← Eesti

3-10-1118/51

OTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Menetlusosalised Asja läbivaatamine Resolutsioon Edasikaebamise kord Tallinna Halduskohus Monika Laat

) § 135 lg 1 eesmärk on taastada teenistuja jaoks samasugune olukord, kui ametnikul oli enne ebaseaduslikku koondamist, ning hüvitada ebaseadusliku koondamisega tingitud kahju, mis seisneb selles, et ebaseadusliku koondamise ajal ei saanud ametnik teenida oma tavapärast töötasu. J. A. töötasu koosnes enne koondamist ja koosneb ka praegu astmepalgast, astmepalga suurendusest, lisatasust staaži eest, perioodilisest täiendavast lisatasust (lisatasu nõutavast tulemuslikuma töö eest), tööaja graafiku järgsest öötöö tasust ja õhtutöö tasust ning tasust usaldusisiku töö tundide eest. MTA on hüvitise määramise aluseks võtnud üksnes astmepalga, astmepalga suurenduse ja staažitasu. Sisuliselt peab J. A. oma ebaseadusliku koondamise eest nö peale maksma; 2) Lisatasu nõutavast tulemuslikuma töö eest ei ole MTA-s tegelikult tulemusliku töö põhine, vaid määratakse poole aasta kaupa ette. Sisuliselt on tegemist palga suurendamisega. Nimetatud lisatasu oli määratud J. A’le enne tema koondamist ja määrati kohe ka siis, kui J. A. teenistusse ennistati; 3) Kuigi J. A’le ei olnud koostatud tööaja graafikuid tema ebaseaduslikult koondamise ajaks, on võimalik tööaja graafikust sõltuvad palga osad välja arvutada. Kuna J. A. koondati kolme samaväärse ametikoha hulgast, saaks arvutamise aluseks võtta allesjäänud samaväärse ametikoha graafiku; 4) J. A. ja MTA vahel

  1. detsembril 2006 sõlmitud kokkuleppe kohaselt tagati J. A’le võimalus täita usaldusisiku ülesandeid põhitöö ajal vähemalt 4 tundi nädalas. Ka seda tasu oleks pidanud vastustaja arvestama; 5) MTA
  2. märtsi
  3. a arve nr 18000066 õigusvastaseks tunnistamise põhjendatud huviks on kaitsta end MTA võimalike toimingute eest arvel märgitud summa sissenõudmisel. VASTUSTAJA SEISUKOHT
  4. MTA palub jätta kaebuse rahuldamata, selgitades järgmist: 1) MTA võttis teenistusest sunnitult puudutud aja eest tasu arvestamise aluseks J. A. teenistusest vabastamise seisuga määratud ametipalga, mis koosnes
  5. palgaastmest ja astmepalga suurendusest (diferentseeringust), samuti lisatasu teenistusstaaži eest. Kuna teenistusest sunnitud puudutud perioodil (4.-
  6. detsembril 2008) kehtis MTA peadirektori
  7. juuli
  8. a käskkiri nr 1414-k, millega J. A’le oli määratud lisatasu nõutavast tulemuslikuma töö eest, võttis MTA tasu arvestamisel arvesse ka nimetatud lisatasu; 2) MTA peadirektori
  9. aprilli
  10. a käskkirjaga nr 144-p kinnitatud MTA teenistujate palgajuhendi (MTA palgajuhend) p 2.1.
  11. kohaselt on peadirektoril õigus määrata teenistujale lisatasu nõutavast tulemuslikuma töö eest teenistuja teadmiste, oskuste ja töötulemuste hindamise alusel. MTA palgajuhendi p 2.1.
  12. kohaselt võib nimetatud lisatasu määrata struktuuriüksuse juhi esildise alusel peadirektori käskkirjaga pooleks aastaks ning väljamakse toimub iga kuu proportsionaalselt teenistuses oldud ajale. Seega on nõutavast tulemuslikuma tasu maksmine tööandja kaalutlusotsus ning seda lisatasu

§ 135lg 1 ei hõlma; 2

(6)3)

§ 135

lg 1 alusel makstava tasu eesmärk on taastada olukord, kus ametnik oleks olnud siis, kui teda ei oleks ebaseaduslikult vabastatud, kuid see ei anna alust nõuda tööandjalt tagasiulatuvalt hüpoteetiliste tööaja graafikute koostamist. Sellised tagantjärele koostatud graafikud ei saa kajastada tegelikku olukorda, sest graafiku aluseks on kogu meeskonna panus ja selle liikmete arv. Kui J. A. oleks teenistuses olnud, oleks vastavalt muutunud ka kahe allesjäänud samaväärse töökoha tööaja graafikud. KOHTU PÕHJENDUSED 5.

