← Eesti

3-11-2619/20

OTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Menetlusosalised Asja läbivaatamine Resolutsioon Edasikaebamise kord ja selgitused Tallinna Halduskoh

) § 114 lg 3 alusel tema maksuvõlalt arvestatud intressivõlgnevus 8351,89 eurot (tl 32, taotluse täiendus tl 33). Taotluse kohaselt väljastas Karksi Vallavalitsus

  1. märtsil 2000 A. K’le ebaseadusliku kauplemisloa, mis peatati Tervisekaitsetalituse ettekirjutuse tõttu
  2. septembril
  3. Kauplemisloa peatamine tõi kaasa ettenägematuid kulutusi ning kauplus tuli
  4. mail 2001 sulgeda. A. K. pidi maksma kaubandustegevuse lõpetamisega seotud võlgu ning siis tekkis ka maksuvõlg. Kuna Karksi Vallavalitsuse väljastatud kauplemisluba oli ebaseaduslik, on vallavalitsus A. K. makseraskuste tekkimises süüdi. A. K. taotles kohtus Karksi Vallavalitsuselt kahju hüvitamist, kuid raske perekondliku olukorra tõttu jäi teatamata soovist kaevata ringkonnakohtu otsuse peale Riigikohtusse ning avalduse esitamise tähtaega ei ennistatud. Seega ei saanud A. K. nõuda Karksi Vallavalitsuse tekitatud kahju hüvitamist. Pärast kaupluse sulgemist oli kaebaja töötu, tema pangaarved olid arestitud. Praegu tegutseb A. K. füüsilisest isikust ettevõtjana (FIE) ning tema
  5. a kuu keskmine sissetulek on 415 eurot. A. K. ja tema abikaasa A. K. ühisomandis on elamu ja kahetoaline korter Karksi-Nuias ning 1

(4)kaks sõiduautot (väljalaske aastad 1992 ja 1994), kuid need on väheväärtuslikud ega kataks maksuvõlga. Autod on vajalikud tööülesannete täitmiseks.
  1. MTA jättis
  2. juuli
  3. a otsusega nr 13-1/4355 (tl 2-4) A. K. taotluse rahuldamata, sest võla sissenõudmine ei ole lootusetu ega ebaõiglane. Otsuse põhjenduste kohaselt tuleb taotleja majanduslikku seisundit hinnates arvestada tema vara ja sissetulekut, tema ülalpidamisel olevate isikute arvu, eluasemele tehtavaid mõistlikke kulutusi ning muid tähendust omavaid asjaolusid. Võlgnikule peab pärast maksuvõla sissenõudmist jääma hädavajalikku toimetulekut võimaldav sissetulek. A. K.
  4. a kuu keskmine sissetulek on 415 eurot ning tema abikaasal 484 eurot. Arvestades A. Külaotsa tegutsemist FIE-na, ettevõtlusest saadavat tulu, tema abikaasa igakuist sissetulekut ning abikaasade omandis olevat ühisvara ei ole maksuvõla sissenõudmine lootusetu ega sea kaebaja eksistentsi ohtu. A. K. esitatud andmed viitavad isiku maksevõimelisusele tasuda maksuvõlg osadena. Maksuvõla sissenõudmine ei ole otsuse põhjenduste kohaselt ka ebaõiglane ega sea kaebajat teiste maksumaksjatega võrreldes ebavõrdsesse olukorda. Ebaõiglane on maksu sissenõudmine juhtudel, kui maksuseaduste kohaselt oleks maksu sissenõudmine õigustatud, kuid konkreetse kaasuse puhul ebaõiglane (nt tuluna saadud vara hävimine, valuutakursside kiire muutumine, panga pankrotistumine, ebaselgus maksustamise ulatuses vms). A. K. maksuvõla tekkimise põhjuseks oli tema selgituste kohaselt Karksi Vallavalitsuse väljastatud ebaseaduslik kauplemisluba. Maksuhalduril puudub pädevus likvideerida A. K. ja Karksi Vallavalitsuse vahelistest suhetest tulenevaid tagajärgi. A. K’l oli võimalik esitada kahju hüvitamise nõue ning kaebaja ei väljendanud tähtaegselt oma tahet kohtuotsus edasi kaevata. Seega pole tegemist maksukohustuslasest sõltumatu tagajärjega, mida A. K’l ei olnud võimalik vältida või kõrvaldada, ning see ei sea kaebajat teiste maksukohustuslastega võrreldes ebavõrdsesse olukorda. Vastupidi, A. K. maksuvõla kustutamine seaks ebavõrdsesse olukorda teised maksukohustuslased.
  5. A. K. esitas vaide, mille MTA jättis
  6. oktoobri
  7. a vaideotsusega nr 6-1/452-2 rahuldamata (tl 5-6). Maksuhaldur märkis vaide esemeks oleva otsuse põhjendustele lisaks, et A. K. on tööealine isik ja puudub alus arvata, et kaebaja majanduslik seisund tulevikus ei parane. A. K’l võib tulevikus vara juurde tekkida läbi töötamise või majandustegevuse. A. K. olukord ei ole erandlik.

