KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Elle Kask Määruse tegemise aeg ja koht 21.12.2012, Tallinn Haldusasja number 3-12-2651 Haldusasi Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri taotlus loa saamiseks K. N’i paigutamiseks väljasaatmiskeskusesse. Menetlusosalised ja esindajad Taotluse esitaja Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri volitatud esindaja Ülle Elva. Isik, kelle suhtes taotletakse haldustoiminguks loa andmist – K. N. (sündinud xx.xx.xxxx Aserbaidžaanis). Kohtuistungi toimumise aeg 21.12.2012 RESOLUTSIOON Anda luba K. N. (sündinud xx.xx.xxxx Aserbaidžaanis) paigutamiseks väljasaatmiskeskusesse kuni tema väljasaatmiseni, kuid mitte kauemaks kui 21.02.
- Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates Tallinna Halduskohtu kaudu. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 20.12.2012 kell 17:10 edastas Politsei-ja Piirivalveameti (PPA) Põhja Prefektuuri kodakondsus- ja migratsioonibüroo migratsioonijärelevalve talitus Tallinna Halduskohtule taotluse loa saamiseks K. N’i paigutamiseks väljasaatmiskeskusesse kuni tema väljasaatmiseni, kuid mitte kauemaks kui 2 kuuks. Taotluse kohaselt 20.12.2012 kell 12:40 pidasid Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) Põhja Prefektuuri kodakondsus- ja migratsioonibüroo migratsioonijärelevalve talituse inspektorid aadressil Liivalaia 24, Tallinn, 48-tunniks kinni Eesti Vabariigis ebaseaduslikult viibiva Aserbaidžaani kodaniku K. N’i (sündinud 16.07.1989 Aserbaidžaanis) ja toimetasid isiku PPA Põhja prefektuuri Ida politseijaoskonna arestikambrisse. Aserbaidžaani kodanik K. N. saabus Eestisse 18.12.2012 Rootsist reisilaevaga „Baltic Queen“. K. N. esitas 18.12.2012 Tallinna Sadama D-terminalis Põhja prefektuuri piirivalvebüroo Tallinna kordoni piirikontrolliteenistuse piirivalvurile Aserbaidžaani kodaniku passi nr P3888754 K. N’i nimele, milles oli võltsitud Portugali D-liiki viisa nr
- Nimetatud võltsitud viisaga soovis isik omandada õigust viibida ja liikuda kogu Schengeni territooriumil, sh Eesti Vabariigis. K.N. peeti 18.12.2012 Põhja prefektuuri piirivalvebüroo välispiiri teabe talituse piiriametnike poolt KrMS § 217 alusel kahtlustatavana kinni ning alustati isiku suhtes menetlust Karistusseadustiku (KarS) § 345 lg 1 tunnustel. Harju Maakohtu 20.12.2012 otsusega kriminaalasjas nr 1-12-12224
(12230300021)on K. N. tunnistatud KarS § 345 alusel süüdi ja temale on mõistetud karistus (kokkuleppemenetluses määratud tingimisi karistus, eelnevalt isik vabastatud vahi alt). KarS § 54 lg 1 alusel on isikule määratud lisakaristuseks Eesti Vabariigist väljasaatmine koos sissesõidukeeluga 3 (kolmeks) aastaks. Väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 2 lg 1 keelab välismaalasel viibida Eestis seadusliku aluseta. 