) § 177 lg 2 kohaselt tuleb kostjal menetluskuludelt tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 ettenähtud ulatuses alates käesoleva määruse jõustumisest kuni määruse täitmiseni, st menetluskulude tasumiseni. Edasikaebamise kord Määrusega puudutatud menetlusosaline võib määruse peale esitada määruskaebuse Pärnu Maakohtule Paide kohtumaja kaudu. Määruskaebuse esitamise tähtaeg menetluse lõpetamise määruse puhul on 15 päeva määruse kättetoimetamisest alates (
Asjaolud 01.augustil 2012.a. esitas OÜ Türi Elamu Pärnu Maakohtu Paide kohtumajale hagi Lea Krispin`i vastu 517.83 euro võla ja 100 euro leppetrahvi nõudes. 31.oktoobril 2012.a esitas hageja kohtule avalduse hagist loobumiseks Lea Krispin`i vastu, kuna kostja on hageja nõuded pärast hagiavalduse esitamist rahuldanud. Kohtule on esitatud ka menetluskulude nimekiri ja taotlus riigilõivu tagastamiseks pooles ulatuses. Hageja palub menetluskulud, s.o. riigilõivu 50 eurot ja õigusabikulu 423.75 eurot kostjalt hageja kasuks välja mõista. Avalduses sisaldub ka taotlus hagist loobumine vastu võtta ja tsiviilasja menetlus lõpetada. Kohus toimetas hageja taotluse hagist loobumiseks ja avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks koos lisadega kostjale isiklikult kätte, andis talle tähtaja avaldusele vastuväidete esitamiseks ning omapoolse seisukoha esitamiseks. Kostja kinnitas kohtule, et sai kirja kätte, kuid ei ole nõus hageja menetluskuludega. Kostja väidab, et algsetel läbirääkimistel kokkuleppe saavutamiseks oli menetluskulude summa poole väiksem. Kuna kostja on ära tasunud võla ja leppetrahvi, tundub temale hageja käitumine pahatahtlikuna, mistõttu soovib kostja hageja poolt nõutavat menetluskulude summa vähendamist. Kohtu seisukoht Kohus leiab, et hagist loobumine on hageja seadusest tulenev õigus (
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 429 lg 1 kohaselt on hageja õigustatud loobuma hagist kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni. Hageja loobumine hagist ei kahjusta avalikku huvi. Hagist loobumise vastuvõtmist takistavaid muid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Kohus võtab hageja loobumise vastu ja lõpetab tsiviilasja menetluse.
lg 5 sätete kohaselt kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. Esitatud materjalide kohaselt oli hageja lepingulise esindaja kulu maakohtu menetluses ilma käibemaksuta 423.75 eurot. Tasu arvestamise aluseks oli osutatud õigusabi maht tundides ning töötunni hind 75 eurot. Avaldusest ja selle lisadest nähtuvalt kulutas hageja esindaja aega hagi materjalidega tutvumiseks, hagiavalduse koostamiseks ja e-toimikusse sisestamiseks 2 tundi ja 40 minutit (arve TL nr 0001), kostjaga kompromissi läbirääkimisteks, vastuse koostamiseks kostja 23.08.2012 hagi vastusele ja kostjaga e-kirjadega suhtlemisele ja osaliseks hagist loobumiseks kokku 2 tundi ja 25 minutit (arve TL nr 0008) ning vastuse koostamiseks 8.10.2012 järelpärimisele 1 tunni (arve TL nr 0010), kokku 6 tundi ja 5 minutit. Hageja kinnitas, et kõik menetluskulud on kantud seoses kohtumenetlusega tsiviilasjas 2-12-29917. Hageja kinnitab, et on teadlik menetluse lõpetamise tagajärgedest. Kohus ei nõustu kostja vastuväidetega. Hageja on kulutanud aega kostja vastuväidetest tulenevalt seisukohtade väljatöötamiseks ja kirjalikult vormistamiseks ning suhelnud e-kirja teel kostjaga ja pidanud kompromissi läbirääkimisi. Kostjal oleks olnud võimalus väiksemale hageja poolt nõutud menetluskulude summale kompromissiga nõustumisel. Sellest tulenevalt tekkisid OÜ-l Türi Elamu täiendavad kulutused, mille hüvitamist hageja kostjalt nõuab. Arvestades asja sisu, menetluslikku eripära, esindaja töö mahtu ja kvaliteeti kogumis, hindab kohus hageja kulu oma lepingulisele esindajale põhjendatuks kantud ulatuses. Kostja poolt hüvitamisele kuuluva hageja lepingulise esindaja kulu mõistab kohus
lg 1 mõttest tulenevalt kostjalt välja vaid põhjendatud ja vajalikus ulatuses, lisaks arvestab seejuures ka Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määrusega nr 137 kehtestatud „Lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärasid“. Hagi esitamise ajal, s.o. augustis 2012.a. kehtinud Vabariigi Valitsuse 04.09.2008.a. määrus nr 137 „Lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad“ § 1 sätestab, et varalise nõudega tsiviilasjas on teistelt menetlusosalistelt lepingulise esindaja kulude sissenõudmise piirmäär hagihinnaga kuni 640 eurot maksimaalselt 320 eurot. Käesolevas tsiviilasjas on hagihind 617.83 eurot, seega lepinguliselt esindaja kulude sissenõudmise maksimaalne piirmäär on 320 eurot. Hageja taotlus lepingulise esindaja kulude hüvitamiseks summas 423.75 eurot ületab kehtestatud piirmäära. Arvestades eeltoodut tuleb hageja lepingulise esindaja vajalikuks ja põhjendatud menetluskuluks lugeda 320 eurot, mis on kooskõlas Vabariigi Valitsuse 04.09.2008.a määrusega nr 137 kehtestatud lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise maksimaalmääraga. 2
lg 2 p 2 kohaselt pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse kui hageja loobub hagist. Hageja loobus hagist seetõttu, et kostja rahuldas hageja nõuded pärast hagi esitamist ning kostja peab kandma hageja menetluskulud.
150 lg 4 järgi riigilõivu tasunud isiku nõudel tagastatakse riigilõiv määruse alusel. Riigilõivuseaduse § 15 lg 1 p 9 sätestab, et tasutud riigilõiv tagastatakse, kui esinevad muud seaduses sätestatud alused. Hageja on tasunud 100 eurot riigilõivu 01.augustil 2012.a. Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB Panka viitenumbrile 2900072369, selgitusse on märgitud „Riigilõiv Lea Krispini hagiavalduselt “. Lähtuvalt eeltoodust leiab kohus, et seoses kohtu määrusega, millega kohus lõpetas asjas menetluse, tuleb hagejale tagastada tema poolt hagihinnalt tasutud riigilõivust 50 eurot.
lg 5 alusel kuulub kohtumäärus viivitamatule täitmisele, kui seadusest ei tulene teisiti.
kohaselt kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Ingrid Niinemägi Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.