§ 114

lg 3 peamine eesmärk on tagada maksukohustuslaste võrdne kohtlemine ja vältida olukordi, kus maksuvõla sissenõudmine oleks ebaõiglane maksukohustuslastest mitteolenevate asjaolude tõttu. Maksuvõla kustutamine on kõrvalekalle ühetaolise maksustamise põhimõttest ja selle kaudu ei saa tekitada uut ebaõiglust või ebavõrdsust. Maksuvõla kustutamise eesmärgiks on taastada õiglus olukorras, mida seadusandja ei ole suutnud või mida polegi võimalik ette näha. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

  1. A. K. esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus tühistada MTA
  2. juuli
  3. a otsus nr 13-1/
  4. A. K. selgitab, et kaebaja ja tema abikaasa ühisomandis olev kinnisvara on väheväärtuslik ja koormatud hüpoteegiga. Ühisomandis olevad sõiduautod ei ole samuti väärtuslikud ning on kasutusel töövahenditena, mistõttu nende võõrandamine võlgade tasumiseks jätaks kaebaja tööta. Maksuvõlad tekkisid, kuna Karksi Vallavalitsus väljastas kaebajale ebaseaduslikult 2

(4)kauplemisloa. Sellega tekitati kaebajale kahju, mida ei õnnestunud vallavalitsuselt välja nõuda. Enne kahjude väljanõudmise alustamist üritas kaebaja oma kauplust muuta nõuetele vastavaks ja jätkata normaalset kauplemist, kuid selleks hetkeks olid võlad juba ületamatud. Kuna võlad MTA ees hakkasid tekkima põhjusel, et Karksi Vallavalitsus väljastas õigusvastase kauplemisloa, siis ei sõltunud võlgade tekkimine kaebaja tahtest.
  1. MTA palub jätta kaebus rahuldamata. Vastustaja on jätkuvalt seisukohal, et intressivõlgnevuse osade kaupa tasumine ei ole käesoleval ajal ega tulevikus lootusetu ning ei sea ohtu kaebaja eksistentsi. Kaebuse esitaja tegutseb füüsilisest isikust ettevõtjana ning tema kuu sissetulekuks on ligikaudu 415 eurot. Kaebajal on abikaasaga ühisomandis kaks kinnisasja ja sõidukit. Asjaolud, et kinnisvara on koormatud hüpoteegiga ja sõidukite võõrandamine jätaks kaebaja tööta, ei muuda iseenesest maksuvõla sissenõudmist lootusetuks. Hüpoteegid kestavad vaid kuni nendega tagatud nõuete rahuldamiseni ning kaebaja ühele kinnisasjale on seatud hüpoteek just maksuvõlgnevuse tagamiseks. Kaebaja abikaasa regulaarse sissetuleku (ligikaudu 484,27 euro) arvelt on võimalik katta pere ülalpidamiskulusid ning kaebajal on seega võimalik võlgnevust tasuda enda sissetuleku arvelt. Kuna hiljemalt
