lg 1 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval.
järgi on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine sh täitmisega viivitamine.
lg 1 p-des 1, 3 ja 4 ja § 115 lg-s 1 on sätestatud, et juhul kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, taganeda lepingust või öelda leping üles ning nõuda tekitatud kahju hüvitamist.
lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohustuse täitmiseni.
lg 1 ja 3 sätestab, et liisingulepingu ülesütlemise korral peab liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale kõik kulud, mida liisinguandja kandis seoses liisinguesemega, eelkõige liisingueseme ostuhinna ja ostuhinna finantseerimise kulud selles ulatuses, milles need ei ole kaetud juba tasutud liisingumaksetega ning kui liisinguese jääb pärast liisingulepingu ülesütlemist liisinguandja omandisse, tuleb käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kulutuste hüvitamise nõude suuruse määramisel arvestada liisingueseme väärtust selle liisinguandjale tagastamise hetkel.
lg 4 sätestab, et liisinguvõtja peab hüvitama liisinguandjale ülesütlemisest tekkinud lisakulud, välja arvatud juhul, kui ülesütlemise põhjustasid liisinguandjast tulenevad asjaolud. Kapitalirendi lepingu üldtingimuste punkti 10.6 kohaselt vara müügiga kaasnevate kulude tasumise kohustus on kostjal, lepingu ülesütlemise korral vastutab liisinguvõtja liisinguandja ees mh ka võimalikud vara kättesaamiseks, hoidmiseks, remontimiseks, realiseerimiseks tehtavad kulutused. Üldtingimuste punkti 5.7 ja 10.3 kohaselt rentnik on kohustatud tagastama lepingu lõppemise tähtaja saabudes vara ja varaga seotud dokumentatsiooni liisingfirmale koheselt. Rentnik vastutab üldtingimuste punkti 9.1 kohaselt vara säilimise eest täielikult ja tingimusteta kuni vara tagastamiseni liisingfirmale. Üldtingimuste punkti 5.9 kohaselt juhul kui liisinguvõtja ei tagasta vara lepingus sätestatud tingimustel, on liisingfirmal õigus kasutada tema käsutuses olevaid seaduslikke võimalusi vara oma valdusesse saamiseks ja tekitatud kahju sissenõudmiseks. Liisingulepingu lisaks oleva maksegraafiku kohaselt oli liisinguvara jääkmaksumus 5360,47 eurot (käibemaksuta). AAOÜ üleandmise-vastuvõtu aktiga on tõendatud, et kostja andis sõiduki üle 05.08.2009. Üleandmise-vastuvõtu aktis on sõiduki kohta esile toodud alljärgnevad puudused: kasutatud taksona, roolivõim ja kesklukk ei tööta, vasak esivelg teistest erinev (tagavara), tagumine kojamees puudub, autol roostekahjustused. OÜ HA pakkumisega nr XXX 16.09.2009 on tõendatud, et sõiduki remonditööde hinnaks prognoositi 48 902,00 krooni/ 3125,41 eurot. Eelnevast saab kohus järeldada, et liisinguvõtja tagastas sõiduki tavapärasest kasutamisest ja kulumisest halvemas seisukorras ning et esile toodud puudused võisid oluliselt mõjutada sõiduki müügihinda. OÜ M koostatud vara müüki suunamise aktiga 23.09.2009, on tõendatud, et lepingu objektiks olnud vara suunati müüki hinnaga 40 000,00 krooni/ 2 556,47 eurot (sh käibemaks). Sõiduk võõrandati 29.10.2009 hinnaga 43 000,00 krooni/ 2748,20 eurot (käibemaksuga), ilma käibemaksuta oli müügihind 35 833,33 krooni/ 2290,17 eurot.
lg 3 järgi tuleb liisinguandja
lg 1 sätestatud kulutuste hüvitamise nõude suuruse määramisel arvestada liisingueseme väärtust selle tagastamise hetkel. Hageja on seisukohal, et sõiduki väärtuseks selle üleandmise ajal oli müügihind. Kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt sõidukit selle liisinguvõtjalt hageja lepingupartneritele üleandmise ajal 05.08.2009 ei hinnatud. Kuna sõiduk suunati müüki 1,5 kuu pärast hinnaga 40 000,00 krooni/ 2 556,47 eurot, realiseeriti 29.10.2009, seega 2 kuu ja 24 päeva pärast hinnaga 43 000,00 krooni/ 2748,20 eurot ja sõidukil oli palju puudusi, siis saab pidada sõiduki müügihinda selle väärtuseks üleandmise ajal. Kostja arvates oli sõiduki väärtus üleandmise ajal umbes 100 000,00 krooni/ 6391,16 eurot, mille tõendamiseks ta esitas sõiduki hindamise akti 21.05.2008 hinnaga 165 000,00 krooni (käibemaksuga). Kohus leiab, et antud hindamisaktiga ei saa tõendada sõiduki väärtust 05.08.2009, kuna hindamisest üleandmiseni on möödunud rohkem kui aasta ja sõidukil ei olnud hindamise ajal puudusi, mis on märgitud 05.08.2009 üleandmise-vastuvõtu aktis ja OÜ HA pakkumises nr XXX. Seega on vara soetusmaksumuse tasumata osa 48039,81 EEK/ 3 070,30 EUR nagu hagiavalduses on esile toodud. Tasumata kuumaksed on tõendatud arvetega nr XXX15.04.2009. a. summas 2 195,91 EEK ja intress 542,54 EEK, kokku kuumakse 2 738,45 EEK/ 175,02 EUR; arve nr XXX 15.05.2009. a summas 2 209,41 EEK ja intress 529,05 EEK, kokku kuumakse 2 738,46 EEK/ 175,02 EUR; kokku 5 476,91 EEK/ 350,04 EUR, millest vara maksumuse tasumata kuumaksed on 4 405,32 EEK/ 281,55 EUR ja intress on 1071,59 EEK/ 68,49 EUR.
