TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-10-3291 Otsuse kuupäev 28. oktoober 2011 Kohtunik Eda Muts Kohtuasi AS Remedia kaebus Maksu- ja Tolliameti Lõuna m

) § 42 lg.2 p.4 ja 5 kohaselt võib maksuhaldur tegevusloa kehtivuse peatada, mitte aga ei pidanud seda tegema. Tegemist on seega maksuhalduri kaalutlusõiguse alusel antud haldusaktiga. Käesoleval juhul ei ole haldusaktidest võimalik välja lugeda, millised on need kaalutlused, millest haldusorgan on haldusaktide andmisel lähtunud. Haldusaktides on vaid kirjeldatud ajalugu (tagatissumma määramine, hüpoteekide seadmine jms.) ja täitetoimingute algatamist. Haldusaktides ei ole mitte ühegi sõnaga selgitatud, miks peab haldusorgan vajalikuks uue tagatise andmist veel enne kinnistu müümist enampakkumisel.

1. Enne otsuse väljaandmist haldusorgan AS-ilt Remedia arvamust ei küsinud. AS Remedia on omal algatusel esitanud oma vastuväited ettekirjutusele vaide vormis. Otsusest ei nähtu, et haldusorgan oleks kaalunud vaides esitatud vastuväiteid. Kaebuse esitaja arvates tuleneb nii haldusmenetluse seadusest, kui ka kaebuses viidatud Riigikohtu lahenditest, et ärakuulamine peab toimuma enne haldusakti andmist, mitte aga pärast seda. Samuti on AS Remedia omal algatusel telefoni teel kontakteerunud ettekirjutuse koostanud teenistuja Ivika Aigroga. Viimane on suunanud AS Remedia esindaja edasi teise teenistuja jutule, kes on AS-ile Remedia kinnitanud, et viimase poolt pakutav lahendus (hüpoteek teisel 2 kinnistul) on sobilik ja on soovitanud tellida kiiresti uus hindamisakt. Otsusest ei nähtu see, et AS Remedia on pakkunud haldusorganile uut tagatist.
2. Aktsiisilao tegevusloa kehtivuse peatamise otsuse tegemine vastustaja poolt tekitas kaebaja jaoks olukorra, kus alates selle kättesaamisest 16.12.2010 kuni 20.12.2010 (ehk ajani, mil vastustaja taastas kaebaja õiguse tegutseda aktsiisilaopidajana) seiskus suurel määral kaebaja majandustegevus. Tootmine seisis, töötajad tuli saata koju (makstes neile palka edasi). Tootmistsehhi tööjõukulud sel ajavahemikul olid 54 649 EEK. Valmiskauba eksportimiseks tuli sõlmida leping teise aktsiisilaopidajaga (Logistika Pluss OÜ) ja tasuda selle eest 5 400 EEK.
3. Kui vastustaja poleks ülemäära kiirustanud aktsiisilaopidaja tegevusloa peatamisega; oleks kuulanud ära kaebaja arvamuse ja oleks andnud mõistliku tähtaja uue tagatise leidmiseks, siis oleks kaebaja saanud võtta tagatise tasumiseks laenu pangast. Kaebaja seniste kogemuste põhjal kulub pangast laenu saamiseks minimaalselt kaks nädalat ja laenuintressiks on 4,64% aastas. Antud juhul tuli laen võtta ülikiiresti ja seda oli võimalik nii kiiresti saada ainult füüsiliselt isikult. Kaebaja sõlmis füüsilise isikuga laenulepingu, mille kohaselt on laenuintressi suuruseks 20% aastas. Seda laenuintressi vahet 15,36 %, ehk summas 17 920 EEK tuli kahenädalase laenuperioodi eest tasuda laenuandjale, loeb kaebaja samuti temale tekitatud kahjuks. Juhindudes HKMS § 6 lg.3 p.2 ja Riigivastuste seaduse § 2 lg.1 p.5; § 7 lg.1; § 8 lg.1: § 12 lg.1 ja 2; § 17 lg.1 palub kaebaja mõista vastustajalt tema kasuks välja kahju summas 4 983,13 EUR Vastustaja vastuväited 6.

