← Eesti

2-12-757/19

Obsah (5)§ 492§ 103§ 127§ 128§ 132

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Toomas Talviste Otsuse avalikult teatavaks- 10. detsember 2012 Pärnu Maakohtu Rüütli tänava kohtumaja kantselei kaudu tegem

) § 422 lg 1 järgi kohustub kindlustuslepinguga üks isik (kindlustusandja) kindlustusjuhtumi toimumisel hüvitama kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud kahju või maksma kokkulepitud rahasumma ühekordselt või osadena või täitma lepingu muul kokkulepitud viisil (kindlustusandja täitmise kohustus). Teine isik (kindlustusvõtja) kohustub tasuma kindlustusandjale kindlustusmakseid.

§ 492

lg 1 kohaselt läheb kindlustusandjale tema poolt hüvitatud kahju ulatuses üle kindlustusvõtjale või kindlustatud isikule kolmanda isiku vastu kuuluv kahju hüvitamise nõue. Antud asjas puudub vaidlus selles, et S.Xxxxxxxxxi korteris 10.07.2011 vaidlusalune kindlustusjuhtum aset leidis ning et hageja on selle eest 350 eurot S. Xxxxxxxxxile hüvitanud. Hageja nõue tugineb korteriomandiseaduse (KOS) § 11 lõike 1 punktile 1. Selle kohaselt on korteriomanik kohustatud hoidma korteriomandi reaalosa korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. Kohtu arvates on ilmselge, et läbi lae alla valguva veega teise korteri kahjustamine on selliseks mõjuks, mis ületab tavakasutuse. Hageja on õigesti viidanud Riigikohtu lahendile tsiviilasjas nr 3-2-1-69-06, mille punktis 15 on muuhulgas öeldud: „Vaidlust KOS § 11 alusel lahendades ei ole oluline kahju tekitaja süü. Juhul, kui korteriomanik kahjustab KOS § 11 lg 1 p-s 1 sätestatud kohustuste rikkumisega teise korteriomaniku omandit ja kannatanu nõuab omandi rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, saab rikkuja vastutusest vabaneda, kui ta tõendab, et rikkumine oli vabandatav. KOS § 11 lg 3 esimene lause sätestab, et korteriomanik ei vastuta oma kohustuste rikkumise eest, kui ta tõendab, et rikkus kohustust asjaolu tõttu, mida ta ei saanud mõjutada, ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saadud selle asjaoluga arvestamist või selle vältimist või takistavast asjaolust või selle tagajärgedest ülesaamist temalt kui korteriomanikult oodata.“ Seega ei oma asjas tähtsust kostja poolt väidetavalt tema korteris väljavahetatud torustik ja uus sanitaartehnika. Vabandatav saaks kostja rikkumine olla juhul või osas, milles see lähtuks vääramatust jõust, mille definitsioon on eelmärgitud KOS § 11 lõikes 3 ja

§ 103lõikes 2 sisuliselt sama.

Seda on kostja ka väitnud, selgitades veekahju tekkimist häiretega Xxxxxxxxx pumbajaama töös. Paraku on see väide jäänud paljasõnaliseks, sest AS Pärnu Vesi esitatud teatise kohaselt ei registreeritud kõnealusel päeval häireid Xxxxxxxxx tänava kinnistuid varustava puurkaevu töös ning juulis 2011 ei teostatud Xxxxxxxxx ja Xxxxxxxxx põik tänavate veetorustike remonte. Kohus peab siinkohal vajalikuks märkida, et kuigi kostja viidatud Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-38-05 on mõnes aspektis ka käesoleval juhul asjakohane, oli selles kaasuses just tegemist olukorraga, kus vääramatu jõu esinemine oli tõenäoline. Nimetatud tsiviilasjas puudus vaidlus selles, et (vee)kahju tekkis keskküttesüsteemi plaanilise surveproovi läbiviimise tulemusena ning asjas tõusetus ka küsimus, kas (vee)kahju oli tingitud korterimandi reaalosa või selles väljapoole jääva torustiku avarii tõttu. Kostja esitatud korteriühistu Xxxxxxxxx 6 juhatuse liikme teade, et 2011.a juulis toimusid kõnealuses elamus sagedased veekatkestused seoses pumbajaama hüdrofoori rikkega, ei tõenda, et selline katkestus oli just 10.07.2011 või et see oleks põhjustanud hageja nõude aluseks oleva ja kindlustusvõtjale hüvitatud kahju. Iseenesest ei ole AS Pärnu Vesi ja KÜ Xxxxxxxxx 6 juhatuse liikme tõendid vastuolus, sest ei ole välistatud veesüsteemi häired ja/või veekatkestused mõnel muul juulikuu päeval. Kahju hüvitamise nõuded, sh KOS § 11 alusel esitatud, tuleb lahendada

7. peatüki sätete alusel. Sellele viitab ka kostja esiletoodud Riigikohtu lahendi p 10.

