lg 1 lubab pooltel lõpetada menetlus kompromissiga kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni.
Kohus on seisukohal, et kompromissi võib kinnitada. Puuduvad
§-s 430 lg 3 sätestatud alused kompromissi kinnitamata jätmiseks.
lg 1 teise lause kohaselt kinnitab kohus kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asjas menetluse. Kohus jätab rahuldamata taotluse kompromissi kinnitava määruse edastamiseks kinnistusosakonnale, sest kinnistusregistris omaniku kande muutmine on riigilõivuga maksustatav toiming RLS § 72 kohaselt. Kinnistusregistrile tuleb hagejal endal edastada kompromissi kinnitamise määrus koos riigilõivu tasumist tõendava dokumendiga.
lg 4 kohaselt poolte kokkuleppel võib määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õigusest loobuda. Pooled on kompromissi punktis 11 kokku leppinud määruskaebuse esitamise tähtaja lühendamises 1 päevani. Kohus lühendab määruskaebuse esitamise tähtaega.
lg 7 kohaselt võib kohus mõjuval põhjusel, muu hulgas kompromissi sõlmimise tõttu, ette näha kulude riigituludesse tasumise hilisema tähtpäeva või vabastada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest.
lg 2 kohaselt Eesti pankrotivõlgnik võib taotleda menetlusabi andmist menetluskulude kandmiseks, kui kulusid ei saa või ei ole põhjendatud katta pankrotihalduri valitsetavast varast ning ei saa eeldada, et kulud kannaksid asja suhtes varalist huvi omavad isikud. Kohus on 22.11.2012 määrusega jätnud rahuldamata hageja taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks. Kuigi Lõuna Toiduainetetööstuse AS-i pankrotivarast ei ole võimalik tasuda 10 380.18 euro suurust riigilõivu, ei olnud kohtule tõendatud, et seda kulu ei saaks kanda asja suhtes varalist huvi omavad isikud. Pankrotihaldur I. Lepsoo esitas kohtule 13.12.2012 täiendavad põhjendused menetlusabi saamiseks. Hageja kõikide põhjenduste kohaselt tuleks hageja vabastada riigilõivu tasumisest, sest menetlusabi taotleja ei suuda pankrotistumise tõttu menetluskulu tasuda; pankrotivõlgniku varalised kohustused on enam kui 15 miljonit eurot, võlgniku teadaolevaks varaks on nõuded ostjate vastu suurusjärgus 10 000 eurot; võlgniku juhatuse liikmed ja aktsionärid ei ole haldurile teadaolevate andmete kohaselt Müügilepingu kehtetuks tunnistamisest huvitatud, mistõttu ei ole huvitatud ka hageja eest riigilõivu tasumisest; menetlusabi andmata jätmine tähendaks pankrotimenetluse raugemist hageja varatuse tõttu; võlausaldajate nõuete eeldatava rahuldamise proportsioon on niivõrd väike, et nende huvitatus täiendavate kulutuste tegemisest ei ole tõsiseltvõetav; hageja ja kostja saavutasid 3 kompromissi kahe nädala jooksul pärast hagi kostjale kätte toimetamist, mistõttu kohtu ressurssi on kasutatud minimaalselt. Kohus on seisukohal, et pankrotihaldur I. Lepsoo esitatud põhjendused on veenvad ning taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks kuulub rahuldamisele nende põhjenduste alusel. Pankrotivõlgniku enda varast ei piisa täiesti ilmselt riigilõivu tasumiseks isegi vähendatud ulatuses. Võlausaldajad ei oma eeldatavalt huvi selle vastu, et tasuda lisaks võlgniku poolt võlausaldajale võlgu jäävatele summadele veel riigilõivu kohtumenetluse läbiviimiseks. Võlgniku juhatuse liikmed ja aktsionärid ei ole huvitatud sõlmitud lepingu kehtetuks tunnistamisest. Asjas on sõlmitud kompromiss äärmiselt lühikese aja jooksul. Kohus on seisukohal, et on täidetud
§-s 190 lg 7 sätestatud eeldused menetlusabi andmiseks. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.