) §-s 100 määratletud kui võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Vaidlust ei ole selles, et kostja rikkus lepingut, kui jättis täitmata lepingu üldtingimuste p-des 6.1 ja 10.1 ettenähtud kohustuse tagastada hagejale laenusumma maksegraafikus fikseeritud tähtpäeval (lepingu p 2.7 kohaselt iga kuu 12. kuupäev) ja summas ning tasuda intress vastavalt lepingus fikseeritud intressimäärale (lepingu p 2.3 kohaselt 20% aastas).
lg 1 p-d 1, 4 ja 6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, taganeda lepingust või öelda leping üles ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Sama paragrahvi 2. lõike järgi võib võlausaldaja kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Eelkõige ei võta kohustuse rikkumisest tuleneva õiguskaitsevahendi kasutamine võlausaldajalt õigust nõuda kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. 3
Nimetatud sätte kohaselt tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu.
lg-st 1 (05.06.2008 kehtinud redaktsioon) tuleneb, et krediidileping on leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub tasuma krediidilt intressi ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. 6.
lg 1 sätestab, et krediidiandja võib osamaksetena tagastatava krediidi puhul krediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva osamaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul osamaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Sama paragrahvi 2. lõike kohaselt peab krediidiandja tarbijale hiljemalt koos
lg-s 1 nimetatud tähtaja andmisega pakkuma võimalust läbirääkimisteks, et leida võimalus kokkuleppele jõudmiseks. Toimikumaterjalidest (tl 21) nähtuvalt on hageja
lg-te 1 ja 2 nõuded täitnud, seega on leping 11.06.2010 kehtivalt üles öeldud (tl 22). Kuigi lepingu väljavõttest (tl 59-90) nähtub, et kostja on rikkunud
lg-s 1 sätestatud lepingu kohase täitmise nõuet lepingu sõlmimisest alates, on hageja väljendanud soovi tulevikus lepingut mitte enam jätkata 11.06.2010 lepingu ülesütlemise teates. Kohus märgib, et kujundusõiguste teostamiseks ei ole konkreetseid tähtaegu ette nähtud. Tegemist on võlausaldaja õigusega lepingulise suhte ühepoolselt muutmiseks juhul, kui kujundusõiguse eeldused ja kasutamise tingimused on täidetud. Ülesütlemise esmaseks tagajärjeks on kogu tagasimaksmata krediidi tagasimaksmise nõude sissenõutavaks muutumine, millele lisanduvad ülesütlemise hetkeni tekkinud intressi- ja viivise nõuded. 7. Võlausaldaja võib nõuda kohustuse täitmist juhul, kui võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest. Vastavalt
lg-le 1 vastutab võlgnik kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav. Eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav. Kuna rikkumise vabandatavus on üldjuhul olemuslikult välistatud raha maksmise kohustuse rikkumisel, siis vastutust välistavaid asjaolusid ei esine. 8.
lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Hageja ja kostja vahel sõlmitud lepingu alusel oli kostjal raha maksmise kohustus, mida kostja on rikkunud. Lepingu p 2.1 alusel andis hageja kostjale krediiti 30 000 krooni, so 1917,35 eurot (tl 18). Kostja on vastuses hagile võtnud omaks hagejalt laenu saamise nimetatud summas (tl 36-38). Hageja nõuab kostjalt tagastamata krediidisummat suuruses 1443,60 eurot. Lepingu väljavõttest (tl 90) nähtuvalt on kostja lepingu kehtivuse ajal maksnud hagejale tagasi 16 486,56 krooni (1053,68 eurot), millest 7412,60 krooni (473,75 eurot) on tasutud põhinõude (tagastamata krediidisumma) katteks ja 9073,96 krooni (579,93 eurot) intressi katteks, kuivõrd lepingu p 2.8 kohaselt on tegemist annuiteetgraafikuga, mis tähendab, et kuigi igakuine makse (krediidisumma tagasimakse ja intressimakse kokku) on võrdse suurusega, on maksegraafiku alguses tagastamisele kuuluv krediidisumma väiksem intressist ja vaatamata lepingu üldtingimuste p-s 11.1 ja
lg-s 2 sätestatule, on annuiteetgraafikust tingituna hagejale tagasi makstud summast arvestatud intressi katteks suurem summa kui põhinõude katteks. Kuna kostjal on kohustus tagastada hagejale krediidisumma 30 000 krooni, millest on tagastatud 7412,60 krooni, siis kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele 22 587,40 krooni (30 000 – 7412,60) ehk 1443,60 eurot põhivõlgnevuse katteks. 9. Krediidilepingu, mille alaliigiks on tarbijakrediidileping, kohaselt on krediidisaajal kohustus tasuda krediidilt intressi. Intress on tasu raha kasutamise eest kokkulepitud aja jooksul. Lepingu p 2.3 järgi oli intressi määraks 20% aastas. Krediidiandjal on õigus otsustada, millise intressiga ta krediiti annab. Kostja on 05.06.2008 hagejaga lepingut sõlmides sellise intressimääraga nõustunud. Lepinguvabaduse põhimõtte kohaselt on isikud vabad ning õigustatud ise otsustama 4
lg 1 esimese lause kohaselt ei või tarbijalt võlgnetavate maksetega tasumisega viivitamisel nõuda
lg-s 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist.
lg 1 järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse
§-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Praegusel juhul on lepitud kokku 20% suuruses intressimääras aastas. Samuti tuleneb lepingu üldtingimuste p-st 9.1, et kui laenusaaja ei tagasta laenusummat või selle osa maksegraafikus märgitud tähtpäevaks, on laenusaaja kohustatud tasuma pangale tähtaegselt tasumata summalt või selle osalt viivist vastavalt hinnakirjale, mille kohaselt viivise määr on 0,1% päevas (laenude all muud tasud). Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-120-08 leidnud, et
lg 1 esimene lause viitab ka
Kui pooled on kehtivas tarbijakrediidilepingus kokku leppinud seadusjärgsest viivisemäärast kõrgemas intressimääras, siis peab võlgnik arvestama sellega, et maksetega viivitamisel järgnevad
lg 1 ja
lg 1 kolmandas lauses sätestatud sanktsioonid, st kohustus maksta viivist lepinguga ettenähtud intressimäära järgi. Seetõttu on hagejal õigus nõuda kostjalt viivist samas ulatuses, milles on kokku lepitud tarbijakrediidilepingus intressimäärana, antud juhul 20% suuruses intressimääras. Lepingu väljavõttest nähtuvalt on kostja rikkunud kokku lepitud ja
lg-s 1 sätestatut, mille kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. Kostjal oli lepingu järgi kohustus maksta hagejale iga kuu 12. kuupäeval laenusumma tagasimakse koos intressimaksega. Pärast tähtpäeva möödumist muutus iga osamakse sissenõutavaks (
lg 8 ja § 162 alusel, mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja 168,44 eurot 04.01.2011 seisuga sissenõutavaks muutunud viivise katteks.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.