§ 127

lg 1 kohaselt kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Sama paragrahvi lõike 4 kohaselt peab isik kahju hüvitama üksnes 4

(6)Tsiviilasi nr 2-12-757 juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos).

§ 128

lg 3 kohaselt hõlmab otsene varaline kahju eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus.

§ 132

lg 3 kohaselt kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise. Kohus loeb esitatud kindlustusjuhtumi materjalidega (sh korteriühistu kolme liikme seletuskiri, vaatlusakt fotodega, kahjuavaldus) ning tunnistaja A.N. ütlustega tõendatuks, et kostjale kuuluvas korteris purunes 10.07.2011 soojatoru, mille tulemusena vesi lekkis S.M.i korterisse ning sellest tingituna sai kahjustatud tema vara. Vesi ei saanud lekkida kuskilt mujalt (tunnistaja kinnitusel oli tegemist kahekorruselise majaga), olukorra täpseks tuvastamiseks kostja korteris ei tekkinud aga võimalust. Kahjukäsitlejast tunnistaja andis kohtuistungil selgeid ütlusi kohapeal nähtu ja vaatlusakti koostamise ning fotode tegemise /mõõtmiste kohta. Tunnistaja sõnul ei olnud võimalik kostja korterisse pääseda, sest kostjat ennast kodus ei olnud, pealegi on õige hageja väide, et kohustust hageja kahjukäsitlejat korterisse lasta ei oleks hagejal olnud. See aga ei tee olematuks kahju tekkimist. Kohus on eelmärgitud põhjal piisavalt veendunud, et alumise korteri veekahju tulenes ülemisest, kostjale kuuluvast, korterist ning seetõttu on olemas nii kahju kui põhjuslik seos tekkinud kahju vahel. Kahju tekitas kostja korterist tulnud ja korteriomandi tavakasutust ületav mõju – valguv vesi. Kostja on seega rikkunud KOS § 11 lõike 1 punktist 1 tulenevat kohustust. Mis selle vee lekkimise täpselt põhjustas, ei õnnestunud kohapeal välja selgitada, kuid selline kahjulik mõju alumise naabri korterile ei olnud vabandatav KOS § 11 lg 3 mõttes ning kostja vastutab seega tekkinud kahju eest. Kahju suurus. Hageja on kannatanule välja maksnud seoses eelnimetatud kahjujuhtumiga 350 eurot, omavastutus summas 63.91 eurot jäi vastavalt kindlustuslepingule kindlustusvõtja kanda. Hageja on hagiavaldusele lisanud ka kannatanu poolt esitatud hinnapakkumise (tl 16, summa käibemaksuga 514.56 eurot). Kohus peab vähemalt hinnapakkumise köögi osa puudutavaid töid ja transpordikulusid vajalikeks, mida kinnitavad ka vaatlusakti fotod ja selle koostanud tunnistaja ütlused. Kokkupuutel veega tõmbab puitmaterjal end lainesse ning põhjusel, et nii lagi kui seinad said vee läbijooksust märjaks, vajasid need väljavahetamist. Puitvoodrilauaga kaetud sein vajas ilmselgelt lahtivõtmist ning sellega kaetud sein kuivatamist. Hageja on kohtuistungil selgitanud, et kahju on hüvitatud kokkuleppelises summas ja tegelikult väiksemas summas kui hinnapakkumisel märgitu, sest hageja ei tundnud huvi, kas hinnapakkumise esitaja ka tegelikult tööd teostas. Hageja ja kannatanu/kindlustusvõtja vaheline kokkuleppeline summa on kohtu hinnangul hinnapakkumist arvestades mõistlik. Ka tunnistaja A. N on istungil andnud ütlusi, et hinnapakkumises toodud hinnad vastasid keskmistele hindadele, pigem olid isegi madalamad, kuna tegemist oli väikese firmaga. Seega ei ole kohtul kahtlust väljamakstud kindlustushüvitise summa vajalikkuses. Kostja ei ole esitanud (ega üritanudki esitada) tõendeid võimaliku kahju suuruse kohta. Asjaolu, et ülekuulatud tunnistaja oli (ja on) hageja töötaja, ei muuda tema ütlusi tõendina kohtu jaoks vähem usaldusväärseks. Kohtu hinnangul andis tunnistaja ütlusi objektiivselt ja tegelike faktiliste asjaolude kohta, tema ütlused langesid kokku asjas esitatud dokumentaalsete tõenditega. Seega on kohus seisukohal, et hagi tuleb rahuldada ja kostjalt nõutud kindlustushüvitis summas 350 eurot välja mõista. Kuna tegemist on lihtmenetluse korras lahendatava asjaga, ei näe kohus põhjust anda pooltele luba otsuse edasikaebamiseks TsMS § 442 lg 10 ja § 637 lg 21 mõttes. 5

(6)Tsiviilasi nr 2-12-757 TsMS § 162 lg 1 kohaselt jäävad menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 sätestatu järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Toomas Talviste Kohtunik 6
(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.