Obsah (7)

§ 102§ 31§ 29§ 171§ 91§ 150§ 23

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Tiia Mõtsnik Määruse tegemise aeg ja koht 10.12.2012.a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-12-43571 Tsiviilasi VB avaldus pankroti väljakuuluta

§ 102

lg 2 kaitsmisele, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist. Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur.

1. Määrata VB ajutise pankrotihalduri Maire Armi tasuks 688,75 eurot ja mõista see välja pankrotivarast. 1
2. Teha käesolev määrus teatavaks väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Pankrotimääruse peale võivad võlgnik ja pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest. Ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse kohta võivad võlgnik ja pankrotiavalduse esitanud isik esitada määruskaebuse Riigikohtule. Haldur ei või võlgniku nimel määruskaebust esitada ega võlgnikku määruskaebuse läbivaatamisel esindada. Asjaolud ja avaldus 26.10.2012 esitas VB Harju Maakohtule avalduse pankroti väljakuulutamiseks. 31.10.2012 määrusega võttis kohus avalduse menetlusse ja nimetas ajutiseks pankrotihalduriks vandeadvokaat Maire Armi. Ajutise halduri aruanne Maire Arm esitas 30.11.2012 kohtule ajutise halduri aruande. Aruande kohaselt on võlgniku kohustuste suuruseks on 22 019,39 eurot. Võlgnikule kuulus Harju Maakohtu kinnistusosakonna Tallinna jaoskonna registriossa nr XXX kantud korteriomand asukohaga Tallinn, XXXkorter 72, mis võõrandati 23.07.2012 toimunud kohtutäitur Elin Vilippus poolt läbiviidud enampakkumisel RB. Maanteeameti vastuse kohaselt kuulub võlgnikule 29.03.2010 omandatud sõiduauto OPEL VECTRA, reg.märk nr XXX, esmane registreerimise aeg
3. Sõidukile on seatud Tallinna kohtutäitur Elin Vilippuse kasuks 15.11.2010 ja ajutise pankrotihalduri Maire Armi kasuks 02.11.2012 käsutamise keeld. Sõiduki turuväärtust ja täpset seisukorda ei oska ajutine haldur hetkel määrata, võlgniku selgituse kohaselt ei ole sõiduk heas korras, kuid on siiski vajalik liikumispuudega lapse kooli viimiseks. Arvestades sõiduki vanust, ei saa selle turuväärtus märkimisväärne olla. Swedbank AS-is omab võlgnik arvelduskontot nr XXXXXXXXX, mille saldo 06.11.2012 seisuga on 92,43 eurot. Konto on arestitud 02.11.2012, kohustusena on panga ees laenujääk summas 20 000 eurot. Ajutine haldur on kindlaks teinud, et kõige üldisemas mõttes ei ole võlgnik teinud tehinguid või sõlminud kokkuleppeid, mis kuuluksid tagasivõitmisele. Pangakontode ülevaatamise juures ebaharilikke või tavapärasest (füüsilise isiku puhul elukondlikust tarbimisest) kõrvale kalduvaid ülekandeid ei ilmnenud. Kokkuvõttes on võimalik kindlalt väita, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Võlgniku peamiseks maksejõuetuks muutumise põhjuseks on töötus ja 2007 aastal Swedbank AS-st võetud 80 000 euro suurune eluasemelaen, mille laenujääk peale korteriomandi müüki täitemenetluse käigus on 20 000 eurot, aga mille lõplikuks tagastamiseks võlgnikul igasugused vahendid ja sissetulekud seoses töötuks jäämisega puuduvad. Võlgniku elukaaslase KV suhtes on Harju Maakohtu poolt 15.11.2012 kohtumäärusega (tsiviilasja nr 2-12-43570) algatatud pankrotimenetlus ja nimetatud ajutiseks pankrotihalduriks Erik Savi. Peres kasvab kaks puudega last (1,4 aastane ja 8 aastane) ja pere ainsaks sissetulekuks on hetkel sotsiaaltoetused. Kindlat eluaset pole perel võimalik rahaliste vahendite puudumisel soetada/üürida, nad elavad vastavalt võimalustele tuttavate ja sugulaste juures. Kuriteo tunnustega tegusid ajutise menetluse jooksul ei ilmnenud. Kohtuistung Kohtuistungil 03.12.2012 jäi võlgnik esitatud avalduse juurde ja teatas, et tal ei ole aruandele vastuväiteid. Võlgnik esitas võlgadest vabastamise avalduse. Ajutine haldur jäi esitatud aruande juurde ja palus välja kuulutada võlgniku pankrot. Ajutine haldur palus ajutise halduri tasust 397 eurot välja mõista riigi vahenditest ja kanda see halduri kontole. Võlgnikul ei olnud vastuväiteid ajutise halduri tasu arvestusele. Kohtumääruse põhjendused 2 Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja VB pankrot tuleb välja kuulutada. Pankrotihalduriks nimetab kohus vandeadvokaat Maire Armi. Pankrotiseaduse (

) § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.

§ 31

lg 1 kohaselt kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu.

§ 31

lg 4 kohaselt kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu.

§ 29

lg 1 kohaselt kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda.

§ 29

lg 2 kohaselt võib kohus lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu ja see ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutise iseloomuga. Võlgnikul puudub oluline vara ja kohustusi on 22 019,39 euro ulatuses. Ajutine haldur ei ole tuvastanud vara tagasinõudmise või tagasivõtmise võimalusi.

§ 171

lg 11 kohaselt kui esineb pankrotiseaduse § 29 lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse, kuulutab kohus pankroti välja, kui ei esine käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud aluseid. Kuna VB on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse ja ei ole teada, et esineks

§ 171

lõikes 2 sätestatud aluseid, siis

§ 171

lg 11 toodud sättest tulenevalt leiab kohus, et VB pankrot tuleb välja kuulutada. Pankrotimenetluse käigus tuleb halduril anda täpsem hinnang vara tagasivõitmise võimaluste ja maksejõuetuse põhjuste kohta.

§ 91

lg 1 kohaselt ei tohi füüsilisest isikust võlgnik tema pankroti väljakuulutamisest kuni pankrotimenetluse lõpuni kohtu loata olla ettevõtja, juriidilise isiku juhtorgani liige, juriidilise isiku likvideerija ega prokurist.

§ 150

lg 1 p 2 kohaselt on pankrotimenetluse kuluks ajutise halduri tasu.

§ 23

lg 1 ja 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Lõike 3 kohaselt ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. Ajutine haldur on esitatud aruande kohaselt kulutanud

§-st 22 tulenevate ülesannete täitmiseks 7,25 tundi ning palub määrata ajutise halduri tasuks 688,75 eurot. Tasu arvutamisel on ajutine haldur lähtunud tunnitasu määrast 95 eurot. Võlgnik ei ole ajutise halduri tasu arvestusele vastu vaielnud. Kohus leiab, et ajutise halduri nõutud tasu on mõistlik ja põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahuga ja ajutise halduri kutseoskustega.

§ 150

lg 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast. Tulenevalt eeltoodust tuleb 3 ajutise halduri tasu 688,75 eurot ajutise pankrotihalduri Maire Armi kasuks välja mõista pankrotivarast. Tiia Mõtsnik kohtunik 4