Obsah (7)

§ 121§ 47§ 38§ 46§ 45§ 112§ 43

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna halduskohus Kohtunik Hurma Kiviloo Määruse tegemise aeg ja koht 07. detsember 2012, Tallinn Haldusasja number 3-12-2112 Haldusasi V. Š. kaebus Harku ja Murru vangla tegevuse

§ 121lg 4, § 204 lg-d 1 ja 2).

MENETLUSE KÄIK JA KOHTU SEISUKOHT

1. 02.10.2012 kohtule edastatud kaebuses soovis V. Š. algatada menetlust vaideotsuse nr 5-11/34-1 peale. Kaebus oli ajendatud intsidendist, mis leidis aset kaebaja jalutuskäigult tagasi tulles toimunud läbiotsimise käigus (väidetavalt kaebaja pükstes oleva suitsupaki otsimine) ja mille kohta valvur Ü. A. koostas ettekande. Kaebaja esitas taotluse distsiplinaarkaristuse tühistamiseks ja Harku ja Murru vangla tegevuse õigusvastaseks tunnistamiseks, kuna kaebaja soovib rahalist kompensatsiooni.
2. Et kaebuses ei olnud asjaolusid konkretiseeritud ega lisatud kaebusele ühtki asjaga seonduvat dokumenti, mis ei võimaldanud kaebust isegi efektiivselt käiguta jätta, siis kaebuse asjaolude täpsustamiseks küsis kohus 26.10.2012 kohtunõude korras vanglalt täiendavat informatsiooni.
3. Koos 01.11.2012 vastusega kohtunõudele edastas vangla asjaga seonduvate dokumentide koopiad. Kohtule esitatud dokumentidest ilmnes, et Harku ja Murru vangla 18.07.2012 käskkirjaga nr 384-d on kaebajat karistatud vangistusseaduse (VangS) § 67 p 1 nõuete rikkumise eest 10-ks ööpäevaks kartserisse paigutamisega. Käskkirja kohaselt seisnes kaebaja rikkumine selles, et ta 27.06.2012 kell 20.20 ei allunud vanglaametniku seaduslikule korraldusele. Kaebaja esitas käskkirjale vaide, mis jäeti vangla 23.08.2012 vaideotsusega nr 5-11/34-1 rahuldamata.
4. 09.11.2012 määrusega jättis kohus kaebuse käiguta. Muu hulgas kohus märkis määruses: „...vaatamata sellele, et kaebaja on palunud algatada menetlus vaideotsuse nr 511/34-1 peale, siis kaebuse alusel võib kaebaja tahet tõlgendades teha järelduse, et kaebaja tegelikuks tahteks ei ole (ainult) vaideotsuse, vaid eelkõige vangla 18.07.2012 käskkirjaga nr 384-d määratud distsiplinaarkaristuse (kartserisse paigutamine 10-ööpäevaks) tühistamise taotlemine, seda enam, et sellise taotluse on kaebaja ka kaebuses ise sõnastanud. Vanglast edastatud informatsiooni alusel on teada, et määratud karistus on juba perioodil 19.07.2012 29.07.2012 ära kantud./.../

§ 47

lg 2 kohaselt, kui isik pidas kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, võib kaebuse selle nõudega esitada 30 päeva jooksul arvates päevast, kui isikule tehti teatavaks kohtueelset menetlust lõpetav lahend. Kohtule edastatud vaideotsuse koopiast nähtuvalt sai kaebaja 23.08.2012 vaideotsuse nr 5-11/34-1 kätte 27.08.

1. Seega oli vaide esemeks olnud vangla 18.07.2012 käskkirja nr 384-d (sellega määratud karistuse) tühistamiseks kohtule kaebuse esitamise viimaseks päevaks 26.09.
2. Toimikust nähtuvalt on ümbrikul vangla tempel, mis kannab kuupäeva 02.10.2012 (reg nr 5-8/2743). Seega järeldab kohus, et kaebus vangla 18.07.2012 käskkirjaga nr 384-d määratud karistuse tühistamiseks ja ka 23.08.2012 vaideotsuse tühistamiseks on ilmselt esitatud kaebetähtaja rikkumisega.

§ 38

lg 5 kohaselt, kui kaebus esitatakse pärast kaebetähtaja möödumist, esitatakse kaebuses kaebetähtaja ennistamise taotlus ja tähtaja möödalaskmise põhjused. Seega juhul, kui kaebaja soovib jääda vangla 18.07.2012 käskkirjaga nr 384-d määratud karistuse tühistamise ja ka 23.08.2012 vaideotsuse tühistamise nõude esitamise juurde, siis tuleb esmalt esitada tähtaja ennistamise taotlus ja märkida tähtaja ületamise mõjuvad põhjused. Kui kaebaja soovib jätkuvalt taotleda ka vaideotsuse tühistamist, siis tuleb märkida, kuidas on kaebaja õigusi vaidemenetluses rikutud./.../ juhul kui tühistamiskaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks mõjuvad põhjused puuduvad.

