Obsah (5)

§ 7435§ 7422§ 747§ 741§ 7464

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Asja läbivaatamine Tallinna Halduskohus Dagmar Maastik 4.detsembril 2012.a. Tallinnas 3-12-1971

) § 7419 lg 1(mootorsõiduki või trammi juhtimine joobeseisundis) - rahatrahv; 5 korda

§ 7435

lg 1(mootorsõiduki- või trammijuhi poolt liiklusnõuete muu rikkumine) - rahatrahviga; 3 korda alkoholiseaduse § 70(alkohoolse joogi tarbimise eest avalikus kohas või avalikku kohta joobnud olekus ilmumine) - rahatrahv; 2 korda

§ 7422

lg 1(mootorsõidukijuhi poolt lubatud sõidukiiruse ületamine) - rahatrahviga; 3 korda

§ 7422

lg 2(mootorsõidukijuhi poolt lubatud sõidukiiruse ületamine) - rahatrahv ja sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine;

§ 7422lg 3(mootorsõidukijuhi poolt lubatud sõidukiiruse ületamine) – rahatrahv ja sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine; Kar

S § 262(avaliku korra rikkumine) - rahatrahv;

§ 747

(tehnoülevaatust mitteläbinud mootorsõiduki juhtimine) - rahatrahv;

§ 741

lg 2(mootorsõiduki või trammi juhtimine juhtimisõiguseta isiku poolt) - rahatrahv; liikluskindlustuse seaduse § 661 lg 1(liikluskindlustuse lepingu ja poliisita sõidukijuhtimine) - rahatrahv;

§ 7464lg 1(turvavarustuse kasutamise nõuete rikkumine) - rahatrahv. Vastavalt Kod

S-le ei anta Eesti kodakondsust isikule, kes ei järgi Eesti põhiseaduslikku korda või ei täida Eesti seadusi(§ 21 lg 1 p 2); kodakondsust ei anta ega taastata isikule, kes on toime pannud kuriteo, mille eest talle on mõistetud vabadusekaotus kestusega üle ühe aasta ja kelle karistatus pole kustunud või keda on kriminaalkorras korduvalt karistatud tahtlike kuritegude eest(§ 21 lg 1 p 4). Karistusregistri seaduse(KarRS) kohaselt on registrisse kantud isiku karistusandmetel õiguslik tähendus isiku karistatuse ja kuriteo või väärteo korduvuse arvestamisel kuni andmete kustutamiseni(§ 5 lg 1). Karistusregistri arhiivis asuvaid andmeid on õigus saada Vabariigi Valitsusel, Siseministeeriumil, politseiasutusel ning Kaitsepolitseiametil kodakondsuse seaduses, välismaalaste seaduses, väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduses ning välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduses sätestatud menetluste läbiviimiseks(§ 20 lg 1 p 4). Kuni 1.01.2012.a. kehtinud KarRS § 25 lg 1 järgi kustutatakse karistusandmed registrist ja kantakse üle arhiivi, kui väärteo eest mõistetud või määratud rahatrahvi või aresti täitmisest on möödunud 1 aasta(p 1) või kui tähtajalisest vangistusest või rahalisest karistusest tingimisi vabastamise korral määratud katseaja lõppemisest on möödunud 3 aastat(p 5). Sama seaduse § 26 lg 5 sätestab, et karistusregistrisse kantud isiku karistusandmete kustutamise tähtaeg katkeb, kui isik paneb enne karistusandmete kustutamise tähtaja möödumist toime uue väärteo või kuriteo. Sel juhul arvestatakse tähtaega viimase väärteo või kuriteo eest mõistetud põhi- ja lisakaristuse ärakandmisest kõigi väärtegude või kuritegude eest. Kuna A. A’le 23.09.2002.a. kuriteo eest mõistetud karistuse andmed pole kantud karistusregistri arhiivi, on Vabariigi Valitsus KodS § 21 lg 1 p 4 alusel kohustatud keelduma temale Eesti kodakondsuse andmisest. Samuti näitab A. A toimepandud väärtegude hulk, et ta ei täida Eesti seadusi. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD Kaebaja palub korraldus tühistada. Korralduses märkis vastustaja, et kaebaja karistus pole kustunud. Kaebaja tegi päringu Registrite ja Infosüsteemide Keskusele(RIK) ning sealt vastati 30.08.2012.a., et kaebaja viimane kriminaalkaristus läks arhiivi 22.09.2008.a. ja viimane väärteokaristus 5.07.2012.a. Kaebajal oli tõesti terve hulk varasemaid väärteokaristusi, valdavas enamuses

