← Eesti

3-10-3162/127

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Lilianne Aasma, Virgo Saarmets ja Silvia Truman Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. november 2012, Tallinn Haldusasja number 3-10-3162 Haldusasi V Le kaebus Tallinna Transpordiameti 01.11.2010 käskkirja nr 7.-1.1/10/186pk tühistamiseks, tema teenistusse ennistamiseks ja teenistusest sunnitult puudutud aja eest tasu väljamõistmiseks Menetlusosalised Kaebaja – V L Vastustaja – Tallinna Transpordiamet Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu
  2. märtsi
  3. a otsus Menetluse alus ringkonnakohtus Tallinna Transpordiameti ja V Le apellatsioonkaebused Asja läbivaatamine
  4. september 2012 RESOLUTSIOON
  5. Jätta Tallinna Transpordiameti apellatsioonkaebus rahuldamata.
  6. Rahuldada V Le apellatsioonkaebus osaliselt.
  7. Tühistada Tallinna Halduskohtu
  8. märtsi
  9. a otsus haldusasjas nr 3-10-3162 teenistusest sunnitult puudutud aja eest nõutava tasu väljamõistmist puudutavas osas (resolutsiooni punkt 2 vastavas osas) ja saata asi tühistatud osas uueks läbivaatamiseks Tallinna Halduskohtule.
  10. Tühistada halduskohtu otsuse resolutsiooni punkti 2 teine lause. Muus osas jätta halduskohtu otsus muutmata.
  11. Mõista Tallinna Transpordiametilt välja V Le kasuks apellatsioonimenetluse kulud summas 1548,82 € (üks tuhat viissada nelikümmend kaheksa eurot ja 82 senti). EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse hiljemalt
  12. detsembril 2012, välja arvatud HKMS § 212 lg 1 teises lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  13. Tallinna Transpordiameti (TTA) juhataja 01.11.2010 käskkirjaga nr 7.-1.1/10/186pk „V Le teenistusest vabastamine” määrati V. Lele teenistuskohustuste jämeda rikkumise ja usalduse kaotuse eest avaliku teenistuse seaduse (ATS) § 84 p-de 1 ja 2, § 85 lg 1 p 5 ja § 118 lg-te 1 ja 2 alusel distsiplinaarkaristuseks teenistusest vabastamine alates 02.11.
  14. Käskkirja kohaselt ilmnes distsiplinaarmenetluses, et TTA on 21.08.2010 tasunud AS Signaal 31.07.2010 arve M01377 (nimetus „Akt 2897 alusel teekattemärgistuse teejooniste koostamine (kompl.)”) alusel 347 232 krooni. Arvele oli lisatud liikluskorraldusjooniste üleandmise-vastuvõtmise akt 3-10-3162 nr 2897 tööde nimetusega „Teostusjooniste koostamine (Õismäe, V-Rannamõisa, Pirita ringrada, Tsaare, Toompuiestee, Mõisa, Pärnu mnt, Retke, Punane, Peterburi mnt, Nõmme-Linnu tee ristmik)”. Aktis nimetatud tööde tellimise korraldas liiklusteenistuse liikluskorralduse osakonna juhataja V. L. TTA juhataja moodustas liikluskorraldusjooniste ja projektide tellimuste vastavuse kontrollimiseks komisjoni, mis tuvastas, et aktis nimetatud töö on oluliste puudustega ja seda ei oleks tohtinud vastu võtta, vaid oleks pidanud tagastama teostajale puuduste kõrvaldamiseks. V. L ei ole põhjendanud, miks oli vajalik töö tellimine AS Signaal ja OÜ Liiklusbüroo vahendusel vähempakkumiseta AS-lt K-Projekt. V. L varjas 06.10.2012 selgituses tööandja eest, et töö tegelik teostaja oli AS K-Projekt. V. Lel puudus õigus leppida kokku aktis nr 2897 nimetatud töö maksumust. Samuti puudus V. Lel õigus korraldada aktis nr 2897 nimetatud töö tellimine AS Signaal ja OÜ Liiklusbüroo vahendusel vähempakkumiseta AS-lt KProjekt, sest sellist kohustust ja õigust TTA juhataja 08.11.2007 käskkirjaga nr 1.-1/07/140 kinnitatud ametijuhendist ei tulene ja talle ei ole antud vastavat volitust. TTA juhataja 09.02.2010 käskkirja nr 1.1/10/19 p 3.1.
  15. kohaselt on majandustehingute toimumise ja õiguspärasuse tagamine liiklusteenistuse direktori ülesanne. Töö hind oleks pidanud kujunema vähempakkumise tulemusel, mitte V. Le ainuisikulisel otsustusel. V. Lele oli tutvustatud TTA juhataja 29.10.2008 käskkirja nr 1.-1/08/149, mille järgi on määratud kohustus korraldada teenuste tellimisel summas 156 466 kuni 625 864 krooni lihtmenetlus. Seoses töö tellimisel ametijuhendist tuleneva pädevuse ületamisega, lihtmenetluse korraldamata jätmisega, hinna ainuisikulise otsustamisega ja ebakorrektse töö aktsepteerimisega pani V. L toime jämeda teenistuskohustuste rikkumise. Distsiplinaarmenetluse käigus ilmnes, et OÜ Liiklusbüroo arve on summas 297 600 krooni. AS Signaal edastas TTA-le sama töö eest arve summas 347 232 krooni. Seega sai AS Signaal vahendustasu 49 632 krooni. Kui V. L oleks järginud riigihangete seaduse (RHS) § 16 lg 1 ja TTA juhataja käskkirja nr 1.-1/08/149 nõudeid, oleks lihtmenetluse tulemusena saanud tellida otse OÜ-lt Liiklusbüroo aktis nr 2897 nimetatud töö vähemalt 49 632 krooni odavamalt. Samuti oleks saanud töö tellida ilma vahendustasuta. Sellise tegevusega tekitas V. L tööandjale süüliselt varalise kahju summas 49 632 krooni. Aktis nr 2897 nimetatud töö tellimisel selliselt, et vahendustasu said AS Signaal ja OÜ Liiklusbüroo ning AS K-Projekt sai kokkuleppel V. Lega vähempakkumiseta teostada töö, on V. L sooritanud korruptiivse teo, sest selle tulemusel on loota V. Le lähisugulastele (poegadele V ja V Lele) kuuluva OÜ Ravelson LTV soodsamat kohtlemist AS Signaal (lepingupartner), OÜ Liiklusbüroo ja AS K-Projekt (teinud koostööd) poolt. Tegemist on sihiteadliku tegevusega, mille eesmärgiks võis olla omakasu saamine. AS Signaal kaudu töö eest tasumise korraldamine V. Le poolt sai olla eesmärgiga varjata TTA juhtkonna eest enda õigusvastast tegevust aktis nr 2897 nimetatud töö tellimisel ja tööde tegelikku teostajat. Tööandja eksitamine eeltoodud viisil tekitab töötaja suhtes usaldamatuse.
  16. V L palus kaebuses tunnistada TTA 01.11.2010 käskkiri nr 7.-1.1/10/186pk seadusevastaseks, tühistada määratud distsiplinaarkaristus, ennistada ta teenistusse ja mõista välja töötasu sunnitult töölt puudutud aja eest. Põhjendused: Kaebaja ei ületanud enda ametijuhendist tulenevat pädevust. Ametijuhendi p 4.1.
