KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Merike Varusk Otsuse tegemise aeg ja koht 15. november 2012, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja, Tsiviilasja number 2-11-49954 Ts

) § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele.

§ 208

lg 1 sätestab, et asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. 2 2-11-49954

1. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 5 lõikele 1 menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS § 232 lg 1 kohaselt.
2. Kohus, kuulanud ära pooled ja hinnanud asjas kogutud tõendeid, leiab, et hagi tuleb rahuldada.
3. Hagiavalduse kohaselt sõlmiti füüsilisest isikust ettevõtja AKi ja OÜ SK vahel
4. a suuline kokkulepe värske räime tarnimiseks OÜ SK kalatööstusesse räime rannapüügi hooajal. Nimetatud asjaolu üle puudub poolte vahel vaidlus. Samuti puudub poolte vahel vaidlus selles, et eelnimetatud leping on kostja poolt täitmata summas 3 524.26 eurot.
5. Poolte vahel on vaidlus lepingu täitmise tähtaja osas. Hageja hinnangul on kostja poolt lepingu täitmise tähtaeg saabunud. Kostja hinnangul ei ole hageja nõue muutunud sissenõutavaks, kuna poolte vahel oli sõlmitud suusõnaline kokkulepe lepingu täiendava tähtaja osas ja see kokkulepe on kehtiv, mistõttu kostja leiab, et kuna hagi on esitatud enne kohustuse täitmise tähtaega, siis tuleb hagi jätta rahuldamata. Hageja leiab, et poolte vahel ei ole maksegraafikut sõlmitud ja kostja peaks selle olemasolu tõendama. Hageja hinnangul ei ole kostja tõendanud poolte vahel maksegraafiku sõlmimist. Samuti viitab hageja asjaolule, et kostja ei ole kinni pidanud ühepoolselt antud lubadustest kohustuste täitmisel. Hageja leiab, et kostja 15.10.2010 vastuses hageja pretensioonile (tl 30-31) pakutud kohustuse täitmise tähtajast ei ole kostja kinni pidanud. Kostja pakkumise kohaselt kohustus ta hageja ees tekkinud kohustuse tasuma hiljemalt
6. nädalal, s.o 26.12.
7. Kuna kostja nimetatud tähtajaks ei ole kohustust täitnud, siis on kohustus muutunud sissenõutavaks ja hagi on esitatud nõuetekohaselt.
8. Pooled on sõlminud suulise lepingu, millest tulenevate hageja kohustuste täitmise kohta on kostja välja andnud kala esmakokkuostukviitungid (tl 21-24). Nimetatust nähtuvalt on pooled tasumistingimustena kokku leppindu, et saadud kauba eest toimub tasumine ülekandega, kuid tasumise tähtaega ei ole pooled kokku leppinud. Kostja väidetel oli poolte vahel kokkulepe kostja kohustuse täitmise tähtaja osas, mille kohaselt kostja kohustus igakuiselt tasuma vähemalt 100 eurot, kuid nimetatud kokkuleppe olemasolu kostja ei ole tõendanud, samuti ei ole kostja nimetatud lubadust täitnud. Hageja eitab eelviidatud kokkuleppe olemasolu. Kohus leiab, et ühe lepingupoole lubadust ei saa käsitleda poolte kokkuleppena. Kokkuleppe sõlmimise korral peab pool vaidluse korral kokkuleppe sõlmimist tõendama. 10.

§ 82

lg 1 sätestab, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval.

§ 82

lg 3 sätestab, et kui kohustuse täitmise aega ei ole kindlaks määratud ja see ei tulene ka võlasuhte olemusest, peab võlgnik kohustuse täitma selle täitmiseks mõistlikult vajaliku aja jooksul pärast lepingu sõlmimist või muul alusel võlasuhte tekkimist, arvestades eelkõige kohustuse täitmise kohta, viisi ja olemust. Varasemalt 15.10.2010 kirjalikult antud kohustuse täitmise lubadust (tl 30-31) ei ole kostja täitnud.

§ 82

lg 7 kohaselt muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kui lepingust ei tulene teisiti, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtaja möödumisel. Kui kohustuse täitmise aega ei ole kindlaks määratud ja see ei tulene ka võlasuhte olemusest, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist pärast

§ 82lõikes 3 nimetatud kohustuse täitmiseks mõistlikult vajaliku aja möödumist.

Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna kostja ei ole tõendanud, et poolte kokkuleppel on kostja kohustuse täitmine ajatatud ja millest 3 2-11-49954 tulenevalt hageja nõude täitmise tähtaeg ei ole saabunud, samuti ei ole kostja oma 15.10.2010 antud kohustuse täitmise tähtaegadest kinni pidanud ning kostja ei ole täitnud ajavahemikus 31.05.2010-10.06.2010 (tl 21-24) tekkinud kohustust enam kui kahe aasta jooksul, siis leiab kohus, et kostja ei ole täitnud poolte vahel suuliselt sõlmitud lepingust tulenevat kohustust mõistliku aja jooksul. Seega on hageja nõue muutunud sissenõutavaks. Kohus leiab, et kuna kostja ei ole oma kohustust tähtaegselt täitnud, tuleb täitmata kohustus summas 3 524.26 eurot kostjalt hageja kasuks välja mõista. 10. Muud poolte seisukohad ja esitatud tõendid ei ole asjakohased. Menetluskulud Tulenevalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus on hagi rahuldanud, siis tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 tulenevalt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus märgib seda menetluskulude jaotust ettenägevas kohtulahendis. TsMS § 174 lg 3 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule, TsMS § 174 lõikes 2 nimetatud juhul vastavalt ringkonnakohtule või Riigikohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Merike Varusk Kohtunik 4