§ 135lg 1 (enne 1.

jaanuari

  1. a kehtinud redaktsioonis) sätestab, et ebaseaduslikult teenistusest vabastatud ametnikul on õigus nõuda vabastamise seadusevastaseks tunnistamist, teenistusest vabastamise aluse muutmist ja tasu teenistusest sunnitult puudutud aja eest. Kohtuotsusega haldusasjas nr 3-08-2629 tunnistati J. A. teenistusest vabastamine seadusevastaseks, ennistati J. A. teenistusse ning tehti MTA-le ettekirjutus J. A’le väljamaksmisele kuuluva tasu väljaarvutamiseks. J. A. vabastati teenistusest
  2. detsembrist 2008 ja ennistati teenistusse
  3. aprillist
  4. MTA võttis teenistusest sunnitult puudutud aja eest tasu arvestamise aluseks J. A’le teenistusest vabastamise seisuga määratud ametipalga, mis koosnes
  5. palgaastmest ja astmepalga suurendusest (diferentseeringust), lisatasu teenistusstaaži eest ning perioodi 4.-
  6. detsember 2008 eest ka lisatasu nõutavast tulemuslikuma töö eest. Pooltel ei ole vaidlust selle üle, et MTA võis J. A’le makstava tasuga tasaarvestada temale teenistusest vabastamisel määratud koondamishüvitise, samuti selle üle, et J. A’l on kohustus MTA-le tagasi maksta
  7. märtsi
  8. a arvel nr 18000066 märgitud koolituskulude hüvitis 5 000 krooni. Vaidlus on selle üle, kas MTA oleks pidanud J. A’le teenistusest sunnitud puudutud aja eest väljamõistetud tasu osana arvestama ka lisatasu nõutavast tulemuslikuma töö eest perioodil
  9. jaanuar kuni
  10. aprill 2009, tööaja graafiku järgset tasu öötöö, õhtuse töö ja koduse valveaja eest ning tasu usaldusisiku ülesannete täitmise eest (tl 133). Kaebaja põhjendatud huviks on kaitsta end MTA võimalike toimingute eest MTA
  11. märtsi
  12. a arvel nr 18000066 märgitud summa sissenõudmisel. Vastustaja selgitas, et kui kohus ütleb, milliseid komponente peab

§ 135

lg 1 alusel makstava tasu puhul arvesse võtma, on võimalik esitada kaebajale uus arve (tl 134). Seetõttu peab kohus kaebaja põhjendatud huvi tuvastamiskaebuse esitamiseks piisavaks. 6.

§ 81avab riigiteenistuja palga, ametipalga ja palgamäära mõisted.

Palgaks nimetatakse ametipalka koos seaduses sätestatud lisatasudega ja seaduse alusel makstavate lisatasudega (

§ 81lg 1).

Ametipalgaks nimetatakse palgaastmele vastavat palgamäära (

§ 81lg 2).

Palgamäär on ametniku palgaastmele vastav

§ 9

3. lõike alusel Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud või selle alusel diferentseeritud rahasumma (

§ 81lg 3).

Avaliku teenistuse seadusest ei selgu aga üheselt mõistetavalt, mida mõista

§ 135lg-s 1 sätestatud „tasu“ all ning kuidas sellise tasu suurust arvutada.

Riigikohus selgitas haldusasjas nr 3-3-1-41-99 (p 4), et

§ 135

eesmärk on anda ebaseaduslikult vabastatud ametnikule õigus saada tasu kogu aja eest, mil ta oli temast sõltumatutel põhjustel ilma töötasuta, ning väljamõistetav tasu ei või olla väiksem ebaseaduslikult vabastatud ametniku enda või tema asemele võetud ametniku ametipalgast. Haldusasjas nr 3-3-1-35-99 leidis Riigikohus, et teenistusest sunnitult puudutud aja eest tasu väljamõistmisel

§ 135

lg 1 alusel tuleb lähtuda palgast, mis kehtis perioodil, mille eest see tasu kuulub väljamõistmisele. Tallinna Ringkonnakohus selgitas

  1. jaanuari
  2. a otsuses haldusasjas nr 3-07-2332 (p 14), et teenistusest sunnitult puudutud aja eest tasu 3

(6)väljaarvutamisel tuleb võtta arvesse astmepalk, selle diferentseering ning seaduses ettenähtud lisatasud (lisatasu teenistusaastate eest).
  1. Vaidlust ei ole selle üle, et kaebajale oli MTA peadirektori käskkirjaga määratud lisatasu nõutavast tulemuslikuma töö eest
  2. juulist
  3. detsembrini 2008 (tl 7) ning perioodi 4.-
  4. detsember 2008 eest on vastustaja nimetatud lisatasuga kaebajale

§ 135lg 1 alusel makstava tasu suuruse kindlakstegemisel ka arvestanud.