  2. a täisealiseks saanud lapsed ei ole ilmselgelt enam alla 21-aastased, siis puudub kaebajal ka seadusjärgne kohustus laste õpingute toetamiseks ning vajadusel saab kaebaja lapsi toetada abikaasa stabiilse sissetuleku arvelt. Kuna kaebuse esitaja puhul on tegemist töövõimelise isikuga, siis puudub alus arvata, et tema majanduslik seisund tulevikus ei paraneks. Maksuvõla sissenõudmine kaebajalt ei ole ka ebaõiglane temast mitteolenevate asjaolude tõttu. Kaebajale võis tekitada majanduslikke raskusi Karksi Vallavalitsuse poolt ebaseaduslikult väljastatud kauplemisluba, kuid kaebajal oli võimalus tekkinud kahju sisse nõuda tsiviilkorras. Asjaolu, et vallavalitsuselt ei õnnestunud otsuse edasikaebamise tähtaja möödalaskmise tõttu tekitatud kahju sisse nõuda, ei sea kaebajat võrreldes teiste maksukohustuslastega ebavõrdsesse olukorda.

§ 114

lg 3 eesmärgiks ei tohi olla uue ebaõigluse tekitamine, kuid käesoleval juhul maksuvõla kustutamine seaks kaebaja võrreldes teiste maksumaksjatega eelisolukorda. KOHTU PÕHJENDUSED 6. Asjas vaieldakse selle üle, kas A. K. intressivõlg tuleks

§ 114lg 3 alusel kustutada selle sissenõudmise lootusetuse ja ebaõigluse tõttu.

A. K. leidis maksuhaldurile esitatud taotluses ja leiab ka kohtumenetluses, et intressivõlg tulnuks kustutada põhjusel, et kaebaja majanduslik seisund ei võimalda maksuvõlga tasuda ning maksuvõla tekkimises on süüdi Karksi Vallavalitsus. Kohus leiab, et A. K. kaebus on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata. 7.

§ 114

lg 3 alusel võib maksuhaldur maksukohustuslase põhjendatud kirjalikul taotlusel kustutada tema maksuvõla, kui selle sissenõudmine on lootusetu või oleks ebaõiglane maksukohustuslasest mitteolenevate asjaolude, sealhulgas vääramatu jõu tõttu, samuti kui tulumaksuvõlg tekkis maksukohustuslase vara realiseerimisest kolmanda isiku võla tagatisena täitemenetluses või pankrotimenetluses. Maksuvõla kustutamise korda täpsustab rahandusministri

  1. mai
  2. a määrus nr 61 „Maksuvõla mahakandmise ja kustutamise kord“, mille § 5 lg 2 kohaselt tuleb maksuvõla kustutamise taotluses tuleb esitada põhjendus, miks isik ei ole suuteline võlga tasuma, kõik andmed taotleja omandis ning valduses oleva vara, samuti taotleja varaliste kohustuste ja õiguste kohta ning tõendada, et maksuvõla täieliku tasumise korral ei ole isik suuteline ennast ega ülalpeetavaid üleval pidama ning võib sattuda suurtesse majanduslikesse raskustesse. Määruse § 51 lg 2 sätestab, et 3

