KOHTUMÄÄRUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Eveli Vavrenjuk Määruse tegemise aeg ja koht 4. detsember 2012, Tartu kohtumaja Tsiviilasi Mait Kuusik (pankrotis) pankrotimenetlus Tsiv

§ 175lg 1, lg 11).

1. Nimetada kohustustest vabastamise menetluses Mait Kuusiku usaldusisikuks Mait Kuusik ise (ik 37209042732).
2. Usaldusisikul (Mait Kuusikul) kanda enda igapäevakulutusteks mõeldud arveldusarvele 25 protsenti enda töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu ning ülejäänud 75 protsenti kanda enda teisele arveldusarvele, millelt tehakse väljamaksed võlausaldajatele üks kord aastas.
3. Mait Kuusikul esitada kord kolme

§ 173

): Võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. (Täitemenetluse seadustik (edaspidi TMS) § 132 lg 1 järgi sissetulekut ei arestita, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära (290,00 euro) suurust või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust. TMS § 131 lg 1 p 1-11 järgi ei saa sissenõuet pöörata järgmistele sissetulekutele: riiklikud peretoetused; puudega inimese sotsiaaltoetus; sotsiaaltoetus sotsiaalhoolekande seaduse tähenduses; kunstliku viljastamise ja embrüokaitse seaduse § 351 lõike 3 alusel makstav hüvitis; Eesti Töötukassa kaudu makstud töötutoetus, stipendium, sõidu- ja majutustoetus ning toetus ettevõtluse alustamiseks; kehavigastuse või terviserikke tekitamise tõttu makstav hüvitis, välja arvatud hüvitis kaotatud sissetuleku eest, ja mittevaralise kahju hüvitis; seadusel põhinev elatis; vanemahüvitis; rahaline ravikindlustushüvitis ravikindlustuse seaduse tähenduses, välja arvatud ajutise töövõimetuse hüvitis; riiklik pension seaduses sätestatud ulatuses; vanglast vabanemise toetus. Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma. 11. Määrus saata Tartu Maakohtu registriosakonnale, menetlusosalistele ja võlausaldajatele. 2/7 Tsiviilasi 2-11-47439 12. Avaldada teade pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. 13. Pankrotimenetluse lõpetamise osas võib määruse peale esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates võlgnik, samuti võlausaldaja, kui ta esitas menetluse lõpetamise avalduse vastu vastuväite. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise osas võib määruskaebuse esitada võlausaldaja, kes on esitanud kohtule vastuväite vastavalt

§ 171

lg-le 1 (

§ 164lg 1, 2, § 171 lg 4).

MENETLUSE KÄIK Tartu Maakohtu

1. detsembri 2011.a määrusega kuulutas kohus välja Mait Kuusik´u pankroti ja nimetas pankrotihalduriks Tiia Kalaus´e.
2. juuli 2012.a määrusega kinnitas kohus jaotusettepaneku (tlk 60-62). 21.august 2012.a esitas pankrotihaldur kohtule kinnitamiseks lõpparuande, mida täpsustas
3. november 2012.a. Lõpparuandes palub pankrotihaldur:
4. kinnitada lõpparuanne Mait Kuusik (pankrotis) pankrotimenetluses;
5. lõpetada Mait Kuusik (pankrotis) pankrotimenetlus;
6. määrata pankrotihaldur Tiia Kalaus´e tasuks 3 464,17 eurot;
7. kinnitada pankrotihaldur Tiia Kalaus´e poolt oma ülesannete täitmisel tehtud vajalikud kulutused;
8. vabastada pankrotimenetluse lõpetamisel Tiia Kalaus Mait Kuusik (pankrotis) pankrotihalduri kohustuste täitmisest;
9. otsustada Mait Kuusiku kohustustest vabastamise menetlus algatamine;
10. nimetada kohustustest vabastamise menetluse usaldusisikuks võlgnik ise. LÕPPARUANNE I Andmed pankrotivara ja selle müügist saadud raha kohta (

§ 162lg 2 p 1) 1.