§ 40

lg 1 p-st 9 tulenevalt isikule antakse aktsiisilao tegevusluba või registreeritud kaupleja tegevusluba, kui tagatis on Maksu- ja Tolliameti poolt aktsepteeritud. AS Remedia Raplamaal Kohila vallas Prillimäe alevikus aadressil Lasteaia tn 1/Sõpruse tn 4 asuva kinnistu, millele oli seatud kolmandale järjekohale hüpoteek tagamaks AS-l Remedia aktsiisilaopidajana ajutises aktsiisivabastuses aktsiisilattu toimetatavalt, seal toodetavalt, ladustatavalt ja sealt lähetatavalt kaubalt aktsiisi maksmise tagamiseks, oli kohtutäiturite poolt arestitud. Ilmselge oli, et peale täitemenetluses esimese järjekoha hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamist ei ole võimalik enam kolmandal järjekohal olevaid nõudeid rahuldada. Teisisõnu ei oleks olnud võimalik tagatise realiseerimise vajaduse tekkimisel AS Remedia tagatist kasutada maksuvõlgade sissenõudmiseks. Sellest tulenevalt tegi maksuhaldur 07.12.2010 AS-le Remedia ettekirjutuse, millega kohustas ettevõtet esitama puuduva aktsiisilaopidaja tagatise summas 2 875 000 krooni. Ka 14.12.2010 otsuses on maksuhaldur selgitanud, et 07.12.2010 toimus hüpoteegiga koormatud kinnistu osas arestimistoimingu läbiviimine, millega asuti esimese järjekoha hüpoteegiga tagatud nõudeid täitma. Peale nimetatud nõuete täitmist ei oleks jäänud enam piisavalt vahendeid järgnevate nõuete täitmiseks, mistõttu ei olnud AS Remedia poolt maksuhalduri kasuks seatud ja aktsiisi tagatiseks esitatud hüpoteek tagatisena aktsepteeritav. Vastustaja leiab, et seeläbi olid kaalutlused, millest maksuhaldur haldusakti väljaandmisel lähtus, piisavalt selgelt väljendatud. 3

1. Maksuhaldur tegi AS-le Remedia 07.12.2010 ettekirjutuse. Nimetatud ettekirjutuses oli AS-le Remedia antud tähtaeg uue tagatise esitamiseks ja loetletud seadusest tulenevad valikuvõimalused tagatise liigi osas. Samuti oli ettekirjutuses viidatud AS Remedia õigusele esitada ettekirjutusele vaie. Vastustaja on seisukohal, et seega oli AS-l Remedia enne maksuhalduri poolt 14.12.2010 otsuse nr 9-14/9060 tegemist olemas võimalus oma arvamuse ja vastuväidete esitamiseks, mida AS Remedia ka kasutas, esitades 07.12.2010 ettekirjutusele vaide. Kui Lõuna maksu- ja tollikeskus Maksu- ja Tolliameti piirkondliku struktuuriüksusena oleks AS Remedia vaiet põhjendatuks pidanud, oleks ta jätnud vaide MKS § 145 lg 1 kohaselt Maksu- ja Tolliametile edastamata ja selle ise rahuldanud. Lõuna maksu- ja tollikeskus AS Remedia vaiet põhjendatuks ei pidanud, seda ei rahuldanud ja edastas selle menetlemiseks Maksu- ja Tolliametile. Kuivõrd AS Remedia ei esitanud 07.12.2010 ettekirjutuses märgitud tähtajaks maksuhalduri poolt aktsepteeritavat tagatist, peatas maksuhaldur 14.12.2010 otsusega ettevõtte aktsiisilao tegevusloa. Sealjuures ei olnud Lõuna maksu- ja tollikeskusel mingit kohustust anda otsuses selgitust ka esitatud vaide väidete osas. Maksu- ja Tolliamet, juhindudes MKS-i vaidemenetluse sätetest, koostas motiveeritud vaideotsuse, jättes AS Remedia vaide 22.12.2010 vaideotsusega rahuldamata. Seega ei ole vastustaja käesolevas asjas rikkunud kaalutlusõigust ega hea halduse põhimõtteid
2. AS Remedia kaebuse täiendusest ei selgu, mis jäi ettevõttel
3. ja 20.12.2010 tootmata põhjusel, et aktsiisilao tegevusluba oli peatatud.