  17. järgi on osakonna juhataja teenistuskohustused teekattemärgistuse tööde planeerimine, läbi viimine ja aruandlus. Kaebaja täitis otseselt oma ametikohustust, tellides looduses mõõdistamise ja plaanimaterjalile kandmise töö, mille alusel on võimalik läbi viia teekattemärgistuse tööd. Kaebaja tellis töö riigihanke võitnud AS-lt Signaal ja eraldi hanget lihtmenetlusena polnud seetõttu vajalik korraldada. Tallinna linna ja AS Signaal vahel sõlmitud käsunduslepingu objektiks oli muuhulgas teekatte markeerimistööde teostamine. Leping ei sätestanud, kas AS Signaal teostab teekatte markeerimiseks vajalikud mõõtmised ja kaardistamised oma töötajatega või tellib töö mõnelt spetsialistilt töövõtu korras. Viimasel juhul ei keelanud leping järelevalvet teostava linnaametniku suhtlemist vahetult tööd teostava spetsialistiga. Isegi kui kae2

(14)3-10-3162 baja ametijuhend ei võimaldanud leppida kokku hinda ja see oli direktor M S ülesanne, siis oli kaebaja töö tellimise ajal liiklusteenistuses viimase kohusetäitja. Kollektiivse otsusega otsustati põhimõtteliselt, et teekatte markeerimistööde kohta tuleb teostada teostusjoonised. Tööde läbiviimine ja tingimustes kokkuleppimine oli kaebaja ametijuhendist (p 4.1.6) või siis liiklusteenistuse direktori kohusetäitmisest tulenev ülesanne. Kaebaja ei aktsepteerinud kvaliteedinõuetele mittevastavat tööd. Peamiseks puuduseks toodi kirjanurga puudumine joonistel. Töö kvaliteedinõuded sätestas käsunduslepingu p 7, mida konkreetsete mõõdistuste ja plaanide osas võib kokku võtta nii: töö pidi võimaldama teekattemärgistuse markeerimistööde järgnevat praktilist teostamist kohapeal looduses. Sellele eesmärgile töö vastas. Kaebaja ei ole vastustajale tekitanud varalist kahju. Teenuse pakkuja marginaal ei saa olla kahju ega ole kaebaja tööga seotud. Kaebaja ei ole pannud toime korruptiivset tegu. Käskkirjas on rida väiteid, mis kogumis moodustavad kaebajat halvustava lüürika, kuna aga väiteid pole seostatud faktidega, on käskkiri õigusvastane selle motiveerimatuse tõttu. Kaebuse täienduses selgitati, et hankelepinguga seonduvate tööde tellimisel lähtuti rahaliste vahendite säästliku ja otstarbeka kasutamise eesmärgil n-ö seotud tööde põhimõttest ja hankelepingu tööga seotud töö telliti samalt hankijalt. Selleks tööks oli teekattemärgistuse markeerimistööde teostusjooniste koostamine. Et seotud tööde põhimõte oli lepingu täitmise praktikaks, tõendab paljude seotud tööde tellimine TTA erinevate osakondade poolt. Kaebaja ei ole jurist, vaid insener ning võib tõdeda, et organisatsiooniliselt ja majanduslikult oli seonduvate tööde tellimine samalt hankijalt põhjendatud ja järgis rahaliste vahendite säästliku ja otstarbeka kasutamise eesmärki. Kaebaja esindaja pöördus e-kirjaga K-Projekti poole ja palus väljastada koopia kõnesoleva töö kaustast. Käskkirjas kirjeldatud puudusi tööl ei ole. Kaebaja esitas tellimuse AS-le Signaal, lähtudes hankelepingu ühikuhindadest. AS Signaal leppis alltöövõtu kokku AS-ga K-Projekt ja OÜ-ga Liiklusbüroo ning palus insenertehnilised ülesanded (milleks on töö lähteülesanne ehk sisu ja maht) anda otse alltöövõtja tehnikutele. Kaebajale kohaldati distsiplinaarkaristust väidetava huvide konflikti tõttu. Töötajate distsiplinaarvastutuse seaduse (TDVS) järgi võib distsiplinaarkaristuse määrata hiljemalt kas kuue kuu või ühe aasta jooksul, arvates süüteo toimepanemise päevast. Nõustumata esitatud süüdistusega sisuliselt, leiab kaebaja, et käskkiri on antud TDVS sätestatud tähtaegu rikkudes. Kohtuvaidluse teesides märgiti: Vastustaja esindaja T. R kinnitab, et distsiplinaarmenetluse algatamisest teavitati kaebajat e-kirjaga, tunnistaja A. H väidab, et kaebajalt küsiti 11.10.2010 siseauditi aruandes toodu kohta selgitusi ja seda tulebki pidada distsiplinaarmenetluse alguseks. Kaebaja vastas T. R siseauditit puudutavatele küsimustele, kuid temalt ei küsitud kirjalikku selgitust distsiplinaarmenetluse käigus. Kaebajat tutvustati kõikide teda süüdistavate materjalidega alles 01.11.2010 koos käskkirja tutvustamisega ja vastustaja poolt väidetavat koosolekut kaebaja osavõtul 29.10.2010 ei toimunud. Kaebajalt pole palutud selgitust käskkirjas nimetatud töö tellimisega seotud asjaolude osas, korruptiivse teo toimepanemise osas või kahju tekitamise osas. Kaebajale ei ole teada, millal tema suhtes distsiplinaarmenetlus algatati, kuidas ja kelle poolt see läbi viidi. Isegi kui kaebaja oleks saanud projekti 01.11.2010 käskkirjast 29.10.2010, ei oleks tal olnud võimalust reaalselt oma õigusi kaitsta ja vastuväiteid esitada, kuna käskkirjas kaebajale etteheidetav on niivõrd ulatuslik ja mahukas, et vastuväidete esitamine 2 puhkepäeva jooksul poleks osutunud võimalikuks. 3
(14)3-10-3162 Käskkirjas lähtuti kaebajale distsiplinaarkaristuse määramisel TDVS § 6 lg-st
  1. Vaidluse all olevate tööde tellimine toimus
  2. a esimesel poolaastal ja tööde vormistamiseks jäi juulikuu
  3. a. Vastustaja ei ole distsiplinaarmenetluse käigus tuvastanud, millal on kaebaja temale käskkirjas etteheidetud rikkumised toime pannud igal üksikul juhtumil. Seega ei ole võimalik tuvastada, kas käskkirjas kaebajale etteheidetavad teod on aegunud või mitte. Käskkirjale on meelevaldselt lisatud põhjendamatuid seisukohti kaebaja suhtumisest tööülesannete täitmisesse ja käitumisest ametnikuna. Kaebajale tehti