1. Materiaalne põhi- ja käibevara: 1.1.
2. Võlgnikule kuulus korteriomand nr 8 asukohaga Jakobi 19, Tartu (registriosa nr 4499203). Vara müüdi vastavalt võlausaldajate I üldkoosoleku otsusele ostupakkumise esitanud isikule hinnaga 32 000 €. 1.1.
3. TKA Teenused OÜ-s omas võlgnik ühte osa väärtusega 2556 € (osa maksumus oli äriühingu asutamisel tasumata). Äriühingu osa müüdi enampakkumisel hinnaga 110 €. 1.
4. Rahalised vahendid: Võlgniku pangakontode jääk oli 16,68 €. Panga intress 19,71 € 1.
5. Nõuded kolmandate isikute vastu: Nõuded kolmandate isikute vastu võlgnikul puuduvad. Kokku laekumine pankrotivarasse: 32 146,39 €. II Andmed

§-s 146 nimetatud väljamaksete kohta, kohtukulud ning ajutise halduri ja halduri tehtud vajalikud kulutused (

§ 162

lg 2 p 2, 9) 2.1 Mait Kuusik (pankrotis) pankrotimenetluses ei ole esitatud vara välistamise (

§ 123) ja tagasivõitmise nõudeid.

2.2 Võlgnikule ja tema ülalpeetavatele makstav elatis pankrotimenetluses puudub. 2.3 Massikohustused 1,50 € Panga teenustasud - 1,50 € 2.4. Pankrotimenetluse kulud (

§ 150

) 786,92 € Riigilõiv ametliku teadaande esitamisel (6 tk) – 38,34 €; 3/7 Tsiviilasi 2-11-47439 Pankrotimenetluse teenindamisel bürookulu (kinnitatud määrusega 5.07.2012 – 138,05 €; Ajutise halduri tasu (bruto) (lisandub sotsiaalmaks) – 557,54 € (tasutud SEB Pank poolt kohtu deposiitkontole kantud rahaliste vahendite arvelt); Ajutise halduri kulu (s.h. käibemaks) – 52,99 € (tasutud SEB Pank poolt kohut deposiitkontole kantud rahaliste vahendite arvelt). Ajutise halduri tasu ja kulud kinnitati Tartu MK määrusega 6.12.2011. Kuivõrd pankrotimenetluses on laekunud vara müügist rahalisi vahendeid, siis SEB Pank poolt kohtu deposiitkontole tasutud ja sellelt välja makstud rahalised vahendid kuuluvad masskohustusena võlausaldajale tagastamisele enne jaotiste väljamaksmist. Rahaliste vahendite jääk enne jaotiste väljamaksmist 31 357,97 €. III Andmed jaotise alusel väljamakstud raha kohta nõuete rahuldamisjärkude kaupa (

§ 162lg 2 p 3) 3.1.

I järgu jaotist välja makstud pandieseme müügist laekunud vahendite arvelt, millest on maha arvatud

§ 153lg 2 kohaselt: 32 000 – 15% = 27 200 €.

3.2. II järgu jaotisi välja makstud ei ole. Kokku väljamaksed pankrotivara arvelt 27 988,42 €. Pärast väljamaksete tegemist ja nõuete rahuldamist on rahaliste vahendite jääk 4 157,97 €. IV Andmed iga pandieseme müügist saadu kohta (

§ 162lg 2 p 4) Pandiesemena kuulus pankrotivarasse korteriomand nr 8 Jakobi 19.