§ 42

lg 6 kohaselt maksuhalduri loal võib jätkata selle ajutises aktsiisivabastuses oleva aktsiisikauba tootmist, mille tootmine on aktsiisilao tegevusloa kehtivuse peatamise päeval pooleli. AS Remedia seda võimalust ei kasutanud ja maksuhaldurilt vastavasisulist luba ei taotlenud. Vastustaja on seisukohal, et AS-l Remedia ei olnud otsest tarvidust (ka kaebuse esitaja ei ole sellele viidanud) tootmistsehhi tööd peatada (mida siiski väidetavalt tehti) ja poolelioleva kaubatootmist oleks saanud jätkata. Vastustaja peab tootmistsehhi töö peatamist kaebuse esitaja enda riisikol tehtud otsustuseks, millise eest ei saa meelevaldselt panna vastutama vastustajat.

1. Kui AS-le Remedia oli teada asjaolu, et Vladimir Feldmanilt on laekumas tagatise esitamiseks (tagatis esitati 17.12.2010 ja aktsiisilao tegevusluba taastati 20.12.2010) piisav rahasumma, mille tagajärjel langeb ära AS Remedia aktsiisilaopidaja tegevusloa kehtivuse peatamise põhjustanud asjaolu, poleks olnud hädavajadust tegevusloa taastamisega samal päeval (20.12.2010) kauba eksportimiseks sõlmida lepingut Logistika Pluss OÜ-ga. AS Remedia oleks saanud samal päeval (20.12.2010) kaupa ka ise eksportida. AS Remedia on esitanud küll Vladimir Feldmaniga sõlmitud laenulepingu, kuid ei ole esitanud tõendeid, mille pinnalt oleks võimalik tuvastada, kas lepingus nimetatud summa AS-le Remedia ka reaalselt üle (k)anti. Samuti puuduvad andmed selle kohta, kas kaebuse esitaja poolt kahjuna käsitletav intressisumma Vladimir Feldmanile tasuti ja millise perioodi eest seda üldse arvutati. Kaebuse esitaja loeb laenuperioodiks, mille eest tal väidetavalt tuli tasuda intresse, kahte nädalat, kuid samas pole ta selgitanud ega põhjendanud, miks selleks perioodiks on just kaks nädalat. Eeldatavat pangast laenu saamise aega ei saa vastustajahinnangul lugeda perioodiks, mille eest arvestatud intressi hüvitamist nõuda. Kõike eelnevat arvestades on vastustaja seisukohal, et esitatud kahju hüvitamise nõue ei ole põhjendatud ega tõendatud, mistõttu tuleb kaebus jätta rahuldamata. 4 Kohtu põhjendused ja otsus
2. RvastS § 7 lg 1 kohaselt isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikutud, võib nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada sama seaduse §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. Seega on isikul õigus kahju hüvitist nõuda, kui on tuvastatud kahju tekkimine, haldusakt oli õigusvastane ning haldusakti ja kahju tekkimise vahel on põhjuslik seos. AS Remedia kaebuse kohaselt tekitati talle kahju Lõuna maksu- ja tollikeskuse 14.12.2010 otsusega nr 9-14/9060, millega peatati õigusvastaselt kaebaja aktsiisilao tegevusloa kehtivus kuni 60 päevaks.
3. Seega tuleb esmalt kontrollida aktsiisilao tegevuse peatamise õiguspärasust. Maksuhaldur on kaebaja aktsiisilao tegevusloa kehtivuse peatanud

§ 42lg 2 p 4 ja 5 alusel.