  4. a noomitus, kuid see kustutati ennetähtaegselt 08.09.2008 seoses kaebaja kohusetundliku suhtumisega oma teenistuskohustuste täitmisse. Käskkirjast ei selgu, milliseid asjaolusid on pädev ametiisik karistuse valikul arvestanud ja kas kaalutlused olid asjakohased või mitte. Käskkirjas puuduvad kaalutlused ja põhjendused, miks valiti distsiplinaarkaristuseks just kõige rangem karistus. Kaebaja täitis käsunduslepingu alusel AS-st Signaal tööde tellimisel ainult talle TTA juhataja ja liiklusteenistuse direktori poolt antud suuniseid ja juhiseid. Kõik tööd, mis telliti liiklusteenistuses, toimusid alates käsunduslepingu sõlmimisest AS-ga Signaal nimetatud lepingu alusel. Tunnistaja M. S ütlustest nähtub, et liiklusteenistusel oli olemas aastaeelarve ja osakondade vahel olid summad liiklusteenistuse direktori poolt ära jaotatud. Selle lõigu osas, mida juhtis kaebaja, olid samuti ettenähtud rahalised vahendid, mille kasutamise otsustamise õigus oli kaebajal, kuid seda liiklusteenistuse direktori teadmisel. Seega oli kaebajal olemas liiklusteenistuse direktori volitus aktis nr 2897 nimetatud objektide tööde hinnaläbirääkimiseks AS-ga Signaal. Kuna ettevõtteid, kes aktis nr 2897 töid teostavad, on piiratud arvul, pöördus kaebaja enne AS-ga Signaal hinnaläbirääkimistesse asumist ettevõtete poole (sh OÜ Liiklusbüroo ja AS K-Projekt), et tuvastada, millises hinnaklassis võiks iga konkreetne töö olla. AS Signaal pakutud 11 objekti mõõdistustööde hinnaks kujunes 347 232 krooni (mis oli väiksem, kui nimetatud töödele eelarveaastal ettenähtud 350 000 krooni). Kaebaja ei võtnud vastu ebakorrektset tööd. Siseauditi lõpparuandes pole toodud tööde sisulisi puudusi, mida nimekirjana edastada ettevõtjale paranduste tegemiseks. Kaebaja oli veendunud, et AS-st Signaal käsunduslepingu alusel aktis nr 2897 nimetatud tööde tellimine on õiguspärane ja kooskõlas TTA reeglitega, sest alati oli nii TTA juhataja suunistel tehtud ja TTA juhataja oli käsunduslepingu alusel tööde tellimise heaks kiitnud ning käsunduslepingu alusel esitatud arved kinnitanud ja vastu vaidlemata maksmisele suunanud. Alates
  5. a aprillist, kui A. H alustas tööd TTA juhatajana, on tema teadmisel ja suunistel tellitud AS-st Signaal 47 liikluskorralduslikku tööd ning A. H on kinnitanud ja tasumisele suunanud kõik käsunduslepingu alusel koostatud AS Signaal arved summas 7 795 164 krooni. Aktis nr 2897 kajastatud tööd koosnevad 11 eraldi tänava mõõdistustest ehk 11 erinevast objektist, mis on vormistatud ühte köitesse pelgalt lihtsuse ja materjali kokkuhoiu mõttes. Tegemist on eraldiseisvalt kasutatavate töödega, mille maksumus eraldi ei ületa kehtestatud lihtmenetluse piiri. Kuna ükski aktis nr 2897 sisalduvate tööde objekti kalkulatsioon eraldi ei ületanud summat 156 466 krooni, siis ei olnud vaja kohaldada ka lihtmenetlust. Samuti ei ole kaebajale tutvustatud allkirja vastu 29.10.2008 käskkirja. Puuduvad mistahes tõendid, mis kinnitaksid, et kaebaja on tööde tellimisega AS-lt Signaal pannud toime korruptiivse teo. Kaebaja perefirma OÜ Ravelson LTV ei figureeri akti nr 2897 tööde teostajate alltöövõtjate nimekirjas. Jääb arusaamatuks, kas tegelikkuses tuvastati skeemid, millest nähtuks, et kaebaja allkirjastas liiklusskeemid, mille on esitanud OÜ Ravelson LTV või lähtuti vastustaja esindaja T. R ütlustest. OÜ Ravelson LTV liiklusskeemide allkirjastamise kaebaja poolt tõstatas tunnistaja A. H alles 20.03.2012 istungil. Kaebaja ametist vabastamise käskkirjas seda kaebajale ette heidetud ei ole. Seega tuleb asuda seisukohale, et kaebaja suhtes ei ole tuvastatud, et ta on toime pannud korruptiivse teo. 4
(14)3-10-3162 On arusaamatu, kuidas ainult tellimise juhist järgides oleks saanud töö 49 632 krooni odavamalt. Kaebaja tellis aktis nr 2897 nimetatud objektide tööd AS-st Signaal hinnapakkumise põhjal ja sama hinnaga arve M01377 vastustajale esitati. Käskkirja kohaselt on kahju tõendatud lihtsalt kahte arvet võrreldes - AS Signaal poolt vastustajale väljastatud arve nr M01377 ja OÜ Liiklusbüroo poolt AS-le Signaal väljastatud arve nr
  1. TTA-le tekitatud kahjuks loetakse kahe arve vahe. Kaebaja arvates ei ole sellisel viisil võimalik tuvastada kaebaja poolt vastustajale tekitatud kahju olemust. Samas jääb ka mõistmatuks, kuidas on vastustaja kätte sattunud kahe eraettevõtte vaheline arveldamine. Vastustaja poolt esitatud süülise varalise kahju kalkulatsioon tugineb ainult oletustel, luues illusiooni, et on toimunud vähempakkumine ja kaebaja on jätnud vähempakkuja hinna kõrvale ning tellinud tööd AS-st Signaal. Distsiplinaarasja menetlemise raames ei ole kogutud ühtegi tõendit. Kõik käskkirjas viidatud kolmandatelt isikutelt saadud selgitused on võetud enne distsiplinaarmenetluse alustamist ja sellised tõendid ei ole kaebaja arvates lubatavad. Samas on vastustaja korduvalt kinnitanud, et olemas on e-kirjad, mille kaudu edastati kaebajale distsiplinaarmenetlusega seotud dokumente. Siiani ei ole vastustaja neid dokumente esitanud. Vastustaja märkis kohtule ViaGeo OÜ hinnapakkumise edastamise kirjas, et pakkumisest nähtuvalt saab kogu aktis nr 2897 nimetatud töö ära teha ViaGeo OÜ poolt näidatud hinnaga, kuid tegelikkuses puudutas hinnapakkumine ainult ühte konkreetset tänavat.