Vara müüdi võlausaldajate I üldkoosoleku otsuse alusel hinnaga 32 000 eurot. V Andmed müümata pankrotivara ja võlgnikul teistelt isikutelt saadaoleva vara kohta (

§ 162

lg 2 p 5) Müümata pankrotivara ei ole ja teistelt isikutelt saada olevad rahalised vahendid on pankrotipessa laekunud. VI Andmed halduri tegevuse kohta pankrotivara valitsemisel (

§ 162

lg 2 p 6) Haldur juhindus pankrotimenetluse läbiviimisel seadusest ning võlausaldajate ning võlgniku huvidest. Rahalisi vahendeid on hoiustatud pangakontol. VII Iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa, mille ulatuses võlausaldaja ei ole raha saanud 7.1. I järgu jaotist on rahuldatud

§ 153

lg 2 kohaselt pandieseme müügist saadud raha ulatuses, millest on maha arvatud

§ 146lõikes 1 nimetatud kulud 15/100 ulatuses pandieseme müügist saadud rahasummast.

I järgu jaotise väljamaks 27 200 € (32 000 – 15%). Menetluskulude kandmine

§ 153lõikes 2 sätestatud ulatuses ei ole rahuldamata nõude osa.

7.2. II järgu võlausaldajate saamata jäänud nõuded jagunevad võlausaldajate vahel järgmiselt: Võlausaldaja Tunnustatud nõue (€) Saamata nõue (€) Kohtutäitur Jane Rumjantseva 23,47 23,47 Maksu- ja Tolliamet 7,13 7,13 AS SEB Pank 383 385,41 383 385,41 Ragn Sells AS 53,51 53,51 Tartu Elamuhalduse AS 1 229,53 1 229,53 Elion Ettevõtted AS 311,31 311,31 Danske Bank AS Eesti 22 980,15 22 980,15 4/7 Tsiviilasi 2-11-47439 filiaal Eesti Energia AS Kohtutäitur Reet Rosenthal AS Swedbank 205,75 53,66 28 608,69 436 858,61 205,75 53,66 28 608,69 436 858,61 VIII Andmed pankrotimenetluses esitatud hagide läbivaatamise kohta, samuti hagide kohta, mida haldur kavatseb veel esitada (

§ 162lg 2 p 8) Haldur ei ole hagisid esitanud ega kavatse seda ka teha.

IX Maksejõuetuse tekkimise põhjuseks olev kuriteo tunnustega tegu, raske juhtimisviga või muu asjaolu, samuti, kas haldur on esitanud avalduse kriminaalmenetluse alustamiseks (

§ 162

lg 3) Pankrotimenetluses esitatud võlausaldajate nõuete aluseks olevad laenud on võlgnik võtnud 20062007 perioodil. Võlgnik tegeles siis kinnisvaraarendusega ning kuulus nimetatud tegevusvaldkonnas tegutsevate äriühingute juhatusse (Tartu Kinnisvaraarenduse OÜ, OÜ TKA Ehitus, XL Kinnisvara OÜ). Kuna kinnisvaraturg sel perioodil oli kõrgseisus, siis andsid ka pangad krediite kinnisvara tagatisel ning kinnisvara arendusteks suurtes summades. Kahjuks alates 2009 lõhkes nn. „kinnisvaramull“ ning kinnisvara ning kinnistute hinnad langesid märkimisväärselt, isegi 50% ja enam eelnevalt prognoositud hindadest. Sellega seoses pankrotistusid paljud äriühingud, mis tegelesid kinnisvara ja selle arendustega. Nii juhtus ka võlgniku jaoks, kõik kinnisvaraarendustega tegelenud äriühingud, mille juhatusse ta kuulus pankrotistusid ning pankrotis äriühingute tagatiste realiseerimisest ei olnud võimalik võlausaldajate nõudeid rahuldada. Juhatuse liikmena tagas võlgnik antud laenusid oma isikliku käendusega. Kuna tagatiste müügist nõuete rahuldamiseks raha ei jätkunud, siis mitmeid laene tagasid võlgniku isiklikud käendused, mida pärast vara müüki on võlausaldajal õigus sisse nõuda käendajalt. Pankrotimenetluse raames on võlgnik olnud haldurile kättesaadav ning probleeme ei ole esinenud. Enne menetluse algatamist võlgnik töökohta ei omanud ning ei saanud sissetulekut töötasuna ka pankrotimenetluse jooksul. SEB Pank AS avalduse alusel oli Mait Kuusik ja Margo Lõhmus suhtes alustatud kriminaalmenetlus nr 08260105396. Antud kriminaalmenetluse raames on 28.06.2012 Lõuna Ringkonnaprokuratuur koostanud süüdistusakti, mille kohaselt Mait Kuusik’ule on esitatud süüdistus vastavalt KarS § 209 lg 2 p 2; § 201 lg 2 p 1,2,4, KarS § 384 lg 1, KarS § 3851 lg 1 alusel. X Pankrotihalduri hinnang Mait Kuusik võimaluse andmise kohta võlgadest vabastamise menetluseks Võlgnik on esitanud pankrotiavaldusega koos avalduse võlgniku kohustustest vabastamise menetluse läbiviimiseks. Kohus otsustab menetluse algatamise lõpparuande kinnitamisel. KOHTU SEISUKOHT Pankrotimenetluse lõpetamine