Nende sätete kohaselt võib maksuhaldur aktsiisilao tegevusloa kehtivuse peatada, kui loa omaniku tagatis ei vasta maksukorralduse seaduse nõuetele (p.4) või kui loa omanik on jätnud täitmata maksuhalduri haldusakti käesoleva nõuete täitmata jätmise kohta (p.5).

1. Asja materjalidest nähtuvalt Põhja maksu- ja tollikeskuse 24.09.2010 otsusega nr 84/536-1 määrati AS-le Remedia aktsiisilaopidaja tagatissummaks 3 874 000 krooni. AS Remedia poolt oli aktsiisi maksmise tagamiseks 09.09.2008 esitatud tagatis hüpoteegina summas 2 875 000 krooni ja 03.11.2009 esitati tagatis deposiidina summas 999 000 krooni, mis kanti maksuhalduri tagatiste pangakontole. Vaidlust ei ole selles, et täiteasjade alusel toimus 07.12.2010 kohtutäiturite poolt AS-le Remedia kuuluva vara arestimine, kus arestiti kaebajale kuuluv kinnistu (kat.tunnus 31701:002:1833) Raplamaal Kohila vallas Prillimäe alevikus, millele oli järjekorras kolmandale järjekohale seatud hüpoteek tagamaks AS Remedia poolt aktsiisi maksmist.
2. Kohus nõustub kaebajaga, et maksuhaldur on loa kehtivuse peatamise otsuse tegemisel jätnud menetlusse kaasamata kaebuse esitaja ega pole arvestanud tema seisukohtadega, samuti sellega, et ettekirjutusega anti kaebajale liiga lühike tähtaeg uue tagatise esitamiseks. Tegevusloa kehtivuse peatamisel tuleb juhinduda samadest põhimõtetest, mis kehtivad haldusakti kehtetuks tunnistamisel akti andnud asutuse poolt. Varasema soodustava haldusakti kehtivuse peatamine peab olema motiveeritud, seda enam, kui tegemist on diskretsiooniotsustusega. Antud juhul ei tulenenud seadusest maksuhalduri kohustust tegevusloa kehtivust peatada, vaid