  2. Tallinna Transpordiamet palus vastuses jätta kaebus rahuldamata, leides, et käsundusleping ega selle lisad ei sisalda kaebaja poolt tellitud tööde tellimise võimalust. Kaebajal oli vastavalt õigusaktidele kohustus tööülesandeid täites korraldada lihtmenetlus. Kaebaja ei ole suutnud selgitada, miks kujunes tööde maksumuseks just selline hind, miks pidi tasumine toimuma AS Signaal kaudu ja miks AS Signaal poolt kanti sama töö eest edasi väiksem summa. Kaebaja poolt aktsepteeritud tööl oli puudu Telleht, sisukord, seletuskiri, lähteandmed, uurimuse kirjeldus ja järeldus ning uurimust teostanud isikute andmed. Kuna uurimuse teostajad on anonüümsed, rikuks töö kasutamine autoriõigusi, mistõttu ei saa seda kasutada. Pole ka teada, kas teostati reaalseid mõõtmisi. Kaebaja selgitas, et hind kujunes läbirääkimiste käigus. Läbirääkimistesse ei ole kaasatud teisi vastustaja ametnikke ega koostatud ühtegi protokolli. Vastuses kaebuse täiendusele selgitati: Kaebajal oli õigus tellida selliseid töid ja selliste hindadega, mis olid fikseeritud käsunduslepingus. Kaebaja otsustest sõltus AS Signaal tellimuste maht käsunduslepingu raames. Kaebajale heidetakse ette töö tellimist, mida käsundusleping ei sisaldanud. Distsiplinaarkaristuse kohaldamisel ei eiratud TDVS sätteid. Kaebaja tunnistab endiselt OÜ Ravelson LTV poolt AS-le Signaal tööde teostamist. Ei oma tähtsust, kas AS Signaal tellis varasemalt kaebaja lähikondsetele kuuluvalt äriühingult töid või lootis kaebaja, et ka peale aktis nr 2897 nimetatud töö tellimist kaebaja poolt saavad kaebaja lähikondsed ASlt Signaal paremat kohtlemist. Ka tellimine sellises valguses koos pistisega on huvide konflikt. Kaebaja ennistamine pole võimalik, kuna tema ametikohta enam ei ole, endised liiklusteenistuse direktori ja liikluskorralduse osakonna juhataja ametikohad on ühendatud. Kohtuvaidluse teesides märgiti: Oluline ei ole, kas kaebajalt küsiti selgitust, seletust või täiendavat selgitust. Oluline on, et seda küsiti distsiplinaarmenetluse käigus ja seda kinnitas ka kaebaja kohtus. Tunnistaja A. H kinnitas: „Palusin kirjalikku selgitust ja nädala lõpuks ma seda ei saanud.“ (20.03.2012 istungi protokoll lk 7). Ei ole usutav, et kaebaja ei olnud teadlik tema suhtes menetletavast distsiplinaarjuurdlusest olukorras, kui sama menetluse raames paluti kaebajalt korduvalt seletust ning samas kirjutasid ülemus M S ja alluvad T K, K L, P A ning I P kaebaja enda osakonnas ja juuresolekul kaebaja suhtes menetletava distsiplinaarasja raames seletuskirju juba 08.10.
  3. See, et e-kirja ei ole säilinud seoses sellega, et kaebaja tööarvuti oli Kaitsepolitseiameti poolt ära võetud ning talle oli antud vanem asendusarvuti, mille 5
(14)3-10-3162 kõvaketas on hiljem riknenud, ei muuda olematuks e-mailide saatmist kaebajale. TTA juhataja pöördus kaebaja poole sooviga saada seletus distsiplinaarmenetluse raames ja kordas palvet T. R kaudu, kuid kaebaja mingit seletust ei esitanud. Kaebajale tutvustati käskkirja projekti 29.10.2010 ja paluti esmaspäeval (4 päeva pärast) esitada seletus, kaebaja seletust ei esitanud. Seda kinnitab ka tunnistaja A. H (22.03.2010 kohtuistungi protokoll lk 7). Kaebaja on ise õigusteadmistega isik ja kasutas sel ajal õigusabi (alguses v.adv Janek Valdma ja hiljem v.adv Tanel Mällas) ning tal oli võimalus vastuväidete esitamisele koos nõustajaga. 01.11.2010 kirjutas kaebaja käskkirjale: „Tutvunud ning kätte saanud. Sisuga ei ole nõus.“. Kaebaja ei kirjutanud märkust, et talle ei olnud teada distsiplinaarmenetluse läbiviimine või talle ei oleks antud võimalust anda seletusi või vastuväiteid. Kaebaja kuritarvitas oma otsese ülemuse M. S ja ameti juhataja A. H usaldust, rikkus jämedalt teenistuskohustusi, võttes vastu mittenõuetekohase töö ja korraldades selle eest tasumise, millega tekitas vastustajale materiaalset kahju vähemalt 49 632 krooni. Kaitsepolitseiameti (KAPO) 03.09.2010 läbiotsimisprotokolli nr 09913000019 kohaselt teostati läbiotsimine TTA ruumides eesmärgiga leida liikluskorraldusjooniste üleandmise-vastuvõtmise aktis nr 2897 nimetatud tööd. Läbiotsimise käigus ei leitud aktis nr 2897 nimetatud teostusjooniseid. Seejärel helistas M. S oma kabineti lauatelefonilt A. T, et küsida, kas nendel on koopiad joonistest. A. T sõnul pole tema neid jooniseid näinud. Jooniseid 03.09.2010 vastustaja juures ei olnud, kuigi kaebaja poolt oli korraldatud just nende tööde eest tasumine juba 31.07.2010, kasutades selleks kurjasti oma ülemuste usaldust. Kaebaja andis telefonitsi 31.07.2010 A. Tle kinnituse, et töö on kokkulepitud mahus ja vormis kätte saadud ning alltöövõtjatele võib tehtu eest tasuda. Tegelikult ei olnud tööd 31.07.2010 veel olemaski, sest seda ei suutnud 03.09.2010 läbiotsimiste tulemusena leida isegi KAPO. Septembris 2010 esitas kaebaja töö, kuid see ei vastanud sisult ega vormilt nõuetele. Kaebaja esitatud töö olulisi puudusi kinnitab Kaitsepolitseiameti 12.10.2010 järelepärimisele nr 4724 vastuseks saadetud dokumentide 12.10.2010 saatekiri nr 1.-10/10-805-2, millest ilmneb, et töödel puuduvad kirjanurgad ja nendel on peal märkmepaberiga tööde nimed. Sellist vormistust ei ole TTA poolt kunagi aktsepteeritud, ammugi mitte korraldatud selle eest tasumist. Pikka aega antud valdkonnas töötanud ametnik pidi mõistma, et kuritarvitab M. S ja A. H usaldust, kui kinnitab, et töö on olemas ja vastab nõuetele, kuid tegelikult tööd ei olnud. Veel enam pidi kaebaja mõistma usalduse kuritarvitamist selles, et korraldab olematu töö eest tasumise väga suures ulatuses (347 232 krooni). Sellise tegevuse tagajärjel kaotas kaebaja vastustaja ees täielikult usalduse. Lisaks esitas kaebaja töö tellimise asjaolude suhtes vastustajale ebaõigeid andmeid, väites, et tööd telliti kollektiivselt liikluskorralduse osakonnast. Kaebaja alluvad ei teadnud töö tellimisest midagi. M. S kinnitas 08.10.2010 seletuses, et enne aktis nr 2897 nimetatud teostusjooniste tellimist töökoosolekuid ei peetud. A. T kinnitas, et töö tellis kaebaja suuliselt (sellist tava ei ole varem ega hiljem rakendatud, eriti 347 232 krooni maksva töö korral), olles eelnevalt leppinud kokku alltöövõtjatega AS K-Projekt ja OÜ Liiklusbüroo töö sisus, mahus ja maksumuses. Kaebaja tekitas vastustajale kahju vähemalt 49 632 krooni sellega, et ei tellinud tööd otse selle teostajalt OÜ-lt Liiklusbüroo või AS-lt K-Projekt. AS Signaali vahendustasu on AS Signaal arve M01377 ja OÜ Liiklusbüroo arve 100719 vahe. Kaebaja ei ole esitanud ühtegi mõistlikku põhjendust, miks oli vajalik tellida töö sellise skeemi kohaselt AS Signaal kaudu. Arvestades, et AS-ga Signaal kehtinud lepingus ei olnud TTA-l mingit kohustust tellida töö AS-lt Signaal ning ei olnud ka lepingu tabelis sellist tööd ega hinda, oleks kaebaja pidanud korraldama vastustaja rahaliste kasutamise otstarbekalt ja korraldama vastava hankemenetluse. Vastustajale on laekunud Viroola OÜ pakkumine täpselt samade tööde teostamiseks ja täpse tööde mahu 6
(14)3-10-3162 loeteluga, mille hind on kokku 7 740 eurot ehk 121 104,68 krooni. Nimetatu valguses on kaebaja tekitanud vastustajale kahju koguni kuni 226 127,32 krooni. Kaebaja korraldas olematu töö eest tasumise 31.07.
