) § 15 lõikest 1 võtab vanglateenistus vanglasse vastuvõtmisel kinnipeetavaga kaasasolevad isiklikud asjad hoiule. Isiku vanglasse saabumisel ei lasu vanglal kohustust tuvastada saabujaga kaasasolevate asjade päritolu ega omandamise viise. Kinni peetavale isikule esemete kambrisse lubamisel vanglas ei oma tähtsust, kas ese oli isikule lubatud kambrisse arestimajas või mitte. Kaebaja leiab, et Tallinna Vangla piirab tal ebaseaduslikult kasutada oma enda asju.
Pakis lubatud esemete loetelu sätestatakse vangla või arestimaja sisekorraeeskirjades. Lõike 2 kohaselt kontrollitakse paki sisu enne selle üleandmist vahistatule vanglateenistuse poolt ja paki saaja juuresolekul. Vanglateenistusel on õigus kinni pidada ja vahistatule mitte üle anda pakis sisalduvaid asju, mille omamine vanglas on keelatud või mis võivad ohustada kriminaalmenetluse läbiviimist. Lõike 3 kohaselt võetakse ära ja hävitatakse kinnipeetud asjad, mille omamiseks vajalik eriluba puudub. Ülejäänud kinnipeetud asjad tagastatakse paki saatjale. Ülaltoodust tulenevalt oli arestimaja juhataja pädev otsustama, kas kaebajale pakis toodud guaššvärvid ja pintslid võisid ohustada vangla või arestimaja julgeolekut ja kriminaalmenetluse läbiviimist. Asjaolu, et värve ja pintsleid ei ole lubatud pakiga saada, ei muuda nende saamist õigusvastaseks. Kaebajal oli värvide ja pintsli saamiseks ja omamiseks arestimaja juhataja eriluba, vastasel juhul ei oleks ta neid ju pakiga saanud, need oleks kas hävitatud või tagastatud paki toojale. Pealegi ei saanud kaebaja kõiki värve ja pintsleid ainult elukaaslase toodud pakist, osa värve ja pintsleid sai ta tagasi kohtu poolt arestitud sõidukist, mis oli hoiul Rapla politseijaoskonnas. Asjade tagastamist lubas kohtunik I.Saar. Värvide ja pintslite tagastamist ega nende väljastamist kambrisse ei saa pidada õigusvastaseks. VASTUSTAJA SEISUKOHAD 5. Vastustaja vaidleb kaebusele vastu ja palub kaebuse rahuldamata jätta. 6.
Pakis lubatud esemete loetelu sätestatakse vangla või arestimaja sisekorraeeskirjades.
lg 3 kohaselt kohaldatakse isiku kinnipidamisele arestimajas käesoleva seaduse sätteid eelvangistuse ja aresti täideviimise kohta. Sama paragrahvi lõike 4 kohaselt on eelvangistuse ja aresti täideviimisel arestimaja juhil, kinnipidamistingimusi tagaval politseiametnikul ning arestimaja koosseisulisel teenistujal käesoleva seaduse 1.-
lg 3 kohaselt kohaldatakse isiku kinnipidamisele arestimajas käesoleva seaduse sätteid eelvangistuse ja aresti täideviimise kohta ning lõike 4 kohaselt on eelvangistuse ja aresti täideviimisel arestimaja juhil, kinnipidamistingimusi tagaval politseiametnikul ning arestimaja koosseisulisel teenistujal käesoleva seaduse 1.-5. peatükis sätestatud vastavad vangla direktori ning vanglaametniku õigused ja kohustused. Tulenevalt eeltoodust on arestimaja ametnikel kohustus järgida
sätteid osas, mis puudutab vahistatule pakis saada lubatud esemete loetelu. Seega ei oleks arestimaja ametnik saanud A. E’le pakis mittelubatud esemeid kätte anda. Seda enam, et ka arestimaja sisekorraeeskirjas sätestatud vahistatule pakis lubatud esemete loetelu ei võimalda tuua vahistatule arestimajja guaššvärve ja pintsleid. Riigikohtu Halduskolleegium on 14.05.2007 otsuses haldusasjas nr 3-3-1-18-07 asunud seisukohale, et õigusvastasest haldusaktist ei saa tekkida õiguspärast ootust. Sama põhimõtet tuleb rakendada ka õiguspärase ootuse tekkimisele õigusvastase haldustoimingu korral. Seega ei saa kaebuse esitajal tekkida õiguspärast ootust, et õigusvastase toimingu tagajärjel talle arestimaja poolt väljastatud esemed peaks ka vangla talle väljastama.