§ 42

lg 2 annab võimaluse maksuhaldurile aktsiisilao tegevusloa kehtivuse peatamiseks. Seega on tegevusloa kehtivuse peatamise otsus maksuhalduri diskretsiooniotsus, kus otsuse tegija pidi otsustama kas loa kehtivuse peatamine on sobiv ja vajalik eesmärgi saavutamiseks ning kas ei leidu muid abinõusid loa kehtivuse peatamise eesmärgi saavutamiseks. Ka ettekirjutuses on maksuhaldur välja toonud, et maksuhalduril on õigus loa kehtivus peatada. 14 . Antud juhul puudub tegevusloa kehtivuse peatamise otsuses igasugune kaalutlus, millest nähtuks, millised asjaolud tingivad loa kehtivuse peatamise ning miks on loa kehtivuse peatamine ainus abinõu seatud eesmärgi saavutamiseks. Sisuliselt on peatamise otsuses loetletud üles menetluse senine käik sarnaselt 07.12.2010 tehtud ettekirjutusele. 07.12.2010 5 ettekirjutus ei näe ettekirjutuse mittetäitmise korral ainsa lahendusena tegevusloa kehtivuse peatamist, vaid on märkinud võimalust ka sunniraha määramiseks. Miks välistati täielikult sunniraha määramise abinõu, seda otsuses esitatud ei ole. Otsusest ei nähtu ka, mis on tagatisena esitatud kinnistu osas ettekirjutuse tegemisest alates toimunud ehk kas jätkuvalt esineb vajadus uue tagatise esitamiseks. Seda ka seetõttu, et kaebuse esitaja on esitanud ettekirjutuse tegemisele järgmisel päeval, so 08.12.2010 maksuhaldurile vaide, kus on selgitanud hüpoteegi kustutamise käiku ja tagajärgi. Selles vaides on AS Remedia taotlenud ettekirjutuse tühistamist ning uue samalaadse ettekirjutusega täiendava tagatise andmiseks mõistliku tähtaja (üks kuu) andmist. Samuti on kaebaja MKS § 146 lg 3 alusel taotlenud ettekirjutuse täitmise peatamist. Maksuhalduri 14.12.2010 otsuses ei ole aga ühtki märget, et ettekirjutuse adressaat oleks ettekirjutust vaidlustanud ega taotlenud selle täitmise peatamist. Samas ei ole vastustaja ka muul viisil kaebaja seisukohta küsinud. HMS § 40 lg 2 kohaselt peab haldusorgan enne menetlusosalise suhtes sellise toimingu sooritamist, mis võib kahjustada tema õigusi, andma talle võimaluse arvamuse ja vastuväidete esitamiseks. Kohtule on arusaamatu vastustaja seisukoht, et kuna kaebaja esitas ettekirjutusele vaide, oli maksuhalduri poolt tagatud kaebajale arvamuse ja vastuväidete esitamine, kuid samas on maksuhaldur väitnud, et vaides esitatud arvamuste ja seisukohtade suhtes ei olnud maksuhaldur kohustatud otsuses selgitust andma. Samuti on kaebaja märkinud, et nad suhtlesid peale ettekirjutuse saamist maksuametnikega uue tagatise seadmise võimalusest teisele kaebaja kinnistule, ning et vestluse tagajärjel jäi kaebajale selgus, et maksuhaldur annab uue mõistliku aja uue tagatise esitamiseks. Selline tegevus võis kaebajat põhjendatult viia arusaamisele, et tema vaides esitatud taotlusi lahendatakse ning uue tagatise leidmiseks antakse pikem tähtaeg. Kaebaja on õigustatult kaebuses viidanud mitmetele Riigikohtu halduskolleegiumi otsustele, milles on halduskolleegium pidanud ärakuulamisõiguse mittevõimaldamist haldusmenetluse nõuete sedavõrd jämedaks rikkumiseks, mis haldusakti sisule hinnangust sõltumata toob kaasa akti kehtetuks tunnistamise. Arvestades eeltoodut on kohus seisukohal, et maksuhaldur on rikkunud kaebaja tegevusloa kehtivuse peatamisel hea halduse põhimõtteid, ei ole haldusmenetluses küsinud kaebaja arvamust, jätnud välja toomata ja analüüsimata vaides esitatud seisukohti ja taotlusi, mistõttu tunnistab kohus maksuhalduri 14.10.2010 aktsiisilao tegevusloa kehtivuse peatamise otsuse õigusvastaseks. 15. Kui AS-le Remedia antud tegevusloa kehtivuse peatamine on õigusvastane, vajab välja selgitamist kas sellega tekitati AS-le Remedia kahju ja kas see kahju kuulub hüvitamisele. RvastS § 8 lg 1 kohaselt hüvitatakse varaline kahju rahas. Hüvitamisega tuleb luua varaline olukord, milles kannatanu oleks siis, kui tema õigusi ei oleks rikutud. Kaebaja põhjenduste kohaselt tekitas tema tegevusloa kehtivuse õigusvastane peatamine olukorra, kus ajavahemikul 16.12.2010 kuni 21.12.2010 seiskus suurel määral tema majandustegevus, tootmine seiskus, töötajad tuli saata koju, jätkates palga maksmist, valmiskauba eksportimiseks sel ajavahemikul tuli sõlmida teise aktsiisilaopidajaga leping, tuli võtta kiirustades laen eraisikult kõrge intressiga. 6 Seega koosneb kahju kolmest osast: 1) tööjõukulu, summas 54 649 krooni, 2) kulu teisele aktsiisilao teenusele , summas 5400 krooni ja 3) laenu intressid, summas 17 920 krooni, kokku kahju 77 969 krooni ehk 4983, 13 eurot. 16. Vaidlust ei saa olla selles, et aktsiisilao tegevusloa kehtivuse peatamine tingis aktsiisilao tegevuse katkemise.