  1. Distsiplinaarsüütegu aegub 6 kuu jooksul, kuid mitte hiljem kui 1 kuu jooksul selle ilmnemisest (TDS § 6 lg 1). Siseauditi lõpparuanne koostati 08.10.2010 ja selles tehti ettepanek viia läbi distsiplinaarmenetlus. Isegi kui lugeda, et kaebaja distsiplinaarsüütegu võis ilmneda 08.10.2010, on distsiplinaarkaristuse kohaldamise tähtaeg 07.11.
  2. Kaebaja suhtes kohaldati distsiplinaarkaristust 01.11.
  3. Karistuse raskust on põhjendatud. Käskkirjas on arvestatud kaebaja suhtumist tööülesannete täitmisse (pidevalt on jätnud tähtajaks vastamata kirjad), tema käitumist ametnikuna kodanikega (üleolev ja provotseeriv), aktis nr 2897 nimetatud töö tellimist (pädevuse ja volituste ületamine), korruptiivse teo toimepanemine (töö tellimine ettevõtetelt, kelle soosingut V. L soovib oma lähisugulastele), kahju tekitamist TTA-le summas 49 632 krooni (leppis kokku töö tellimise ja vahendamise selliselt, et töö saadi vähemalt 49 632 krooni kallimalt, kui seda oleks saanud otse OÜ-lt Liiklusbüroo või AS-lt K-Projekt), võttis vastu nõuetele mittevastava töö ning kaotas käskkirjas nimetatud ja eelnevalt toodud asjaoludel usalduse.
  4. Tallinna Halduskohus rahuldas 28.05.2012 otsusega kaebuse, tunnistas V. Le teenistusest vabastamise õigusvastaseks ja tühistas TTA 01.11.2010 käskkirja nr 7.-1.1/10/186pk (resolutsiooni p 1). Kohus ennistas V. L viivitamatult teenistusse ja mõistis TTA-lt kaebaja kasuks välja tasu teenistusest sunnitult puudutud aja eest, sh viivitamatult kahe kuu palga osas. Ennistamise võimatuse korral mõistis kohus TTA-lt kaebaja kasuks välja hüvitise kuue kuu ametipalga ulatuses, sh viivitamatult kahe kuu ametipalga ulatuses (p 2). TTA-lt mõisteti kaebaja kasuks välja menetluskulud 2949,93 eurot (p 3). Põhjendused: Kohtule ei esitatud TTA juhataja käskkirja distsiplinaarmenetluse algatamise kohta. Vastustaja esindaja selgitusest 22.11.2011 kohtuistungil (protokolli lk 2) ilmneb, et distsiplinaarmenetluse kokkuvõtet ei koostatud ja kokkuvõttena käsitatakse käskkirja projekti. Kuna TTA ei võrdsusta siseauditit ja distsiplinaarmenetlust ning komisjoni 08.10.2010 koostatud lõpparuanne oli ajendiks distsiplinaarmenetlusele, ei saa kaebaja teavitamisena menetluse algatamisest käsitada talle 01.10.2010 ja 05.10.2010 saadetud e-kirju, kus paluti vastuseid küsimustele (I kd, tl 7597). 29.12.2010 selgituses väidab TTA, et kaebajale tutvustati siseauditi lõpparuannet ja selgitati, et tema suhtes algatati siseauditi lõpparuandest tulenevalt distsiplinaarmenetlus. Sellest andis kaebajale suuliselt teada TTA juhataja A. H T S ja T. R juuresolekul, seletus paluti esitada hiljemalt 28.10.
  5. Väidetavalt korrati palvet esitada seletus ka e-kirjaga, kuid ekirjavahetus ei ole säilinud, kuna kaebaja arvuti võttis KAPO ära (I kd, tl 183). Tunnistaja A. H väitel alustas ta distsiplinaarmenetlust 11.10.2010, kui kutsus kaebaja enda juurde ja teatas talle menetluse algatamisest (20.03.2012 kohtuistungi protokoll, lk 13); näitas kaebajale kontrollakti ja palus selle kohta selgitusi, mida kaebaja ei saatnud (sama kohtuistungi protokoll, lk 7). Kohus loeb tõendatuks, et kaebaja oli teadlik distsiplinaarmenetluse algatamise faktist ja selle põhjustest. Puudub alus kahelda ka selles, et kui kaebaja juba seoses siseauditi lõpparuandest ajendatud distsiplinaarmenetlusega TTA juhataja juurde kutsuti, siis tutvustati teda kõnealuse aruandega ja küsiti ka seletust. Vastustaja vastavad väited on seda enam usaldusväärsed, et kaebaja tegi kaebuses etteheiteid üksnes käskkirja sisulisele küljele ja asus menetluslikke puudusi esile tooma alles pärast seda, kui kohus distsiplinaarmenetluse läbiviimise üksikasjadele tähelepanu pööras. Tunnistaja ja TTA esindaja selgitused menetlusest teavitamise ja seletuse küsimise kohta ei ole vasturääkivad: alguses toimus see suuliselt ja hiljem korrati seletuse küsimist kirjalikult. Kuna kaebaja oli teadlik liikluskorraldusjooniste ja projektide tellimuste kontrollimisest (selle raames esitati talle korduvalt küsimusi) ja siseauditi lõpparuande olemasolust, siis isegi juhul, kui 11.10.2010 talle koopiat sellest dokumendist ei antud, oli kaebajal võimalik seda ise endale küsida, kui ta oleks seda seletuse esitamiseks vajalikuks pidanud. 7
(14)3-10-3162 Seadusel ei põhine kaebaja arvamus, et distsiplinaarmenetluses ei tohtinud kasutada siseauditi käigus kogutud tõendeid. Kui vastustaja pidas neid tõendeid kaebaja distsiplinaarsüütegude tuvastamiseks piisavaks ja kaebaja omalt poolt midagi ei lisanud, ei pidanud vastustaja uusi täiendavaid tõendeid koguma, vaid võis rajada oma järeldused olemasolevatele tõenditele. Distsiplinaarmenetluse lõpufaas ei ole õiguspärane. Hea halduse tavast kui ka otsesõnu HMS §-dest 37 ja 40 tuleneb, et menetlusosalisel on õigus tutvuda asjas tähtsust omavate dokumentidega ning enne haldusakti andmist peab haldusorgan andma talle võimaluse esitada kirjalikus, suulises või muus sobivas vormis oma arvamus ja vastuväited. Tavaliselt praktikas asendab distsiplinaarmenetluse kokkuvõtet vastava käskkirja projekt. Vastustaja väitel toimus kaebajale käskkirja projekti tutvustamine 29.10.2010 (reede) ja kaebajale jäi neli päeva seletuse esitamiseks. Kohus ei pea vastustaja ja tunnistaja (kelle allkirjastatud käskkirja vaidlustatakse ja kes on seetõttu asjast huvitatud isik) väiteid distsiplinaarmenetluse tulemuste nõuetekohasest tutvustamisest usutavaks. Isegi kui eeldada, et kaebajat teavitati 29.10.2010 tema teenistusest vabastamise kavatsusest, ei saa seda lugeda distsiplinaarmenetluse kokkuvõttega tutvustamiseks. Selleks ajaks ei olnud olemas veel käskkirja projektigi. Kui ülesanne käskkiri koostada anti T. Rle alles eelmise päeva õhtupoolikul, siis arvestades käskkirja mahukust, ei jõutud selle projektiga lõpuni valmis järgmiseks päevaks. Isegi kui kaebaja oleks saanud reede õhtul kätte