Obsah (6)

§ 1§ 31§ 22§ 29§ 30§ 23

Tsiviilasi nr 2-12-34555 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Hiie Lindmets Määruse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht 13. detsember 2012 Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-1

§ 1

lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.

§ 31

lg 4 kohaselt võlgniku esitatud pankrotiavalduse puhul tema maksejõuetust eeldatakse. Majandustegevus Võlgnik on registreeritud äriregistris 01.10.

1. Võlgniku tänased omanikud Vahur Võsa ja Katrin Võsa on omandanud osaluse enne majandustegevuse algust oktoobris
2. Võlgniku ainus juhatuse liige on alates 24.10.2007 olnud Vahur Võsa. Võlgniku põhiliseks müügitulu teenimise allikaks on olnud juhtimis- ja nõustamisteenuste osutamine. Lisaks sellele on võlgniku näol tegemist valdusfirmaga, kes soetas 2008 osaluse osaühingus Kaur J.M. Võlgniku äriplaani kohaselt võttis ta AS Swedbankist laenu ja kasutas selle osaluse soetamiseks. Laenu tagasimaksed olid planeeritud teostada põhiliselt osaühingust Kaur J.M. laekuvate teenustasude (juhtimisteenus) arvelt. Paraku OÜ Kaur J.M. pankrotistus ja see tõi ühtlasi kaasa ka võlgniku maksejõuetuse. Võlgniku raamatupidamist on peetud raamatupidaja Malle Võsa poolt. Ajutisele haldurile esitatud registrid ja dokumendid võimaldavad piisavalt saada ülevaate võlgniku majandustegevusest, varadest ja kohustustest. Võlgniku majandusaasta aruanded 2008.,
3. ja
4. aasta on äriregistrile esitatud. Esitamata on
5. majandusaasta aruanne. Valdav osa jooksvatest maksudeklaratsioonidest on esitatud, esitamata on mõned 2012 deklaratsioonid. Võlgniku tuluallikateks on juhtimiskonsultatsioonidest teenitud teenustasud, vähesel määral on 2009 ja 2010 tegeletud söödalisandite vahendamisega. Põhilisteks kuluartikliteks on kulud tütarettevõtja 2 soetamiseks võetud pangalaenu intressidele. Makstud on ka raamatupidamise eest, IT kulusid jms. Võlgniku kulud vastavad ettevõtluse iseloomule. Võlgniku müügitulust tulenev rahavoog on kogu tegevusperioodi jooksul olnud praktiliselt sama kui võlgniku väljaminev rahavoog tütarettevõtja soetamiseks võetud pangalaenu ja selle intresside tasumiseks. Vastavalt aruandlusele on teenitud suurt kasumit, aga kogu teenitud raha on kasutatud pangalaenu tagasimakseteks (põhiosa+intress). Vara Võlgnikul vara puudub. Võlad AS Swedbank ees on võlgnikul järgnev kohustus. Laenulepingust nr 08-022556-JI tulenev põhiosa võlg 347 735,55 € + põhiosa viivis 167 262,11 € + intressi võlg 6745,30 € + tagatistasu võlg 1707,50 € + tagatistasu viivis 871,04 €. Kokku kohustus AS Swedbank ees 524 321,50 €. Võlgniku raamatupidamise andmetel on kohustus 334 793,99 €, erinevus tuleneb põhiliselt panga poolt arvestatud viivistest ja intressidest, mida ei ole võlgniku raamatupidamises veel arvele võetud. Võgnik sõlmis AS-ga Swedbank laenulepingu 15.02.2008 ja võttis 447 381,53 € laenu osaluse soetamiseks osaühingus Kaur J.M. Laenu tagatiseks panditi OÜ Kaur J.M. kinnisvara, samuti käendab laenu võlgniku juhatuse liige Vahur Võsa. Laenu tagab 28% ulatuses laenujäägist Maaelu Edendamise Sihtasutuse tagatis. Võlgniku tütarettevõtja osaühing Kaur J.M. on pankrotis. Pankrotihaldur Nikolai Kõiv poolt antud info kohaselt on Kaur J.M. kinnisvara müüdud 180 000 € eest ja see kuulub võlgniku kohustuse katteks väljamaksmisele AS-le Swedbank. Selles ulatuses AS-i Swedbank nõue võlgniku vastu asendub OÜ Kaur J.M. regressinõudega. Kohustused tarnija Calypso Interiors OÜ ees on 905 €. Kohustus Maksu- ja Tolliameti ees on võlgniku raamatupidamise andmetel 19 834,43 €. Maksu- ja Tolliameti andmebaasi põhjal on kohustus suurem, so 27 034,42 €, erinevus tuleneb tõenäoliselt maksuameti poolt arvutatud intressi kohustusest. Võlgniku raamatupidamises on arvele võetud arvestuslik dividendikohustus osanike ees 2313,60 €. Lühiajaline kohustus juhatuse liige Vahur Võsa ees 3944,79 €. Kokku on võlgnikul kohustusi 558 519,30 eurot. Menetluse raugemine Vara ja majandustegevuse puudumise tõttu ei suuda võlgnik oma kohustusi täita, võlgniku kohustused ületavad mitmeid kordi varasid, võlgnik on alaliselt maksejõuetu. Kuna võlgniku põhilise tulu andnud tütarettevõtja OÜ Kaur J.M. on pankrotis, puudub võimalus võlgniku tegevuse jätkamiseks ja tervendamiseks. Võlgniku pankrotiavalduse esitamisega on võlgniku juhtkond näidanud ka oma pessimismi lootusesse majandustegevus taaskäivitada. Võlgniku pankrotiavalduse puhul maksejõuetust eeldatakse. Maksejõuetuse põhjuseks on võlgniku tütarettevõtja pankrotistumine, millest tulenevalt ei olnud võlgnikul võimalik realiseerida enda äriplaani, st osutada tütarettevõtjale juhtimisteenust ja sellest saadava raha arvelt tagastada AS-le Swedbank tütarettevõtja soetamiseks võetud laenu. Maksejõuetuse põhjuseks on ärimudelile omaste kõrgete riskide realiseerumine. Sellist ühele ostjale suunatud ärimudelit võib teatud juhtudel pidada juhtimisveaks. Kuna aga konkreetsel juhul oli põhiline kreeditor AS Swedbank ilmselt sellest ärimudelist teadlik ja seda aktsepteerinud, siis on ajutine haldur seisukohal, et tegemist ei ole raske juhtimisveaga. Ajutine haldur ei ole tuvastanud maksejõuetuse põhjusena rasket juhtimisviga ega kuriteo tunnustega tegu.