§ 2

sätestab, et aktsiisiladu käesoleva seaduse mõistes on koht, kus aktsiisilaopidajal on õigus käesolevas seaduses sätestatud korras ajutises aktsiisivabastuses toota, ladustada, vastu võtta ja lähetada aktsiisikaupa. Kaebaja sai tegevusloa kehtivuse peatamise otsuse kätte 16.12.

1. Kaebaja kinnitusel samal päeval, so 16.12.2010 kauba tootmine pooleli ei jäänud. Kauba tootmist 17.12.2010 ja 20.12.2010, mis oleksid olnud tööpäevad, ei toimunud.
2. Kohus on seisukohal, et tegevusloa kehtivuse peatamisest tingitud kulutused tööjõukuludele ei ole leidnud tõendamist. Kaebaja selgituste kohaselt, kuna tootmistsehhi töö oli peatatud
3. ja 20.detsembril, oli vajalik töötada 16 töötunni võrra ületundidena. Selle kohta on tehtud raamatupidaja poolt ka arvestus (tlk. 71). Kuid samas ei ole millegagi tõendatud, et tegelikult toimus kõigi 18 töötaja poolt 16 tunni osas ületundidena töötamine, või millal seda tehti. Ületundide tegemine tähendab, et ka
4. ja 20.12.2010 läks töötajatel tööaja arvestusse, kuigi kaebaja väitel saadeti kõik töötajad koju. Ühtki tõendit, et kaebaja poolt näidatud summa ulatuses ületundide eest on kaebaja poolt kulutused tehtud, esitatud ei ole.
5. Logistika Pluss OÜ-le aktsiisilao teenuse kasutamise osas on kohtule esitatud OÜ Logistika Pluss poolt 20.12.2010 koostatud arve nr A104293 (tlk.69) ning maksekorraldus arve summas 414,15 euro ehk 5400 krooni tasumise kohta (tlk.88). Kohus on seisukohal, et antud kulutuse osas on kahju hüvitamise nõue põhjendatud. Kaebaja on piisava selgusega põhjendanud, mis tingis vajaduse 20.12.2010 kasutada teist aktsiisilao teenust, samuti on tõendatud tehtud kulutused. Kaebaja selgituste kohaselt ei olnud kaebajal võimalik ei 20.12.2010 ega ka veel 21.12.2010 elektroonilisi saatelehti SEED ja EMCS keskkonnas vormistada, kuna maksuhalduri poolt ei olnud AS Remedia õigusi selles osas taastatud. Seda tõendab ka kaebaja ja maksuhalduri vaheline kirjavahetus (tlk.86-87).
6. Kolmandana märgib kaebaja, et kui maksuhaldur ei oleks kiirustanud tegevusloa kehtivuse peatamisega, ja andnud mõistliku tähtaja uue tagatise leidmiseks, siis oleks kaebaja saanud võtta tagatise tasumiseks laenu pangast ning et seniste kogemuste järgi kulub pangalaenu saamiseks minimaalselt kaks nädalat. Pangalaenu tavapärase intressi ja antud juhul füüsiliselt isikult võetud laenuintressi vahet, mis tal tuli kahenädalase laenuperioodi eest laenuandjale tasuda, loebki kaebaja talle tekitatud kahjuks. Laenu osas on tõenditena kohtule esitatud 17.12.2010 AS Remedia ja Vladimir Feldmani vahel sõlmitud laenuleping, mille kohaselt laenuandja (V.Feldman) annab laenusaajale (AS-le Remedia) laenu summas 2 800 000 krooni ehk 178952,62 eurot (tlk.70). Laenusaaja kohustus lepingu järgi summa ja intressid