Obsah (7)

§ 113§ 76§ 8§ 100§ 101§ 108§ 158

2-12-31561 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Maire Lukk Otsuse avaldamise aeg ja koht 27. november 2012, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number Tsiviilasi 2-12-31

§ 113

lg 1 sätestatud määras suuruses 0,022% päevas põhivõlgnevuselt alates 16.10.2012 kuni põhivõlgnevuse tasumiseni TF Bank AB kasuks Menetluskulude jaotus

1. Jätta TF Bank AB menetluskulude 100% ulatuses JS kanda ja 10% ulatuses TF Bank AB enda kanda. Hüvitatava summa kindlakstegemiseks tuleb esitada avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Edasikaebamise kord Kohus ei anna luba edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul alates kirjeldava ja põhjendava osaga täiendatud kohtuotsuse kättetoimetamisest. Käesolev otsus on kirjeldava ja põhjendava osaga. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. 2-12-31561 Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist Hageja nõue ja põhjendused
2. Hageja palub kostjalt välja mõista võlgnevuse 1295,84 eurot, viivise 203,45 eurot, leppetrahvi 220 eurot, viivise

§ 113

lg 1 sätestatud määras suuruses 0,022% päevas võlgnevuselt alates 16.10.2012 kuni võlgnevuse tasumiseni ning menetluskulud. Hageja juhindub oma nõudmises

§ 76lg 1, § 82 lg 1, § 100, § 101 lg 1 p 1 ja 6, § 113.

1. Pooled sõlmisid 06.06.2011 kokkuleppe, mille alusel kohustus kostja hagejale tagasi maksma laenu summas 1815,33 eurot osade kaupa igakuiste maksetena alates 10.07.2011 ja tasuma hagejale laenusumma kasutamise eest intressi igakuiselt 18% aastas tasumata laenusummalt (tl 29-30). Kostja oma kohustusi ei täitnud, mistõttu ütles hageja kokkuleppe alates 30.07.2012 üles ja nõudis kogu laensumma kohest tagastamist. Hagi esitamise seisuga võlgneb kostja hagejale põhivõlgnevuse 1295,84 eurot, viivise seisuga 15.10.2012 summas 203,45 eurot ja leppetrahvi 220 eurot (tl 31). Kostja vastuväited
2. Kostja sisulisi vastuväiteid hagile esitanud ei ole, vaid on märkinud, et kostjal on võimalus tagastada laenu 30 eurot kuus. Kohtu põhjendused
3. Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 määras kohus asja lahendamise lihtsustatud korras menetlusse võtmise määruses. Kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole. Menetlusosalised ärakuulamist ei taotlenud.
4. Kohus, tutvunud kohtule esitatud kirjalike materjalidega ning hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt.
5. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. 7.

§ 8lg 2 kohaselt on leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik.

Juhindudes

§ 76

lg 1 tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.

§ 100

kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.

§ 101

lg 1 p 1 ja 6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja viivist. Lõige 2 järgi võib võlausaldaja kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti.

§ 108

lg 1 järgi kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. 2 2-12-31561 Puudub vaidlus, et pooled sõlmisid 06.06.2011 kokkuleppe, milline on kostja poolt allkirjastatud 11.06.2011, mille alusel kostja kohustus tasuma hagejale eralaenust tekkinud võlgnevuse kogusummas 1815,33 eurot ja intressi 18% aastas igakuiste maksetena maksegraafiku alusel alates 10.07.2011-10.12.2013 (tl 29-30). Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et kostja on täitnud kokkulepet korrektselt juuli 2011 – november 2011, millal kostja on tasunud hagejale igakuiselt 76 eurot, edasi on tasunud kostja hagejale jaanuar 2012 26 eurot, märts 2012 25 eurot, aprill 2012 30 eurot, mai 2012 30 eurot, juuni 2012 30 eurot, august 2012 30 eurot, september 2012 30 eurot, oktoober 2012 30 eurot. Kostja ei täitnud oma kohustusi korrektselt alates detsember 2011, seega juhindudes kokkuleppe punktist 4 oli hagejal õigus nõuda kogu võlgnevuse kohest tasumist. Hagiavalduse esitamise seisuga 15.10.2012 on kostjal tasumata põhivõlgnevus summas 1295,84 eurot. Kostja on kohtule esitanud tõendi, mille kohaselt kostja on tasunud hagejale peale hagi esitamist november 2012 30 eurot (tl 66), seega kuulub võlgnevusest mahaarvamisele 30 eurot, mistõttu on kostja võlgnevus hageja ees 1265,84 eurot. Kostja ei ole võlgnevuse osas vastuväiteid esitanud, mistõttu kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele põhivõlgnevus 1265,84 eurot. 8.

§ 101

lg 1 p 6 alusel, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldajarahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist.

§ 113

lg 1 järgi rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Pooled on kokkuleppes kokku leppinud, et võla tasumisega viivitamisel on hagejal õigus nõuda viivist 0,1% päevas tasumata võlasummalt. Hageja on arvestanud viivist perioodi 11.05.2012-15.10.2012 eest kokku 203,45 eurot. Lisaks palub hageja välja mõista viivise

§ 113

lg 1 sätestatud määras suuruses 0,022% päevas põhivõlgnevuselt alates 16.10.2012 kuni põhivõlgnevuse tasumiseni. Kostja ei ole viivisenõudele vastuväiteid esitanud, mistõttu kuulub viivisenõue rahuldamisele. 9.

§ 158

lg 1 alusel leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Kokkuleppe punkti 5 kohaselt on hagejal õigus maksegraafiku järgse makse tasumisega viivitamise puhul rohkem, kui 5 päeva esitada kostjale ühekordne leppetrahvi nõue summas 220 eurot, mis kuulub tasumisele viie päeva jooksul. 30.07.2012 on hageja esitanud kohtule arve leppetrahvi summas 220 euro nõudes (tl 31). Kostja ei ole leppetrahvi nõudele vastuväiteid esitanud, mistõttu kuulub leppetrahvi nõue rahuldamisele. 10. Eeltoodust tulenevalt kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele põhivõlgnevus 1265,84 eurot, viivis 203,45 eurot, leppetrahv 220 eurot ja viivis

§ 113

lg 1 sätestatud määras suuruses 0,022% päevas põhivõlgnevuselt alates 16.10.2012 kuni põhivõlgnevuse tasumiseni. Menetluskulud 11. Kooskõlas TsMS §-ga 163 lg 1 jätab kohus hageja menetluskulud 100% ulatuses kostja kanda, kuna kostja rahuldas osaliselt hagi pärast selle esitamist. Juhindudes TsMS §-st 174 on hagejal õigus esitada hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Maire Lukk Kohtunik 3