käskkirja projekti, siis arvestades, et juba esmaspäeva hommikul kirjutati käskkiri alla, oleks kaebajale jäetud vastuväidete esitamiseks mitte 4 päeva, vaid üksnes nädalavahetus. Vastustaja ei saa eeldada, et ametnik peab töövälisel ajal koostama vastulauset talle tehtavatele tööalastele etteheidetele. Pidades silmas, et vastustaja heidab kaebajale ette mitut süütegu ja käskkiri paikneb viiel tihedalt täis kirjutatud lehel, sisaldades hulgaliselt fakte, viiteid tõenditele (mida kaebajale ei ole esitatud) ja õiguslikke aluseid, on mõeldamatu, et kaebaja olnuks suuteline nii lühikese ajaga sisulised vastuväited esitama. Seega vastustaja ei ole seadnudki eesmärgiks anda kaebajale võimalus ärakuulamisõigust reaalselt kasutada. Ärakuulamata jätmise näol on tegemist olulise menetlusveaga HMS § 58 mõttes, mis toob endaga kaasa karistuse ebaseaduslikuks tunnistamise ja vaidlustatud käskkirja tühistamise. Käskkirjas on märkimata iga rikkumise kohta süüteo toimepanemise aeg, mis teeb võimatuks iga eri distsiplinaarsüüteo eest karistamise tähtaegsuse kontrollimise. Käskkiri on vastuolus ka HMS § 55 lg-st 1 tuleneva selguse ja üheselt mõistetavuse nõudega. Ehkki käskkirjas on viidatud reale kuupäevadele ja sündmustele, ei selgu sellest, millal kaebaja oma ametiseisundit kuritarvitades tellis kõnealuse töö, samuti ei nähtu, millal kaebaja pani toime korruptiivse teo ja millal aktsepteeris ebakorrektse töö. ATS § 118 lg-st 2 nähtuvalt ei ole teenistuskohustuste jäme rikkumine, usalduse kaotamine ja vääritu tegu sünonüümid, vaid igaüks neist iseseisev distsiplinaarsüütegu. Käskkirjas on konkretiseerimata iga üksiku süüteo kirjeldus ja teole antud kvalifikatsioon. Seetõttu jääb ebaselgeks, mis minetustest on loetav jämedaks rikkumiseks, mis teod põhjustasid varalise kahju (st millise süülise tegevuse/tegevusetuse ja kahju tekkimise vahel on põhjuslik seos) ja mis usalduse kaotuse. Et vastustajale endalegi on ebaselge, milles üks või teine tegu seisnes, ilmneb vastustaja 18.04.2012 selgitusest, kus väidetakse, et kaebaja poolt on korruptiivne tegu pandud toime hoopis arve MO1377 tasumise korraldamisega 31.07.2010 (vt I kd, tl 47; II kd, tl 48). Niisugust süütegu käskkirjast ei nähtu ja vastustaja ei saa hakata käskkirja tagantjärele täiendavalt motiveerima. Kaebajale on käskkirjas nimetatud väidetavate distsiplinaarsüütegude eest määratud üks karistus. Vastustaja on käsitlenud ekslikult kaebaja toimepandut nähtavasti süütegude ideaalkogumina karistusõiguse tähenduses. Isegi kui eeldada, et kõnealuse töö tellimisel ületas kaebaja samaaegselt oma ametijuhendist tulenevat pädevust, kuritarvitas ametiseisundit, rikkus vastavat tellimise juhist ja hangete korda ning pani toime korruptiivse teo, siis selle nõuetele mittevastava töö väidetav vastuvõtmine ei saanud toimuda tellimisega samaaegselt. Kui kaebajale pannakse süüks aga mitut eraldiseisvat ja üksteisest sõltumatut rikkumist, siis ka ainuüksi ühe 8
(14)3-10-3162 teo äralangemisel võib kaalumisotsus karistuse määramiseks olla õigusvastane. Käskkirjas on muu hulgas heidetud kaebajale ette kõnealuse töö tellimisel oma ametijuhendist tuleneva pädevuse ületamist. Vastustaja võttis hilisemas menetluses omaks, et töö tellimise ajal asendas kaebaja oma ülemust ja neil on erinevad ametijuhendid (I kd, tl 11 ja 35 pöördel, tl 146-147). Järelikult üks süütegudest on ilmselt välja langenud ja sõltumata sellest, kas kaebaja on toime pannud ülejäänud talle etteheidetavad teod, ei saa karistamisotsus enam olla õiguspärane. Paljasõnaline on käskkirja p-s 23 märgitu, et „V L ei ole täitnud eelnevalt oma teenistuskohustusi kohaselt ning on süstemaatiliselt jätnud tähtajaks täitmata tööülesanded. V Le suhtes on esitatud korduvalt pretensioone tema üleolevast käitumisest kodanikega ning teda on teenistuskohustuste täitmata jätmise eest pidevalt suuliselt hoiatatud“. Oletuslik on kaebaja poolt korruptiivse teo toimepanemise tuletamine faktist, et kaebaja tellis töö AS-st Signaal, kelle lepingupartner on OÜ Ravelson LTV. Käskkirjas on märkimata, milliselt ametikohalt kaebaja vabastatakse. Kuigi kaebaja pani väidetavad distsiplinaarsüüteod toime TTA liiklusteenistuse liikluskorralduse osakonna juhataja ametikohal oleku ajal, oli ta käskkirja andmise ajaks juba TTA juhataja 10.09.2010 käskkirjaga samast päevast kuni kriminaalasja nr 09913000076 menetluse lõpuni üle viidud sama osakonna koosseisuvälise peaspetsialisti ametikohale. Järelikult oli see tema viimane ametikoht, millelt ta vabastati ja millele ennistamist ta on õigustatud nõudma. Vastustaja väitel ei ole kaebaja ennistamine enam võimalik, kuna kaebaja ametikohta enam ei eksisteeri seoses sellega, et Tallinna Linnavalitsus on pärast kaebaja teenistusest vabastamist muutnud TTA koosseisunimestikku. Kohus kahtleb, kas see põhjendus on piisav, kuna muudetud on koosseise, aga kaebaja oli koosseisuvälisel ametikohal. Käesoleval juhul ei ole kaebaja küll loobunud ennistamisest, kuid kui seoses muutunud asjaoludega ei ole tema ennistamine tõesti enam võimalik, siis tuleb kaebajale välja mõista trahvi iseloomuga hüvitis kuue kuu ametipalga ulatuses. Seega annab kohus selle nõude puhul alternatiivsed resolutsioonid. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES 5. Tallinna Transpordiameti apellatsioonkaebuses palutakse tühistada halduskohtu otsus, jätta V. Le kaebus rahuldamata ja menetluskulud poolte endi kanda. Põhjendused: Kohus leidis õigesti, et kaebajat teavitati distsiplinaarmenetluse alustamisest, kuid järeldas ebaõigesti, et menetluse lõpufaas polnud õiguspärane. Kaebaja ei aidanud kaasa menetluse efektiivsemale läbiviimisele. Kaebajale anti 29.10.2010 käskkirja projekt ning täiendavalt 01.11.2010 allkirjastamata käskkiri lugeda ja ka siis ei soovinud kaebaja anda mingeid selgitusi. Samuti ei soovinud kaebaja täiendavat aega 29.10.2010 ega 01.11.2010, et selgitusi esitada. Olukorras, kus isik teab läbi viidavast distsiplinaarmenetlusest ja kasutab õigust vaikida, ei saa seda kuidagi lugeda ärakuulamisõiguse rikkumiseks. Kaebajale oli vastuväidete esitamiseks / ärakuulamisõiguse kasutamiseks tagatud vähemalt 2 töö- ja 2 puhkepäeva ning eelnevalt paluti temalt distsiplinaarmenetluse käigus korduvalt seletusi. Kohus käsitles ärakuulamisõigust absoluutsena, samas kui Euroopa Kohus oli asjas C-142/87 seisukohal, et ärakuulamisõiguse rikkumine ei pruugi alati kaasa tuua akti tühistamist. Käskkiri vastab ülesehituselt ATS ja TDVS toodud nõuetele, arvestab HMS-s toodut ning on üheselt arusaadav ja selge. Käskkirjas on kirjeldatud V. Le poolt toime pandud süütegusid ja muid karistuse määramisel tähtsust omanud asjaolusid. Välja on toodud kaalutlused. Arvestades kaebaja olulist teenistuskohustuste rikkumist, ei teinud TTA kaalutlusviga, kui määras rangeima distsiplinaarkaristuse. Peamine etteheide kaebajale on usalduse kaotus. Usalduse kaotusega seonduvad asjaolud on käskkirjas tõendatud kaebaja poolt oma ametijuhendist tuleneva pädevuse ületamisega seoses 9
(14)3-10-3162 AS-lt Signaal töö tellimise ja näilise vastuvõtmise ning selle eest tasumise korraldamisega. Töö tellimisel ei lähtunud kaebaja TTA-s kehtinud korrast ning vormistas olematu töö vastuvõtmise ja töö kohta käivate aktide allkirjastamise. Distsiplinaarsüüteo toimepanemise aeg ei ole ebaselge. Üheselt on selge, et arve M01377 maksmise korraldas kaebaja 31.07.2010 ja selle maksmisega tekkis ka vastustajale materiaalne kahju, mis on seotud usalduse kaotusega kaebaja suhtes. Nõustuda ei saa kohtu otsusega ennistada kaebaja TTA liiklusteenistuse liikluskorralduse osakonna koosseisuvälise peaspetsialisti ametikohale. Sellist ametikohta TTA struktuuris ei ole ja puudub võimalus ametikoha loomiseks. Seoses kaebaja üleviimisega ATS § 110¹ alusel, muutusid oluliselt tema ülesanded, milleks jäid sisuliselt liiklusprojektide, detailplaneeringute ja liikluslahenduste kohta arvamuse andmine ja peaspetsialistile kooskõlastamiseks esitamine ning märgukirjadele ja selgitustaotlustele vastamine. Sellise ametikoha järele vajadus puudus ja puudub ka praegu. Alates 01.01.2011 ei ole TTA palgafondis liikluskorralduse osakonna koosseisuvälise peaspetsialisti ametikohta, kuna tegemist oli ajutise iseloomuga ametikohaga. Alates 01.01.2011 on likvideeritud ka liiklusteenistus ning senised liiklusteenistuse osakonnad on liidetud ja muudetud uueks liikluskorralduse osakonnaks.
  1. V. L selgitas vastuses TTA apellatsioonkaebusele, et teda ei ole suuliselt ega e-kirjaga teavitatud tema suhtes distsiplinaarmenetluse alustamisest ja talle ei tagatud ärakuulamisõigust. A. H ütlused on ärakuulamisõiguse tagamises osas vasturääkivad. Nii andis A. H ütlusi, et kaebaja suhtes viidi läbi distsiplinaarmenetlus ainult seoses aktis nr 2897 nimetatud tööde tellimisega. Käskkirjast nähtub, et kaebajale arvati süüks lisaks muud teod, mille olemasolust käskkirjas A. H ei teadnud. A. H andis ütlusi, et selgitusi küsis kaebajalt T. R, kuid viimane seda kohtumenetluses ei kinnitanud. Vastustaja muutis menetluse käigus pidevalt oma seisukohti ette heidetud süüdistuste osas. Teostusjooniste koostamisest on saanud uurimistöö koostamine. Käskkirjas on kahju tekitamine muutunud hilisemalt materiaalse kahju tekitamise ohu loomiseks. Käskkiri on ebaselge. Kaebajal polnud võimalik mõista, millal ta väidetavad distsiplinaarsüüteod toime pani. Käskkirjas on viidatud tõenditele, kuid neid ei ole kaebajale ega kohtule esitatud. Aktis nr 2897 kajastatud tööde osas on vastustaja avaldanud erinevaid seisukohti. Vastustaja on avaldanud, et neid üldse ei olnud, kuid samas väitnud, et töödel esinesid olulised puudused ja töid ei oleks tohtinud vastu võtta. Vastustaja poolt moodustatud siseaudit on leidnud, et aktis nr 2897 nimetatud töödel esines puudusi, kuid millised puudused töödes esinesid, ei ole selge. Kõikide tellimuste aluseks oli vastustaja ja AS Signaal vahel
  2. aastal riigihanke konkursi tulemusel sõlmitud käsundusleping. Nimetatud lepingu alusel telliti töid enne kaebaja poolt temale süüks arvatud tööde tellimist (alates
  3. aastast) ning ka pärast kaebaja teenistusest vabastamist jätkus AS-lt Signaal tellitud tööde eest tasumine käsunduslepingu alusel väljastatud arvete põhjal. Kaebajal olid olemas kõik volitused nimetatud tööde tellimiseks ja tööde tellimine oli kooskõlastatud kaebaja vahetu ülemuse M S.
  4. V. Le apellatsioonkaebuses palutakse tühistada halduskohtu otsus osaliselt ja teha selles osas uus otsus (p 1); muuta kohtuotsuse põhjendusi ilma resolutsiooni muutmata (p 2) ja jätta menetluskulud vastustaja kanda (p 3 ). Kaebaja vaidlustab kohtuotsuse menetlusnormide olulise rikkumise tõttu ulatuses, millega kohus määras ennistamise võimatuse korral mõista TTAlt kaebajale välja hüvitis kuue kuu ametipalga ulatuses, sh viivitamatult 2 kuu ametipalga ulatuses. Põhjendused: Kaebaja ei nõustu kohtu otsuse p 3 põhjendustega distsiplinaarmenetlusest teadasaamise kohta. Vastustaja on menetluse käigus andnud vasturääkivaid selgitusi distsiplinaarmenetluse algatamisest teavitamise kohta. Mingit distsiplinaarmenetluse algatamisest teavitamist ei toimunud. Isegi juhul, kui kohus leiab, et see on toimunud, ei toimunud see kõi10
(14)3-10-3162 gi tegude osas, mida kaebajale käskkirjaga ette heideti. Tunnistaja A. H on kinnitanud, et V. L sai lähisugulastega etteheidetud tegudest esmakordselt teada 29.10.
  1. Kohus lahendas otsuse resolutsiooni p-s 2 kaebaja nõude ja ennistas ta teenistusse, kuid kohus lisas omaalgatuslikult otsuse resolutsiooni alternatiivnõude, millega kaebaja ei nõustu. ATS § 135 lg-st 2 tulenevalt oleks alternatiivse nõude andmise eelduseks kaebaja soov loobuda enda ennistamisest, kuid kaebaja seda teinud ei ole.