§ 22lg 5 mõistes on maksejõuetuse põhjuseks muu asjaolu.

Võlgnik muutus alaliselt maksejõuetuks 2012. aastal, kui selgus, et tütarettevõtja on maksejõuetu ja tütarettevõtja varadest ei piisa kreeditoride nõuete rahuldamiseks.

§ 29

lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. 3 Võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks. Ajutine haldur ei ole tuvastanud vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalusi. Kohus on

§ 30

lg 1, 2 alusel teatanud 07.11.2012 väljaandes Ametlikud Teadaanded võimalusest maksta pankrotimenetluse kulude katteks kohtu määratud summa 3000 eurot kohtu deposiiti. Võlausaldajad ega kolmandad isikud ei ole määratud summat kohtu deposiiti tasunud. Eeltoodu alusel kohus leiab, et OÜ Primetime pankrotiavalduse menetlus tuleb

§ 29

lg 1 alusel lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu.

§ 29

lg 8 kohaselt likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. OÜ Primetime dokumentide hoidjaks määrab kohus äriühingu juhatuse liikme Vahur Võsa. Ajutise halduri tasu ja kulude hüvitis

§ 23

lg 1, 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuste suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. Ajutine haldur on esitanud taotluse, millega palub määrata ajutise halduri tasuks 1260 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks 415,80 eurot, ja hüvitatavate kulutuste suuruseks 47,70 eurot. Ajutine haldur on arvestanud töötundideks 18 tundi tunnitasuga 70 eurot. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja kutseoskust, on tema tööks kulunud aeg põhjendatud ja Jüri Truutsile tuleb tasuks ajutise halduri ülesannete täitmise eest määrata 1260 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks 415,80 eurot, ning hüvitiseks tehtud vajalike ja põhjendatud kulutuste katteks koos käibemaksuga 47,70 eurot. Töötasu tuleb maksta haldurile ja hüvitatavad kulutused tuleb määrata büroole, mille kaudu haldur tegutseb, so OÜ-le Autente.

§ 23

lg 4 kohaselt võib kohus võlgniku avalduse alusel alustatud pankrotimenetluse lõpetamisel raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgnikul vara puudumisel vajalikeks väljamakseteks, ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja mõista riigi vahenditest kokku mitte suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks). Kuna kohus lõpetab võlgniku avalduse alusel algatatud pankrotimenetluse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgnikul vajalikus ulatuses vara puudub ning nende kulutuste katteks ei ole ka võlausaldaja ega kolmas isik tasunud kohtu poolt määratud summat, tuleb ajutise halduri tasu 397 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks, välja mõista riigi vahenditest. Puudujäävas ulatuses tuleb ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused TsMS § 146 lg 1 p 2 alusel välja mõista solidaarselt võlgnikult ja Vahur Võsalt. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 4