Kaebaja leiab, et lisatasu nõutavast tulemuslikuma töö eest oleks pidanud arvestama ka

  1. a
  2. jaanuari kuni
  3. aprilli eest, sest MTA praktika kohaselt ei arvestatud lisatasu määramisel tegelikult töö tulemuslikkusega ning kaebajale määrati lisatasu teenistusse ennistamise järel kohe uuesti. Vabariigi Valitsuse
  4. detsembri
  5. a määruse nr 182 „Riigiteenistujate töötasustamine“ (määrus nr 182), mida rakendatakse alates
  6. jaanuarist 2009, § 3 sätestab alused nõutavast tulemuslikuma töö eest lisatasu maksmiseks. Sellist lisatasu võib maksta asutuse juhi või teenistusse võtmise õigust omava isiku otsusel vastavalt asutuses kehtestatud lisatasude maksmise korrale (§ 3 lg 1) ning lisatasu maksmise aluseks on teenistuja teadmiste, oskuste ja töötulemuste hindamine (§ 3 lg 3). Määruse nr 182 § 4 seab piirangud nõutavast tulemuslikuma töö eest määratava lisatasu suurusele. MTA palgajuhendi (tl 74-80) p 2.1.
  7. kohaselt on peadirektoril õigus määrata teenistujale lisatasu nõutavast tulemuslikuma töö eest teenistuja teadmiste, oskuste ja töötulemuste hindamise alusel, arvestades töö, sh ametikoha hindamise tulemusi ja kvaliteeti, töötaja professionaalsust, eeskujulikku klienditeenindust, initsiatiivikust, lojaalsust, otsustusvõimet, lahenduste leidmist, töö eripära ning ajutiselt suurenenud töökoormust. MTA palgajuhendi p 2.1.
  8. kohaselt võib nimetatud lisatasu määrata struktuuriüksuse juhi esildise alusel peadirektori käskkirjaga pooleks aastaks ning väljamakse toimub iga kuu proportsionaalselt teenistuses oldud ajale. MTA palgajuhendi p 2.1.
  9. alusel on peadirektoril õigus struktuuriüksuse juhi esildise alusel punktis 2.1.
  10. nimetatud lisatasu suurust punktis 2.1.
  11. sätestatud perioodi jooksul muuta. Eeltoodust tuleneb, et nõutavast tulemuslikuma töö eest lisatasu määramine on MTA peadirektori kaalutlusotsus; lisatasu määratakse maksimaalselt pooleks aastaks; ning lisatasu määramine põhineb struktuuriüksuse juhi esildisel, mille aluseks on omakorda konkreetse teenistuja teadmiste, oskuste ja töötulemuste hindamine. See tähendab, et ühelgi MTA teenistujal ei ole subjektiivset õigust nõuda, et talle makstakse kogu teenistuses oleku ajal lisatasu nõutavast tulemuslikuma töö eest. MTA on kohtule selgitanud, et kõigile MTA teenistujatele nimetatud lisatasu ei makstud ning praktikas on seda lisatasu ka vähendatud või selle maksmine lõpetatud (tl 133). MTA palgajuhendi sätteid ning MTA praktikat arvestades ei ole kohtul alust arvata, et peadirektori kaalutlusõigus kaebajale lisatasu määramisel oleks olnud ahenenud selliselt, et kaebajale oleks tulnud teenistussuhte jätkudes alates
  12. jaanuarist 2009 igal juhul lisatasu määrata. Seetõttu leiab kohus, et vastustaja ei pidanud

§ 135

lg 1 alusel makstava tasu arvutamisel arvesse võtma lisatasu nõutavast tulemuslikuma töö eest perioodi eest