lg 1 kohaselt võtab vanglateenistus vanglasse vastuvõtmisel kinnipeetavaga kaasas olevad isiklikud asjad ja tema isikut tõendavad dokumendid hoiule. VSE § 61 lg 1 kohaselt vanglasse vastuvõtmisel paigutatakse kinnipeetavaga kaasas olevad asjad lattu hoiule või antakse kinnipeetava soovil tema juurde kambrisse. VSE § 61 lg 2 kohaselt koostatakse kinnipeetava juurde kambrisse või tuppa ning lattu hoiule antavatest asjadest ühtne nimekiri, millest peab nähtuma, kas asi on kinnipeetava käes või laos. Nimekiri koostatakse kahes eksemplaris, millest üks antakse kinnipeetavale, teine lao eest vastutavale teenistujale. Kinnipeetava üleviimisel teise vanglasse lisatakse vanglateenistuse käes olev nimekiri kinnipeetava isiklikku toimikusse. Käesolevas haldusasjas ei ole poolte vahel vaidlust selle üle, et kaebaja saabus esmakordselt Tallinna Vanglasse 09.06.
Pakis lubatud esemete loetelu sätestatakse vangla või arestimaja sisekorraeeskirjades. Õige on Tallinna Vangla 21.09.2011 vastuses toodud seisukoht, et ei arestimaja ega vangla sisekorraeeskiri ei sätesta vahistatule võimalust saada pakis guaššvärve ja pintsleid. Nii sätestas kuni 24.10.2011 kehtinud siseministri 08.01.2008 määrusega nr 3 kehtestatud „Arestimaja sisekorraeeskirja“ § 48 pakis lubatud esemed ning § 48 lg 1 kohaselt võib kinnipeetule pakis saata järgmisi esemeid: 1) ühte komplekti hooajalist üleriietust, peakatet, jalatseid; 2) esmaseid hügieenitarbeid ja -vahendeid, sealhulgas mehhaanilist või elektripardlit või komplekt mittevahetatava teraga habemelõikureid, seepi, šampooni, piirituseta deodoranti, 5 tualettpaberit, küünelõikurit, kammi, preservatiive; 3) kirjatarbeid, sealhulgas paberit, kirjutusvahendeid, ümbrikuid, marke, postkaarte; 4) raamatuid, perioodilisi väljaandeid, õigusakte; 5) plastmassist või puust toidunõusid; 6) religioosset sümboolikat; 7) fotosid; 8) tikke ja tubakatooteid. VSE § 741 sätestab vahistatule pakis lubatud esemed. Nimetatud sätte kohaselt võib vahistatule pakis saata järgmisi esemeid: 1) riideesemed ja jalanõud; 2) küünelõikur ja kamm; 3) kirjatarbed, sealhulgas paberid, kirjutusvahendid, ümbrikud, margid, postkaardid; 4) raamatud, perioodilised väljaanded, õigusaktid; 6) religioosne sümboolika; 7) fotod.
lg 3 kohaselt kohaldatakse isiku kinnipidamisele arestimajas käesoleva seaduse sätteid eelvangistuse ja aresti täideviimise kohta ning lõike 4 kohaselt on eelvangistuse ja aresti täideviimisel arestimaja juhil, kinnipidamistingimusi tagaval politseiametnikul ning arestimaja koosseisulisel teenistujal käesoleva seaduse 1.-5. peatükis sätestatud vastavad vangla direktori ning vanglaametniku õigused ja kohustused.
asub
5.peatükis.
lg 2 kohaselt paki sisu kontrollitakse enne selle üleandmist vahistatule vanglateenistuse poolt ja paki saaja juuresolekul. Vanglateenistusel on õigus kinni pidada ja vahistatule mitte üle anda pakis sisalduvaid asju, mille omamine vanglas on keelatud või mis võivad ohustada kriminaalmenetluse läbiviimist. Kuna VSE § 741 ja ka arestimaja sisekorraeeskirja § 48 lg 1 ei sätesta õigust saata vahistatule pakis guaššvärve ja pintsleid, siis ei oleks kaebaja neid Rapla arestimajas pakist võinud ka saada ning arestimaja vastav teenistuja ei oleks tohtinud neid kaebajale üle anda. Arestimaja teenistujate õiguspärasel tegutsemisel ei oleks guaššvärvid ja pintslid saanud ka kaebajal Tallinna Vanglasse saabumisel kaasas olla. Kohus nõustub vastustajaga, et kaebaja ei saa tuletada Rapla arestimaja õigusvastasest tegevusest endale õigust omada vanglas kambris esemeid, mida õigusaktidest tulenevalt talle pakiga saata ei või. 15. Lisaks märgib kohus järgmist: Vanglas on keelatud esemed vastavalt
lg-le 2 ja
lg 3 alusel kehtestatud määrusele.
lg 2 kohaselt on kinnipeetavale keelatud ained ja esemed, mis ohustavad inimese julgeolekut, sobivad eriti vara kahjustamiseks või võivad ohustada vangla julgeolekut.