§ 46

lg 5 kohaselt kaebuse haldusakti või toimingu õigusvastasuse kindlakstegemiseks võib esitada kolme aasta jooksul haldusakti andmisest või toimingu tegemisest arvates. Samas

§ 45

lg 2 kohaselt tuvastamisnõude võib esitada üksnes juhul, kui õiguste kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. Sellisel juhul tuleb kaebajal

§ 38

lg 4 kohaselt selgitada, miks on selline tuvastamine vajalik kaebaja õiguste kaitseks, ehk teisisõnu, mis on kaebaja põhjendatud huviks tuvastamisnõude esitamisel. Kuna õigusvastasuse kindlakstegemine ei too vastustajale kaasa mingeid õiguslikke tagajärgi (nt vastustaja ei ole kohustatud andma haldusakte, sooritama toiminguid vms), siis on kaebajal vaja täiendavalt sellisel juhul selgitada, miks õigusvastasuse tuvastamine kaebajale tema õiguste edaspidiseks kaitsmiseks vajalik on. Kaebaja on kaebuses paljasõnaliselt märkinud „kuna soovin rahalist kompensatsiooni”. Kohus tõlgendab, et eeltoodust tulenevalt võib kaebajal olla edaspidi soov esitada kahjunõue vangla vastu.

§ 45

lg 2 kohaselt hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus ei anna õigust tuvastamiskaebuse esitamiseks, kui hüvitamiskaebus oleks ilmselgelt perspektiivitu. Seega peab kaebusest nähtuma, et kahju hüvitamise eeldused on täidetud, so avalik-õigusliku isiku õigusvastane haldusakt/toiming, kahju tekkimine kaebajal, põhjuslik seos õigusvastase teo ja tekkinud kahju vahel. /.../ Täiendavalt selgitab kohus, et VangS § 11 lg 8 kohaselt vangla tekitatud kahju hüvitamiseks on kinnipeetaval, karistusjärgselt kinnipeetaval või vahistatul õigus halduskohtu poole pöörduda tingimusel, et kinnipeetav, karistusjärgselt kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud riigivastutuse seaduses sätestatud korras kahju hüvitamise 2 taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud./.../ Teiseks taotleb kaebaja Harku ja Murru vangla tegevuse õigusvastaseks „kuulutamist”. Kohtule on esitatud nõude sisu ebaselge. Kaebajal tuleb täpsustada, kelle ja missugust õigusvastast tegevust kaebaja silmas peab/.../ Kaebaja taotleb menetlusabina kaebuselt riigilõivu tasumisest vabastamist maksejõuetuse tõttu./.../

§ 112

lg 1 p-s 1 sätestatut arvestades on kaebaja kahekordne keskmine ühe kuu sissetulek 36,68 eurot ((244,54-171,18):4x2), mis ületab kaebuselt nõutavat riigilõivu summat (15 eurot), mistõttu puuduks kohtul alus kaebaja riigilõivu tasumisest vabastada./.../ Et antud juhul jääb kaebus nagunii käiguta, sest kaebajal tuleb täpsustada kaebuse alust ja nõudeid, siis annab kohus kaebajale võimaluse kaebuse puuduste kõrvaldamise tähtaja jooksul riigilõivu 15 eurot tasumiseks.” Kohus andis kaebajale puuduste kõrvaldamiseks aega 15 päeva kohtumääruse kättesaamisest arvates. 5. Kaebaja on kohtumääruse kätte saanud 15.11.2012 (tl 23). Kaebuse puuduste kõrvaldamise viimaseks päevaks oleks seega olnud 30.11.2012. Kaebaja ei ole tähtaegselt ega ka käesoleva määruse tegemise aja seisuga kaebuse menetlusse võtmist takistavaid olulisi puudusi kõrvaldanud. 6.

§ 121

lg 1 p 2 kohaselt kohus tagastab kaebuse selle esitajale, kui kaebus ei vasta

§-de 37-39 nõuetele, kaebaja ei ole kohtu poolt määratud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud ja puudused takistavad asja läbivaatamist. Et kaebaja ei ole kohtu määratud tähtaja jooksul kõrvaldanud kaebuse olulisi puudusi ning need takistavad asja läbivaatamist, ei ole võimalik kaebust menetlusse võtta ja kohus tagastab kaebuse selle esitajale läbivaatamatult (

§ 121lg 1 p 2), millise võimaliku tagajärje eest oli kaebajat hoiatatud.

Kaebuse tagastamine ei võta õigust pöörduda uuesti kohtusse (

§ 43lg 2).

Hurma Kiviloo Kohtunik 3