  1. jaanuarist
  2. aprillini
  3. Kohus märgib, et asjaolu, kas kaebajale lisatasu määramine kohe teenistusse ennistamise järel oli põhjendatud ning millistest kaalutlustest lähtuvalt MTA peadirektor seda tegi, ei ole käesoleva vaidluse esemeks. Samuti ei ole käesoleva vaidluse esemeks see, kas kaebajale oleks teenistusse ennistamise järel pidanud lisatasu määrama tagasiulatuvalt, sest lisatasu määramise käskkirja ei ole kaebaja vaidlustanud.
  4. J. A. leiab, et vastustaja oleks pidanud hüvitise maksmisel arvesse võtma ka tööaja graafikust sõltuvad palgakomponendid (tasu öötöö, õhtuse töö ja koduse valveaja eest), võttes arvutamise aluseks kaebaja koondamise järel allesjäänud samaväärse ametikoha tööaja graafiku. 4

(6)MTA palgajuhendi p 1.
  1. kohaselt on teenistujale palga maksmise aluseks tööajatabel, mille koostab iga struktuuriüksuse kohta ametnik, kellele struktuuriüksuse juht on selle ülesandeks teinud. MTA palgajuhendi p 2.7.
  2. kohaselt arvestatakse lisatasu töötamise eest öösel, õhtusel ajal ja puhkepäevadel vastavalt tööajatabelis fikseeritud ajale. Töö eest öösel makstakse teenistujale lisatasu 30% tema tunnipalga määrast (ametipalk jagatud kuu normtunnid) iga öösel töötatud tunni eest (p 2.7.2.) ja töö eest õhtusel ajal 15% teenistuja tunnipalga määrast iga õhtusel ajal töötatud tunni eest (p 2.7.3.). Valveaeg on MTA palgajuhendi p 2.7.
  3. kohaselt osa puhkeajast, mil teenistuja peab olema kättesaadav erakorraliste ülesannete täitmiseks. Valveaja kestus on kuni 30 tundi kuus, neid tunde ei arvata tööaja hulka. MTA palgajuhendi p 2.7.
  4. sätestab, et teenistujad, kelle suhtes rakendatakse valveaega, määratakse vähemalt üheks kuuks peadirektori käskkirjaga ning neile makstakse lisatasu kuni 15% ametipalgast proportsionaalselt valves oldud ajale. Käskkirja andmise aluseks on struktuuriüksuse juhi esildis, mis peab sisaldama ametniku nime ja kirjalikku nõusolekut, valveaja kohaldamise kestvust (kuupäevad ja kellaajad) ning valveaja kohaldamise põhjust. Valveajal töötatud aja eest makstakse teenistujale palka ja valveaja lisatasu vastavalt tööajatabelis fikseeritud ajale. Eeltoodust järeldub, et öötöö, õhtuse töö ja koduse valveaja tundide arv konkreetses kuus ja seega lisatasu saamise õigus ning lisatasu suurus sõltub teenistujate ja tööandja vahelisest kokkuleppest, mis fikseeritakse igakuiselt tööajatabelis. Koduse valveaja kohaldamise täiendavaks eelduseks on teenistujaga sõlmitud kokkulepe ja peadirektori käskkiri. Kaebaja on esitanud kohtule oma
  5. a augusti, septembri ja oktoobri palgalehed (tl 17), millelt selgub, et kaebajale makstud tasu öötöö, õhtuse töö ja koduse valveaja eest oli kuude lõikes küllalt erinev ning näiteks septembris 2008 kaebajale öötöö eest lisatasu ei makstudki. Ka J. A. ametikohaga võrreldavate ametikohtade tööaja graafikutest perioodil
  6. detsember 2008 kuni
  7. aprill 2009 (tl 19-23) nähtub, et erinevatel teenistujatel oli tundide arv (ja seega ka lisatasu suurus) nii kuude lõikes kui omavahel võrrelduna erinev. Graafikute põhjal võib ka eeldada, et öötöö, õhtuse töö ja koduse valveaja tunnid jaotati ära ametis olnud teenistujate vahel ning seega ei anna nimetatud graafikud adekvaatset teavet olukorra kohta, kus teenistujana oleks jätkanud ka kaebaja. Vaidlust ei ole selle üle, et kaebaja asemele tema koondamise järel uut teenistujat ei palgatud, seega tehti sama töö ära väiksema isikute hulgaga ning see võis vastavalt kajastuda ka nimetatud isikute töötundides ja töötasus. Kuna tööajatabel peab kajastama tegelikku olukorda, ei saa vastustajalt nõuda nende tagantjärele koostamist, kui teenistuja teenistusse ennistatakse. Tööajatabel peab arvestama konkreetsel ajahetkel teenistuses olevate isikute arvu ja nende tööpanusega. Neid kaalutlusi arvestades leiab kohus, et kaebaja arutlused selle üle, kas ja kui palju tal jäi ebaseadusliku koondamise tõttu öötöö, õhtuse töö ja koduse valveaja eest lisatasu saamata, on hüpoteetilised. Praegusel juhul puudub otsene põhjuslik seos kaebaja ebaseadusliku koondamise ning kaebaja poolt saamata jäänud hüpoteetilise öötöö, õhtuse töö ja koduse valveaja eest makstava lisatasu vahel. Kohtu arvates ei hõlma