§ 163

lg 3 kohaselt otsustab kohus kümne päeva jooksul pärast vastuväidete esitamise tähtaja möödumist lõpparuande kinnitamise ja pankrotimenetluse lõpetamise, tehes selle kohta määruse.

§ 163

lg 6 kohaselt jätab kohus lõpparuande kinnitamata ja tagastab selle määrusega haldurile pankrotimenetluse jätkamiseks, kui lõpparuandes ilmneb, et pankrotimenetluses on rikutud võlgniku või võlausaldajate õigusi. Kohus leiab, et lõpparuanne on seaduslik ning sealt ei ilmne, et pankrotimenetluses oleks rikutud võlgniku ja võlausaldajate õigusi. Lõpparuanne tuleb kinnitada ja pankrotimenetlus lõpetada. 5/7 Tsiviilasi 2-11-47439 Kohus leiab, et võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks oli võlgniku poolt äriühingute juhatuse liikmeks oleku ajal käenduste andmine, arvestamata kinnisvaraturul tekkida võivaid riske.

§ 165

lg 3 alusel tuleb Tiia Kalaus vabastada pankrotihalduri kohustusest Mait Kuusik pankrotimenetluses.

1. augustil 2012.a saatis Tiia Kalaus võlausaldajatele e-postiga teate, et võlgnik on esitanud kohustustest vabastamise menetluse avalduse, millele võib võlausaldaja esitada vastuväite. Haldur palus kõikidel võlausaldajatel esitada Haldurile või kohtule hiljemalt
2. augustiks 2012.a seisukoht usaldusisiku määramiseks ning vastuväide (juhul, kui on) kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Ainult Swedbank AS vastas, et võlausaldaja ei soovi olla usaldusisikuks. Mait Kuusik vastas haldurile, et tal ei ole vastuväiteid lõpparuandele ega halduri töötasu kohta. Mait Kuusik avaldas, et on nõus täitma usaldusisiku ülesandeid.

§ 65lg 1 kohaselt on halduril õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest.

Pankrotihalduri tasu määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel, olles ära kuulanud halduri, võlgniku ning pankrotitoimkonna arvamuse. Halduri taotlusel määrab kohus halduri tasu büroole, mille kaudu haldur tegutseb.

§ 66

lg 1 kohaselt on pankrotihalduri tasu alammääras pankrotivaralt suurusega 32 129,17 € kokku 4 677,82 €. Kuna niipalju rahalisi vahendeid pankrotivaras ei ole, palub pankrotihaldur Tiia Kalaus määrata haldur tasuks 4157 eurot (s.h. maksud) Arvestades

§-i 65, töö keerukust, mahtu ning halduri kutseoskust ja taotlust, peab kohus põhjendatuks määrata Tiia Kalaus´e tasuks 3 464,17 €, millele lisandub käibemaks.