18.12.2012 vormistas PPA K. N’ile VSS § 11 lg 1, § 72 lg 2 p 6, § 72 lg 2 alusel ettekirjutuse nr 1023260327 Eestist lahkumiseks (koheselt sundtäidetav). VSS § 23 lg 1 alusel isiku paigutamine PPA väljasaatmiskeskusesse on haldusmenetluse korras kohaldatav abinõu, mida rakendatakse Eestis ebaseaduslikult viibiva isiku suhtes, keda pole olnud võimalik VSS § 18 lg 1 sätestatud tähtaja jooksul riigist välja saata. Käeoleval hetkel ei ole sundtäitmist võimalik lõpule viia ning isiku PPA väljasaatmiskeskusesse paigutamine kuni tema EVst väljasaatmiseni on põhjendatud. Hinnanud tõendeid ja kaalunud faktilisi asjaolusid leiab PPA, et K. N’i paigutamine PPA väljasaatmiskeskusesse on proportsionaalne, kohane ja vajalik sunnivahend väljasaatmiseks, kuna on alust arvata, et isik võib väljasaatmismenetlusest kõrvale hoiduda. Arvestades eeltoodut ja asjaolu, et väljasaatmist ei ole võimalik lõpule viia 48 tunni jooksul, isiku väljasaatmist Aserbaidžaani ei ole võimalik teostada koheselt, kuna puudub ühine piir selle riigiga, palub PPA vastavalt VSS §-le 23 paigutada K. N. väljasaatmiskeskusesse kuni tema väljasaatmiseni Eesti Vabariigist, kuid mitte kauemaks kui 2 kuuks. 21.12.2012 toimunud kohtuistungil PPA esindaja kordas taotlust paigutada isik väljasaatmiskeskusesse kuni tema väljasaatmiseni, kuid mitte kauemaks kui kaheks kuuks. K. N. ei vaidle taotluse vastu, selle asjaolud on talle arusaadavad. Kohus selgitas K.N’ile taotluse õiguslikke aspekte, sh menetluskorda. KOHTU PÕHJENDUSED Kohus leiab, et PPA taotlus loa andmiseks K. N’i väljasaatmiskeskusesse paigutamiseks kuni tema väljasaatmiseni, kuid mitte kauemaks kui kaheks kuuks, on põhjendatud ning tuleb rahuldada. Väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 2 lg 1 kohaselt peab Eestis viibimiseks olema välismaalasel seaduslik alus ning ilma seadusliku aluseta on välismaalasel keelatud Eestis viibida. Eestis ebaseaduslikult viibivad isikud kuuluvad riigist väljasaatmisele. K. N’il ei ole Eestis elamisluba ega elamisõigust, samuti ühtegi Välismaalaste seaduse (VMS) §-s 43 sätestatud alust Eestis viibimiseks. Seega puudub isikul seaduslik alus Eestis viibimiseks. 2 VSS § 18 lg 1 kohaselt viiakse väljasaatmine lõpule 48 tunni jooksul välismaalase kinnipidamisest arvates. Samas sätestatakse VSS §-s 23, et kui väljasaatmist ei ole võimalik lõpule viia seaduses sätestatud tähtaja jooksul, paigutatakse väljasaadetav väljasaatmist taotlenud või väljasaatmist täideviiva valitsusasutuse taotlusel halduskohtuniku loal väljasaatmiskeskusse kuni väljasaatmiseni, kuid mitte kauemaks kui kaheks kuuks. K. N’i väljasaatmine ei ole võimalik 48 tunni jooksul taotlustes osundatud asjaoludel. Väljasaatmiskeskusesse paigutamise loa andmisest tuleks keelduda, kui isiku väljasaatmine oleks perspektiivitu või kui väljasaatmise perspektiiv on küll olemas, kuid väljasaatmiskeskuses kinnipidamine on muudel põhjustel ebaproportsionaalne sekkumine Põhiseaduse § 20 lg 2 p-ga 6 kaitstud õigusesse. Käesoleval juhul selliseid õiguslikke aluseid isiku suhtes ei esine. Eeltoodust tulenevalt annab kohus loa paigutada K. N. väljasaatmiskeskusesse kuni tema väljasaatmiseni, kuid mitte kauemaks kui 21.02.2013. Väljasaatmiskeskuses väljasaatmiskeskusest. viibimise aluse äralangemisel vabastatakse isik viivitamatult Elle Kask Kohtunik 3