lõike 1 kohaselt võib kindlustusvõtja asemel sissenõutavaks muutunud kindlustusmakse või muu kindlustuslepingu järgi tasumisele kuuluva makse tasuda ka kindlustatud või soodustatud isik, samuti pandipidaja, kellele kindlustusvõtja kindlustuslepingust tulenev nõue kindlustusandja vastu on panditud. Kindlustusandja ei või eelnimetatud isikult makse vastuvõtmisest keelduda, isegi kui ta võiks makse vastuvõtmisest keelduda vastavalt käesoleva seaduse üldosa sätetele. Sama paragrahvi lõige 2 sätestab, et, kui kindlustusmakse tasub kindlustatud või soodustatud isik või pandipidaja, läheb kindlustusandja kindlustusmakse tasumise nõue kindlustusvõtja vastu tasutud ulatuses makse tasunud isikule üle. Liisingulepingu üldtingimuste punkti 8.9 kohaselt liisinguvõtja kohustub esitama liisinguandjale hiljemalt 10 kalendripäeva enne kehtiva vara kindlustuspoliisi lõppu uue kehtiva kindlustuspoliisi järgneva kindlustusperioodi kohta kuni lepingu lõppemiseni. Liisinguvõtja kohustub vara kindlustama kogu rendiperioodi jooksul liisinguandja poolt lepingu esilehel sätestatud tingimustel. Lepingu punkti 8.10 kohaselt juhul, kui liisinguvõtja ei esita liisinguandjale uut kehtivat vara kindlustuspoliisi hiljemalt 10 kalendripäeva enne kehtiva kindlustuspoliisi tähtaja lõppu, loetakse, et liisinguandjal on õigus ja liisinguvõtjapoolne volitus kindlustada vara liisinguandja poolt valitud kindlustusseltsis ja tingimustel ning nõuda tekkinud kulu sisse liisinguvõtjalt. Punkt 8.4.1 kohaselt, kui liisinguvõtjale on koostatud kindlustusmaksete tasumise graafik, on liisinguvõtja kohustatud kindlustuslepingu ennetähtaegse lõppemise või lõpetamise korral tasuma liisinguandjale kõik kindlustusmaksete tasumise graafiku järgsed maksed. Et hageja sõlmis liikluskindlustuse AS-iga If Eesti Kindlustus on tõendatud poliisiga nr XXX perioodiks 30.06.
910142 29.10.2009 alusel välja mõista sõiduki Audi A6 Avant müügi vahendustasu, puksiirteenus ja defekteerimistasu OÜ-s H A , kuna need kulud on seotud sõiduki realiseerimisega, on mõistlikus ulatuses ja on põhjustatud liisingulepingu ennetähtaegsest lõpetamisest. Eeltoodust lähtudes on kohus seisukohal, et hagi on põhjendatud ja tõendatud osaliselt ning kostjalt tuleb
MS § 163 lg-st 1 tuleb menetluskulud jätta 97% ulatuses kostja kanda ja 3% ulatuses hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus märgib seda menetluskulude jaotust ettenägevas kohtulahendis. Vastavalt TsMS § 174 lg 3 esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega; lõike 5 kohaselt võib kohus menetlusosalisele anda tähtaja hüvitatavate menetluskulude täpsustamiseks või kohustada teda esitama menetluskulusid tõendavaid dokumente. Kohtu nõudmiseta ei pea menetluskulusid tõendavaid dokumente esitama; lõike 6 kohaselt peab avaldaja menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada; lõike 7 kohaselt ei või menetlusosaline menetluskulude kindlaksmääramise menetluse väliselt ega seal määratust suuremas ulatuses esitada menetluskulude kandmiseks kohustatud menetlusosalise vastu nõuet kulude hüvitamiseks kahju hüvitamise nõudena või muul sellesarnasel viisil. Kohtunik:
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.