§ 66

lg 1 alusel tuleb haldurile hüvitada kohustuste täitmiseks tehtud vajalikud kulutused 7,09 €. Halduri tasu summas 3 464,17 €, millele lisandub käibemaks ja tehtud vajalikud ja põhjendatud kulutused 7,09 €, tuleb hüvitada Tiia Kalaus´ele pankrotivarast. Kohustusest vabastamise menetluse algatamine

§ 169

näeb ette, et füüsilisest isikust võlgnik võidakse vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest.

§ 171

lg 1 kohaselt otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise mh lõpparuande kinnitamisel. 19. detsember 2011.a esitas võlgnik Mait Kuusik kohtule avalduse võlgniku kohustustest vabastamiseks, kus märkis, et temale ei ole teada asjaolusid, mis võiksid kohustustest vabastamist välistada ja ta kohustub täitma

§ 173nimetatud kohustusi.

Võlausaldajate esimene üldkoosolek toimus 21. detsember 2011.a.

§ 170

lg 1 kohaselt tuleb võlgniku kohustusest vabastamise avaldus esitada kohtule hiljemalt võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks või koos käesoleva seaduse § 158 lõikes 3 nimetatud aruandega. Avalduse võib võlgnik esitada ka oma pankrotiavalduses või pärast võlausaldaja pankrotiavalduse esitamist. Kohus leiab, et võlgnik on esitanud kohustustest vabastamise avalduse

§ 170

lg-s 1 sätestatud tähtaega järgides ja avalduses sisalduvad

§ 170

lg-s 2 nõutud kinnitused.

§ 171

lg-s 2 nimetatud asjaolusid, mille esinemisel kohus ei algata võlgniku kohustustest vabastamise menetlust, kohtule teadaolevalt ei esine. Võlausaldajad ei ole Mait Kuusiku kohustustest vabastamisele vastuväiteid esitanud. Eeltoodust lähtudes peab kohus põhjendatuks algatada Mait Kuusiku kohustustest vabastamise menetluse. 29. november 2012.a kuulas kohus ära Mait Kuusiku, et veenduda, et võlgnik suudab usaldusisiku ülesandeid ise täita. Ühtlasi selgitas kohus võlgnikule usaldusisiku ülesandeid.

§ 172

lg 1 näeb ette, et kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb

§ 173lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid.

Kohus leiab, et Mait Kuusiku usaldusisikuks tuleb nimetada võlgnik ise. Pankrotihaldur on kohtule teatanud, et ta on pöördunud võlausaldajate poole, et leida 6/7 Tsiviilasi 2-11-47439 võimaliku kohustustest vabastamise menetluse ajaks võlgnikule usaldusisikut. Võlausaldaja Swedbank AS avaldas, et on nõus sellega, kui usaldusisikuks hakkab võlgnik ise.

§ 173

lg 3 näeb ette, et võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele (nt Mait Kuusiku tööandjale, Pensioniametile) teatama.

§ 173

lg 4 järgi, käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tulust (Mait Kuusiku töövõi teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu) peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra. Kohus leiab, et asjaolusid arvestades ei ole põhjendatud muuta seaduses sätestatud määra ja

§ 173

lg-s 3 nimetatud tulust peab Mait Kuusik jätma endale igapäevaseks ülalpidamiseks 25 protsenti.

§ 175

lg 5 kohaselt võib kohus omal algatusel ning võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel otsustada kohustustest vabastamise keeldumise ja lõpetada kohustustest vabastamise menetluse, kui enne viie aasta möödumist ilmneb käesoleva paragrahvi lõikes 2 või 4 nimetatud alus. Võlausaldaja võib selle taotluse esitada kuue kuu jooksul võlgniku kohustuste rikkumisest teadasaamisest arvates.

§ 175

lg 2 kohaselt kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; võlgnik on rikkunud süüliselt oma käesoleva seaduse §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Kohtunik 7/7