tagastama hiljemalt 15.02.2011.a., samuti kohustus laenu kasutamise eest tasuma intresse arvestusega 20% aastas ehk 0,054 % päevas, ning tagastama laenuandjale laenusumma ja intressid ühekordse maksena. Kohtule on esitatud ka koopia maksekorraldusest nr 14097, mille järgi on AS Remedia tasunud 17.02.2011 V.Feldmanile laenulepingu intressid summas 3886,15 eurot ehk 60805,03 krooni (tlk.91). Samal kuupäeval on maksekorraldusega nr 14096 tagastatud laen summas 78 952,62 eurot ehk 1 235340,1 krooni. 7
7. Kohus on seisukohal, et tavaolukorrast kõrgemate laenuintresside tasumisest tingitud kahju ei kuulu antud juhul vastustaja poolt hüvitamisele. Kaebaja seostab kiire laenu võtmise vajaduse tulenevalt tegevusloa kehtivuse peatamise otsusega. Tegevusloa kehtivus peatati 14.12.2010, laenuleping sõlmiti 17.12.2010, so päev hiljem peatamise otsuse kättesaamisest. Kuid tagatise leidmise vajadus tekkis kaebajal mitte tegevusloa kehtivuse peatamise otsuse järel vaid tulenevalt ettekirjutusest, mille kaebaja sai kätte 07.12.2010.a. Kui kaebaja väitel oli võimalik saada pangast laenu umbes 2 nädala jooksul, siis oleks otsuse teatavaks saamise ajaks olnud võimalik kasutada pangast saadud vahendeid. Ühtki tõendit, et kaebaja oleks ettekirjutuse järel tegelenud üldse pangast laenu võtmisega, esitatud ei ole. Kaebuse esitaja pidi ettekirjutusest järeldama, et ettekirjutuse tähtaegselt täitmata jätmine võib talle tuua tagajärgi, millele ettekirjutuses oli viidatud, sealhulgas tegevusloa kehtivuse peatamise ja seda sõltumata vaide esitamisest. Seetõttu on kohus seisukohal, et intressidest põhjustatud väidetava kahju oleks kaebuse esitaja ise saanud ära hoida. Arvestades eeltoodut rahuldab kohus kaebaja kahju nõude ainult teise aktsiisilao teenuse kasutamise eest summas 5400 krooni ehk 345,12 eurot. Ülejäänud osas jääb kahju hüvitamise kaebus rahuldamata.
8. HKMS § 92 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebuse osalise rahuldamise korral jagatakse kohtukulud proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega (HKMS § 92 lg 2). Kaebuse esitaja taotleb vastustajalt välja mõista menetluskulud kokku summas 2 737,15 eurot, sealhulgas riigilõiv 28,76 eurot ja õigusabikulud 2708.39 eurot. Kõikide kohtukulude kandmise kohta on esitatud advokaadibüroode arved ning advokaadibüroode pangakontode väljavõtted arvete tasumise kohta. Seega on tegemist kaebaja poolt kantud kohtukuludega. Kaebaja taotles vastustajalt kahju summas 4983,13 eurot väljamõistmist, kohus rahuldas kaebuse 345,12 euro osas, ehk 6,9 % taotletud summast. Arvestades rahuldatud osa proportsiooni, mõistab kohus vastustajalt kaebaja kasuks välja kohtukulud summas 190 eurot. Vastustaja ei ole kohtukulude väljamõistmiseks taotlust esitanud. Eda Muts kohtunik 8