§ 135

lg 1 alusel makstav tasu selliseid lisatasusid, mis ei ole osa töötaja ametipalgast ning mille suurus konkreetses kuus ei ole kindlaks määratud, vaid sõltub teenistuja ja tööandja vahel kokku lepitud tööaja graafikust (erinevalt nt seadusest tulenevad lisatasud teenistusstaaži või akadeemilise kraadi eest).

  1. Kaebaja arvates oleks vastustaja pidanud hüvitise arvutamisel arvestama ka usaldusisiku tasuga. MTÜ Pärnu Tolliametnike Ametiühingu ja MTA vahel
  2. detsembril 2006 sõlmitud kokkuleppe nr 1.1-2/22 kohaselt (tl 16) tagas MTA usaldusisikule võimaluse täita usaldusisiku ülesandeid põhitöö ajal vähemalt 4 tundi nädalas (p 2.1.); usaldusisik vabastatakse põhitööst usaldusisiku ülesannete täitmiseks ühel päeval nädalas, milleks on esimene graafikujärgne 5

(6)tööst vaba päev nädalas (p 2.2.) ning punktides 2.
  1. ja 2.
  2. nimetatud ajaks säilitab MTA usaldusisikule keskmise palga ning õigusaktidega ettenähtud soodustused ja tagatised (p 3.3.). Kohus leiab, et usaldusisiku tasu eraldi arvestamiseks puudub alus, sest kokkuleppest tulenevalt ei makstud nimetatud aja eest usaldusisikule eraldi lisatasu, vaid kokkuleppe kohaselt säilitati temale usaldusisiku ülesannete täitmise ajaks keskmine palk. Lisaks nähtub kaebaja
  3. a augusti, septembri ja oktoobrikuu palgalehtedelt, et näiteks oktoobrikuu eest ei ole kaebajale usaldusisiku tasu makstud (tl 17). Seega võib eeldada, et usaldusisiku tundide kasutamine sõltus vajadusest ning usaldusisikul ei olnud kohustust igas kuus kokkuleppega lubatud maksimaalset tundide arvu ära kasutada.
  4. Kokkuvõttes leiab kohus, et vastustaja on kaebajale

§ 135

lg-s 1 ettenähtud tasu maksmisel õigesti arvestamata jätnud lisatasu nõutavast tulemuslikuma töö eest ning tööaja graafiku järgse tasu öötöö, õhtuse töö ja koduse valveaja eest, samuti tasu usaldusisiku ülesannete täitmise eest. Need on seaduse alusel ametipalgale lisaks makstavad lisatasud, mille saamise õigus sõltub tööandja kaalutlusotsusest või mille suurus sõltub teenistuja ja tööandja vahelisest kokkuleppest, mis fikseeritakse tööajatabelis. Selliste lisatasude arvamine

§ 135lg-s 1 ettenähtud tasu koosseisu ei ole selle sätte eesmärgiga hõlmatud.

Selliste lisatasude arvestamist ei näe ette ka otsuse põhjendava osas p-s 6 viidatud Riigikohtu ja Tallinna Ringkonnakohtu lahendid. Seetõttu jääb J. A. kaebus rahuldamata.

  1. Kuna kumbki pool ei ole menetluskulude väljamõistmiseks nõutavaid kuludokumente esitanud, jäävad mõlema poole menetluskulud poole enda kanda (enne
  2. jaanuari
  3. a kehtinud HKMS § 92 lg 1 ja § 93 lg 1; HKMS § 285, § 108 lg 1 ja § 109 lg 1). Monika Laatsit TALLINNA RINGKONNAKOHTU 22.11.2012 a. KOHTUOTSUSE RESOLUTSIOON:
  4. Jätta Janek Allvee apellatsioonkaebus rahuldamata.
  5. Muuta Tallinna Halduskohtu 27.03.2012 kohtuotsuse haldusasjas nr 3-10-1118 põhjendusi, asendades need käesoleva kohtuotsuse põhjendustega. Muus osas jätta kohtuotsus muutmata.
  6. Menetluskulud jätta poolte endi kanda. Kohtukoosseis: Eesistuja Viive Ligi, liikmed Lilianne Aasma ja Lauri Madise 6

(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.