut ja kõigi menetlusosaliste seisukohti leiab, et avaldus ei kuulu rahuldamisele täies ulatuses. Lapse huvides on isaga kohtumine kaks korda kuus kahe ööpäeva jooksul Eestis. Kohus ei pea vajalikuks määrata kindlaks konkreetseid päevi, sest tulenevalt senisest kogemusest saavad lapse vanemad sellega iseseisvalt hakkama. Ksenija viibimine Soomes isa juures saab kõne alla tulla isa-tütre suhte arenemisel eeldatavalt umbes 2 aasta pärast. See võib toimuda ka varem, kuid sellisel juhul vanemate kokkuleppel, arvestades, et AK on ka sellist võimalust ette näinud, kuid peale isa-lapse suhte usalduslikuks muutumist (t.l. 46). Kohtumised lapse koolivaheaegadel saab vajadusel kindlaks määrata lapse kooliealiseks saamisel lepitusmenetluse käigus. Lähtudes TsMS § 172 lg 1 esimeses lauses ja sama paragrahvi lg 3 teises lauses sätestatust, tuleb kohtu hinnangul jätta praeguses asjas riigi õigusabi tasu ja kulud Eesti Vabariigi kanda ning ülejäänud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Sirje Õunpuu Kohtunik 5 6