(4)kui isik taotleb maksuvõla kustutamist maksuvõla sissenõudmise ebaõigluse tõttu, tuleb taotluses: 1) esitada asjaolud, mis seavad isiku konkreetses situatsioonis teiste maksukohustuslastega võrreldes ebavõrdsesse olukorda, kui need asjaolud ei tulene seaduses teiste sarnaste maksukohustuslaste kohta sätestatust; 2) tõendada, et punktis 1 nimetatud asjaolude tekkimine ei sõltunud taotleja tahtest, asjaolud ei olnud välditavad ja taotlejal ei ole võimalik neid kõrvaldada; 3) esitada kõik taotlejale teadaolevad faktid punktis 2 nimetatud asjaolude kohta, loetleda ammendavalt taotlusele lisatavad tõendid, samuti tõendid, mida ei ole võimalik esitada, kuid mida maksuhalduril on võimalik välja nõuda või kontrollida; 4) esitada andmed selle kohta, et taotleja on antud asjas toiminud vastavalt kehtivatele seadustele. Seega õigustavad maksuvõla kustutamist vaid erandlikud asjaolud ning nende asjaolude esinemist tuleb tõendada isikul, kes taotleb maksuvõla kustutamist. 8. Kohus leiab, et maksuhaldur on vaidlustatud 28. juuli 2011. a otsuses, aga ka 5. oktoobri 2011. a vaideotsuses õigesti mõistnud

§ 114lg 3 sisu ja eesmärki.

Maksuhalduri tõlgendus ühtib maksukorralduse seaduse seletuskirjas toodud selgitustega ning sarnaselt on

§ 114

lg-t 3 mõistetud ja kohaldatud ka varasemas kohtupraktikas (vt nt Riigikohtu seisukoht haldusasjas nr 3-3-1-56-07; Tallinna Ringkonnakohtu seisukoht haldusasjas nr 307-2337; Tallinna Halduskohtu seisukohad haldusasjades nr 3-07-1720, 3-08-426 ja 3-093145). Kohtu arvamuse kohaselt on maksuhaldur kaevatud otsuse tegemisel lähtunud asjakohastest kaalutlustest ning andnud A. K. väidetele ja nende kinnitamiseks esitatud tõenditele õige hinnangu. A. K. ei ole kohtule esitanud uusi väiteid ega tõendeid.

  1. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 165 lg 2 sätestab, et kui kaebus jääb rahuldamata ning kaebaja poolt kohtumenetluses esitatud väitega mittenõustumist või tema viidatud tõendi arvestamata jätmist on vaidlustatud haldusaktis või kaebuse nõude kohta tehtud vaideotsuses juba põhjendatud ja kohus järgib seda põhjendust, ei pea kohus seda põhjendust oma otsuses kordama, vaid võib viidata põhjendusega nõustumisele. Nimetatud sättele tuginedes ei korda kohus MTA vaidlustatud otsuses ja vaideotsuses toodud põhjendusi, mis on kokkuvõtlikult esitatud käesoleva otsuse punktides 2 ja
  3. Kohus märgib täiendavalt, et kaebaja on avaldanud maksuhaldurile esitatud taotluses valmisolekut tasuda põhivõlga osade kaupa, kui tema intressivõlg kustutatakse. Maksuhaldur on kaevatud otsuses leidnud, et kaebajal on võimalik tasuda kogu maksuvõlg osadena. Kohus selgitab, et kaebajal on õigus taotleda

§-des 111-113 sätestatud korras kogu maksuvõla ajatamist, s.h intressi määra vähendamist

§ 117lg-s 2 ettenähtud korras.

Kui uute asjaolude ilmnemise tõttu muutub maksuvõla sissenõudmine tulevikus lootusetuks või ebaõiglaseks, võib A. K. esitada maksuhaldurile uue maksuvõla kustutamise taotluse.

  1. Menetluskulude hüvitamist ei ole kumbki pool taotlenud, seega jäävad menetluskulud kummagi poole enda kanda (enne
  2. jaanuari 2012 kehtinud HKMS § 92 lg 1 ja § 93 lg 1; sama alates
  3. jaanuarist 2012 kehtiva HKMS § 108 lg 1 ja § 109 lg 1). Monika Laatsit 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.