(Hagi lahendamise piirid) kehtestab, et kohus ei või otsuses ületada nõude piire ega teha otsust nõude kohta, mida ei ole esitatud. 3.
(Menetluse toimumine poolte esitatu alusel) lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest.
lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. 4.
(Õigus pöörduda kohtusse) lg 1 sätestab, et kohus menetleb tsiviilasja, kui isik pöördub seaduses sätestatud korras kohtusse oma eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks. 20.12.2012 esitasid pooled kohtule poolte esindajate poolt allkirjastatud 5. kompromisslepingu kinnitamiseks. Kompromissi kohaselt pooled on hagiavalduses esitatud nõude täitmise osas saavutanud kompromissi ning sõlminud sellega seoses alljärgneva kokkuleppe: 1) Kostja kohustub tasuma hagejale €259,79 ning pool hageja poolt tasutud riigilõivust summas €37,50, kokku kompromiss-summana €297,29 ühe osamaksena hiljemalt 28.12.2012 KKOÜ arvelduskontole nr XXX, märkides selgitusse „tsiviilasi nr 2-12-38503“. 2) Kokkulepitud tähtajaks (so 28.12.2012) tasumata või osaliselt tasumata makse summalt kohustub kostja tasuma hagejale iga maksetähtpäevast möödunud päeva eest viivist 0,25% päevas. Viivise arvestamine lõpeb vastava makse tasumise päeval. 3) Juhul kui kostja tasub osaliselt või hilineb kompromiss-summa tasumisega rohkem kui 1 (ühe) päeva, on hagejal õigus nõuda kostjalt kogu võlgnevuse kohest tasumist koos viivistega ja esitada käesolev kokkulepe täitmiseks kohtutäiturile ning taotleda sissenõude pööramist kogu kostja varale. Kostja eelnev informeerimine käesoleva kokkuleppe täitmiseks esitamisest kohtutäiturile ei ole hagejale kohustuslik. 4) Pooled paluvad Harju Maakohtul kinnitada kompromiss kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 430 lg-tes 1 ja 2 sätestatuga ning lõpetada tsiviilasjas nr 2-12-38503 menetlus kooskõlas
5) Pooled kinnitavad, et on teadlikud kompromissi kinnitamise õiguslikest tagajärgedest ja paluvad kohtul kompromiss kinnitada kirjalikus menetluses, kohtuistungit pidamata. 6) Pooled avaldavad ja kinnitavad, et pärast käesoleva kompromissi allakirjutamist ja kompromissis sätestatud kohustuste kohast täitmist ei ole neil üksteise suhtes täiendavaid pretensioone ega mistahes varalisi või mittevaralisi nõudeid seoses hagi aluseks olevate asjaoludega. 7) Pooled kinnitavad, et kompromiss ei ole vastuolus heade kommetega ega seadusega, samuti ei riku kompromiss avalikku huvi ning kompromissi on võimalik täita. 8) Kompromissi allkirjastamisega kinnitavad pooled, et on kompromissi tingimustega tutvunud, neist aru saanud ning nendega nõus. 3
lg 2 p-st 1 ja lg-st 4 taotleb hageja poole hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust, so €37,50 tagastamist. Hageja palub riigilõiv tagastada Hageja arvelduskontole nr XXXXXXXX. 10) Pooled kinnitavad, et tsiviilasjas nr 2-12-38503 kantud menetluskulud jäävad poolte endi kanda ning pooled kohustuvad sellega seoses mitte esitama teineteise vastu mistahes nõudeid tsiviilasja nr 2-12-38503 raames ega selle väliselt. 6. Eeltoodu alusel ja juhindudes
lõigetest 1 ja 2 ning § 428 lõike 1 p 4 paluvad pooled seega kompromiss kinnitada, kajastada kompromissi kinnitavas kohtumääruses kompromissi tingimused ning lõpetada kohtuasja nr 2-12-38503 menetlus. 7. Vastavalt
lg 1 p 4 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle.
lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused.
lg 3 kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus leiab, et käesolevas tsiviilasjas ei ole kompromiss vastuolus heade 8. kommetega ega seadusega ega riku olulist avalikku huvi, lähtudes poolte huvidest ning nende heast tahtest, mistõttu tuleb kompromiss kinnitada ja menetlus lõpetada. Kompromissi on võimalik täita. 9.
¹ lg 1 kohaselt asja menetluse lõpetamise korral kompromissi tõttu määrab kohus menetluse lõpetamise määruses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse.
lg 3 kohaselt, kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Kohus määrab jätta poolte muud menetluskulud poolte endi kanda, kuna pooled on kompromissilepingus nii kokku leppinud. Kompromisslepingus on pooled kokku, et kostja hüvitab hagejale pool hagilt tasutud riigilõivust. Riigilõiv on menetluskulu (
Hageja on palunud pool riigilõivust tagastada
Kohus nõustub sellega. 10.
sätestab, et kui menetlus on lõpetatud kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. 11.
alusel ei saa hageja menetluse lõpetamise korral uuesti pöörduda kohtusse hagiga samade kostjate vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Raivo E i n u l a Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.