lg 3 alusel on VSE §s 641 kehtestatud kinnipeetavale vanglas keelatud esemete ja ainete loetelu.
lg 4 alusel võib vanglateenistus keelata täiendavalt aineid ja esemeid, mis ei ole keelatud asjade loetelus, kuid vastavad § 15 lg-s 2 sätestatud tingimustele. Tallinna Vangla 03.09.2010 käskkirjaga nr 80 „Tallinna Vangla kinni peetavatele isikutele keelatud esemete ja ainete loetelu“ (http://www.vangla.ee/54278) on viitega
lg-le 4 ja justiitsministri 06.12.2001 määruse nr 92 „Tallinna Vangla põhimäärus“ § 3 lg 2 p-le 7 Tallinna Vanglas viibivatel kinni peetavatel isikutel keelatud vilt- ja geelpliiatsid, värvid (guašš-, vesiakrüülvärvid jms), harilikud pliiatsid ja mitteavatavad pastapliiatsid, mis ei ole väljastatud vanglateenistuse poolt või ostetud vanglas asuvast kauplusest, ning korrektorid ja kleebitavad kaunistused (pildid, kujundid jne) (p 1.6). Käskkirjas põhjendatakse selliste esemete keelamist vangla julgeoleku tagamisega, sest sageli püütakse nende abil vanglasse toimetada narkootilisi aineid. Kaebajale oli käesolevas haldusasjas kaebuse esitamisel 01.11.2011 Tallinna Vangla 03.09.2010 käskkirja nr 80 olemasolu teada, sest kohtuinfosüsteemist nähtuvalt on kaebaja haldusasjas nr 3-11-885 06.04.2011 esitanud kaebuse Tallinna Vangla 03.09.2010 käskkirja nr 80 peale. Käesolevas haldusasjas kaebaja Tallinna Vangla 03.09.2010 käskkirja nr 80 kohtueelselt ega kohtus vaidlustanud, ei ole. Kaebaja leidis, kohtuistungil et see käskkiri on käesolevas haldusasjas asjassepuutumatu (tl 57). Seega ei saanud vastustaja ka Tallinna Vangla 03.09.2010 käskkirjast nr 80 tulenevalt 21.09.2011 kaebajale guaššvärve laost väljastada, sest kaebaja poolt Rapla arestimajas viibides saadud värvide näol ei ole tegemist vanglateenistuse poolt väljastatud värvidega ega vanglas asuvast kauplusest ostetud värvidega. 6 Asjaolu, et vastustaja ei ole oma 21.09.2011 vastuses Tallinna Vangla 03.09.2010 käskkirjale nr 80 viidanud, ei muuda seda vastust õigusvastaseks. Vastavalt haldusmenetluse seaduse (HMS) §-le 58 ei saa nõuda haldusakti kehtetuks tunnistamist üksnes põhjusel, et haldusakti andmisel rikuti menetlusnõudeid või haldusakt ei vasta vorminõuetele, kui eelnimetatud rikkumised ei võinud mõjutada asja otsustamist. Kuna Tallinna Vangla 03.09.2010 käskkiri nr 80 on kehtiv ning omab sellest tulenevaid õiguslikke tagajärgi ja on täitmiseks kohustuslik (HMS § 60 lg 1), puudub ka seetõttu alus vastustaja kohustamiseks kaebajale guaššvärve väljastama. 16. 01.01.2012 kehtima hakanud HKMS § 285 lg 1 näeb ette, et enne selle seadustiku jõustumist tehtud menetlustoimingute korral kohaldatakse menetluskulude jaotusele ja nende väljamõistmisele seni kehtinud halduskohtumenetluse seadustikus sätestatut. Kaebaja vabastati maksejõuetuse tõttu riigilõivu tasumisest kaebuse esitamisel Tallinna Halduskohtu 23.12.2011 määrusega (tl 19–22). Kuni 31.12.2011 kehtinud HKMS § 95 lg 1 sätestas, et kui kaebuse esitaja oli riigilõivu tasumisest vabastatud, mõistab kohus kaebuse rahuldamise korral teiselt poolelt tasumisele kuulunud riigilõivu riigituludesse. Sarnane regulatsioon sisaldub ka kehtiva HKMS § 118 lg-s 2. Käesoleval juhul teeb kohus otsuse kaebaja kahjuks, seega pole kaebaja menetluskulusid kelleltki välja mõista ning need jäävad riigi kanda (kuni 31.12.2011 kehtinud HKMS § 95 lg 1 ja kehtiva HKMS § 109 lg 3). HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti (kuni 31.12.2011 kehtinud HKMS § 92 lg 1). Vastustaja pole menetluskulude hüvitamist taotlenud ning neid välja ei mõisteta (kuni 31.12.2011 kehtinud HKMS § 93 lg 1 ja kehtiva HKMS § 109 lg 1). Aili Maasik Kohtunik 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.