-ga seonduvad rahatrahvid. Kaebaja on sündinud Pärnu Haiglas 9.04.1981.a. ja elanud kogu aeg Eestis. Kaebaja ema V. L. on Eesti Vabariigi kodanik. PPA palus 11.01.2012.a. kirjaga nr 15.215/45 esitada kaebajal oma arvamus ja vastuväited, mida kaebaja ei teinud, kuna ootas oma karistuse kustumist. Kaebaja pöördus selle aasta jaanuaris KMA Pärnu osakonda, kust selgitati, et peale karistuse kustumist võib kaebaja uuesti pöörduda taotlusega ametkonda. Kaebaja jäi heauskselt ootama karistuse kustumist. Vastustaja palub jätta kaebus rahuldamata. KodS § 21 lg 1 p 4 kohaselt ei anta Eesti kodakondsust isikule, kes on toime pannud kuriteo, mille eest talle on mõistetud vabadusekaotus kestusega üle ühe aasta ja kelle karistatus pole kustunud või keda on kriminaalkorras korduvalt karistatud tahtlike kuritegude eest. Vastavalt KodS §-le 21 lg 11 võidakse Eesti kodakondsus erandina anda või taastada isikule, keda on kriminaalkorras korduvalt karistatud tahtlike kuritegude eest ja kelle karistatus on kustunud, võttes arvesse kuriteo toimepanemise asjaolusid ning süüdlase isikut. RIK-i vastus kaebaja päringule, et tema viimane kriminaalkaristus arhiveeriti 22.09.2008.a. ja viimane väärteokaristus 5.07.2012.a., pole õige. Kaebaja karistusandmete arhiveerimine ei 2 toimunud sel ajal kehtinud KarRS järgi. Kuni 1.01.2012.a. kehtinud KarRS § 26 lg 5 järgi katkes isiku karistusandmete kustutamise tähtaeg juhul, kui isik pani enne tähtaja möödumist toime uue väärteo või kuriteo. Sel juhul arvestati kõigi väärtegude või kuritegude eest karistatuse kustumise tähtaega viimase väärteo või kuriteo eest mõistetud põhi- ja lisakaristuse ärakandmisest. Kaebajat karistati viimati kriminaalkorras 23.09.2002.a., karistuseks mõisteti kaks aastat vangistust kolmeaastase katseajaga. Kuni 1.01.2012.a. kehtinud KarRS § 25 lg 1 p 5 kohaselt kustutatakse karistusandmed registrist ja kantakse üle arhiivi, kui tähtajalisest vangistusest tingimisi vabastamise korral määratud katseaja lõppemisest on möödunud kolm aastat. Seega algab karistusandmete kustutamise tähtaja kulgemine katseaja lõppemisest. Kaebaja viimase kriminaalkaristuse andmed oleks tulnud karistusregistrist kustutada ja kanda arhiivi kuue aasta möödumisel kohtuotsuse tegemisest - eeldusel, et ta viimase kolme aasta jooksul ei pane toime kuritegu või väärtegu. Kui kaebaja poleks vahepeal toime pannud väärtegusid, oleks RIK-i vastuses viimase kriminaalkaristuse arhiveerimise kuupäevana nimetatud 22.09.2008.a. õige. Kaebaja pani aga ajavahemikul 23.09.2005.a. - 22.09.2008.a. korduvalt toime väärtegusid, mis katkestasid igakordselt kaebaja viimase kriminaalkaristuse kustutamise tähtaja kulgemise. Seetõttu ei saa RIK-i vastuses viimase kriminaalkaristuse arhiveerimiskuupäev 22.09.2008.a. olla õige. Vahetult enne korralduse tegemist (27.07.2012.a.) tehtud karistusregistri päringu andmetel oli kaebajal kehtiv kriminaalkaristus ning sellest vastustaja otsuse tegemisel ka lähtus. Lisaks lähtus vastustaja kuni 1.

1. 2012.a. kehtinud KarRS §-st 26 lg 5, mille kohaselt olid kaebaja poolt toimepandud väärteod pidevalt katkestanud kuriteo eest määratud karistuse andmete arhiivi kandmise tähtaja kulgemise. Kuna viimase väärteo-karistuse täitis isik 5.07.2011.a., siis hakkas ka kuriteo eest määratud karistuse andmete arhiivi kandmise tähtaeg uuesti kulgema sellest ajast. Mis tähendab, et seaduse järgi ei saa isikule 23.
2. 2002.a. kuriteo eest mõistetud karistust karistusregistri arhiivi kanda enne 5.07.2014.a. Kaebaja taotleb korralduse tühistamist vaid põhjusel, et tema kriminaalkaristuste karistusandmed on karistusregistrist kustutatud ja kantud registri arhiivi. KodS § 21 lg 1 p 4 kõrval on kaebajale kodakondsuse andmisest keeldumise aluseks olnud aga ka KodS § 21 lg 1 p 2, mille kohaselt ei anta Eesti kodakondsust isikule, kes ei täida Eesti seadusi. KodS § 21 lg 11 järgi saab ka siis, kui korduvalt kriminaalkorras karistatud isiku kriminaalkaristuste andmed on arhiveeritud, anda talle kodakondsuse vaid erandina ning selleks peab isiku käitumine olema pikemaajaliselt niisugune, et sellest nähtub tema soov elada edaspidi õiguskuulekalt. Korralduses on ära toodud, et kaebajat on aastatel 2002 - 2011 karistatud väärteokorras 21 korda, sealhulgas sõiduki joobeseisundis juhtimise ja korduvalt lubatud sõidukiiruse ületamise eest. Arvestades kaebaja poolt väärtegude toimepanemise sagedust,nende üldarvu ja ohtlikkust teistele isikutele on ilmne, et kaebaja ei täida Eesti seadusi ning temale kodakondsuse andmisest keeldumine oli õigustatud. KOHTU PÕHJENDUSED Vaidlustatud korraldus on seaduslik ja põhjendatud, selle tühistamiseks puudub alus. Halduskohtumenetluse seadustiku(HKMS) § 165 lg 2 sätestab, et kui kaebus jääb rahuldamata ja kaebaja poolt kohtumenetluses esitatud väitega mittenõustumist või tema viidatud tõendi arvestamata jätmist on vaidlustatud haldusaktis või vaideotsuses juba põhjendatud ning kohus järgib seda põhjendust, ei pea kohus seda põhjendust oma otsuses kordama, vaid võib viidata põhjendusega nõustumisele. Vastustaja on õigesti tuvastanud, et kaevatud korralduse andmise ajal polnud kaebaja karistatus tahtlikult toimepandud kuritegude eest veel kustunud. Kohus nõustub korralduses nende seisukohtade kinnitamiseks esitatud põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata. Kaebaja toetub korralduse tühistamist nõudes RIK-i poolt tema päringule 30.08.2012.a. antud ebaõigele vastusele, et kaebaja viimane kriminaalkaristus läks arhiivi 22.09.2008.a. ja viimane väärteokaristus 5.07.2012.a. RIK-i eksitus on ilmselgelt tingitud sellest, et RIK on karistatuse kustumise arvestamisel lähtunud üksnes 1.01.2012.a. jõustunud KarRS §-st 25 lg 5 ja 6, jättes tähelepanuta §-s 35 sätestatud karistusandmete kustutamise tähtaja kulgemise erisused. Uue KarRS-ga muutus oluliselt karistusandmete kustutamise tähtaja arvestamine. Kuni 31.12.2011.a. 3 kehtinud KarRS § 26 lg 5 nägi ette, et karistusregistrisse kantud isiku karistusandmete kustutamise tähtaeg katkeb, kui isik paneb enne karistusandmete kustutamise tähtaja möödumist toime uue väärteo või kuriteo ning tähtaega kõigi väärtegude või kuritegude eest hakatakse uuesti arvestama viimase väärteo või kuriteo eest mõistetud põhi- ja lisakaristuse ärakandmisest. 1.01.2012.a. jõustunud KarRS § 25 lg 5 ja 6 järgi aga katkeb isikule varasemate kuritegude eest mõistetud karistuste andmete kustutamise tähtaja kulgemine üksnes isiku poolt uue kuriteo toimepanemisel ning varasemate väärtegude eest mõistetud karistuste andmete kustutamise tähtaja kulgemine üksnes uue väärteo toimepanemisel. Mis tähendab, et uue väärteo toimepanek ei katkesta enam kuriteoandmete kustutamise kulgemise tähtaega ja uue kuriteo toimepanek ei katkesta enam väärteoandmete kustutamise kulgemise tähtaega. Ent uue seaduse rakendamisel tuleb juhinduda §st 35, mille kohaselt kehtib § 25 lõigetes 5 ja 6 sätestatud tähtaja kulgemise arvestus alates käesoleva seaduse jõustumisest - s.t. uus seadus ei oma tagasiulatuvat jõudu - ning § 25 lõikeid 5 ja 6 ei kohaldata isiku suhtes, kelle karistusandmete kustutamise tähtaja kulgemine on katkenud enne käesoleva seaduse jõustumist ja kellel on registris kehtiv karistus. Kuna kaebajal oli 1.01.2012.a. seisuga karistusregistris kehtiv Pärnu Maakohtu 23.09.2002.a. otsusega määratud 2 aasta pikkune vangistus tingimisi 3-aastase katseajaga, keeldus Vabariigi Valitsus õiguspäraselt temale KodS § 21 lg 1 p 2 ja 4 alusel kodakondsuse andmisest. Kohtunik: D.Maastik 4