  2. TTA leidis vastuses V. Le apellatsioonkaebusele, et kaebaja oli distsiplinaarmenetlusest teadlik ja seda tõendavad tunnistajate ütlused. Saatja arvutist ei ole võimalik seda asjaolu tõestavat e-kirja kätte saada seoses arvuti kõvaketta riknemise ja uuega asendamisega. Seoses kaebaja üleviimisega koosseisuvälise peaspetsialisti ametikohale, muutusid oluliselt tema ametiülesanded. Tema ülesandeks jäi vaid soovituslike nõuannete andmine peaspetsialistile. Vastustajal sellise ametikoha järele vajadus puudub. 01.01.2011 loodud osakonna juhataja ametikohale määrati uued tööülesanded, kuna ametikoha funktsioonid muutusid ja tegevusvaldkond laienes märkimisväärselt. TTA liikluskorralduse osakonnas on kõik ametikohad täidetud ja puuduvad eelarvelised võimalused täiendava ametikoha loomiseks. Segi on aetud alternatiivnõuded ja alternatiivresolutsioonid. Kohus andis alternatiivresolutsioonid, mille andmiseks on kohtul iseenesest õigus alternatiivnõuete olemasolust sõltumata. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  3. Ringkonnakohus käsitleb esmalt distsiplinaarmenetluse läbiviimist (I), seejärel vaidlustatud käskkirja formaalset õiguspärasust (II), kaebaja teenistusse ennistamise võimalikkust (III) ja teenistusest sunnitult puudutud aja eest nõutava tasu väljamõistmist (IV) ning lõpuks lahendab menetlusosaliste menetluskulude taotlused (V). I
  4. Kuigi, nagu halduskohus õigesti märkis, ei reguleeri ATS ja TDVS distsiplinaarmenetluse läbiviimist üksikasjalikult, on Riigikohus korduvalt selgitanud, et haldusorganil tuleb distsiplinaarmenetluse läbiviimisel lähtuda haldusmenetlust reguleerivatest sätetest ja haldusmenetluse põhimõtetest (vt nt Riigikohtu 17.11.2003 otsus nr 3-3-1-74-03, p 22). Üks olulisi haldusmenetluse põhimõtteid on isiku teavitamine tema suhtes alustatud menetlusest. Selle nõude eesmärgiks on kaitsta menetlusosalist tagaselja tehtavate otsuste eest, anda võimalus tuua omalt poolt välja asja lahendamiseks tähtsust omavaid faktilisi asjaolusid, esitada selgitusi, tõendeid ja põhjendusi, kaitsta oma õigusi, tutvuda enda kohta kogutud ja väidetava süüteoga seonduva informatsiooniga ning avaldada arvamust kavandatava haldusaktiga süüksarvatava teo kvalifikatsiooni ja määratava karistuse kohta (Riigikohtu 22.10.2012 otsus nr 3-3-1-46-12, p 23).
  5. Halduskohus tuvastas, et kaebaja oli teadlik tema suhtes distsiplinaarmenetluse algatamisest, selle ajendist ja võimalikest etteheidetest ning tal oli menetluse alguses tagatud ärakuulamisõigus eelkõige seeläbi, et TTA juhataja A. H teatas 11.10.2010 kaebajale suuliselt tema suhtes siseauditi 08.10.2010 lõpparuandest tulenevalt distsiplinaarmenetluse alustamisest ja kaebajalt küsiti seletust hiljemalt 28.10.
  6. Kaebaja väidab aga, et teda ei teavitatud distsiplinaarmenetluse alustamisest ja isegi kui see kohtu hinnangul toimus, ei toimunud see kõigi kaebajale käskkirjaga etteheidetud tegude suhtes.
  7. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu järeldusega, et kaebaja oli teadlik tema suhtes distsiplinaarmenetluse alustamisest tulenevalt siseauditi 08.10.2010 lõpparuandest, millest ilmnesid kaebaja võimalikule rikkumisele viitavad asjaolud. Siseauditi lõpparuandes tehti ettepanek viia läbi distsiplinaarmenetlus, et kontrollida, kas lõpparuande p-s 1.8 nimetatud töö tellimisel 11
(14)3-10-3162 ja/või vastuvõtmisel on toime pandud distsiplinaarsüütegu. Kuna vaidlustatud käskkirjas viidatud distsiplinaarmenetluse kokkuvõtet ei koostatud, TTA juhataja sai kaebaja poolt väidetavalt toimunud korruptiivsest teost ja tekitatud kahjust teada alles 28.10.2010 ning kaebajale tutvustati väidetavalt 29.10.2010 käskkirja resolutsioonita projekti, milles kaebajale heidetakse lisaks ette varalise kahju tekitamist ja korruptiivse teo toimepanemist, siis tuleb nõustuda kaebaja väitega, et kaebajat ei teavitatud kõigi talle käskkirjas ette heidetud rikkumiste suhtes distsiplinaarmenetluse alustamisest. Ärakuulamise õiguse tõhus realiseerimine eeldab aga, et isikule on piisavalt täpselt teada, mille kohta ta võib arvamuse ja vastuväited esitada (vt Riigikohtu 14.01.2004 otsus nr 3-3-1-82-03, p 17).
  1. Ringkonnakohus nõustub ka halduskohtu järeldusega, et kaebajale ei tagatud enne distsiplinaarkaristuse määramist reaalselt ärakuulamisõigust. Isegi kui T. R suutis TTA juhatajalt 28.10.2010 õhtupoolikul saadud korralduse täita ja valmistada järgmiseks päevaks ette V. Le teenistusest vabastamise käskkirja projekti, millel T. R poolt ringkonnakohtu istungil antud selgituse kohaselt puudusid viited õigusaktidele ja resolutsioon, ja seda tutvustati kaebajale 29.10.2010, ei ole kaebaja väitel seda dokumenti temale antud ning TTA ei ole tõendanud haldus- ega ringkonnakohtus vastupidist. Arvestades eeltoodut ning kaebajale käskkirjas ette heidetud süütegusid, toodud fakte ja viiteid tõenditele (mida kaebajale ei esitatud), samuti käskkirja projektis õiguslike aluste puudumist, puudus ka ringkonnakohtu hinnangul kaebajal enne vaidlustatud käskkirja andmist reaalne võimalus sisuliste vastuväidete esitamiseks ja seda ka juhul, kui kaebajale tutvustati 01.11.2010 käskkirja lõplikku projekti enne selle allkirjastamist (vt ka Riigikohtu 10.12.2010 otsus nr 3-3-1-72-10, p 21). Vastustaja väide kaebaja poolt ärakuulamisõiguse teadlikult kasutamata jätmisest on käesoleva juhtumi asjaolusid arvestades ilmselt alusetu.
  2. Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et kaebaja ärakuulamisõiguse puuduliku tagamisega rikkus vastustaja distsiplinaarmenetluse läbiviimise nõudeid ja kaebaja õigust end distsiplinaarmenetluses kaitsta. Riigikohus on korduvalt (vt nr 3-3-1-35-02, 3-3-1-74-03, 3-31-72-10) rõhutanud isiku ärakuulamise erilist tähendust ja vajadust distsiplinaarmenetlust korrektselt läbi viia iseäranis juhtudel, kui valitakse rangeim võimalikest karistustest - teenistusest vabastamine. Samuti on Riigikohus korduvalt (vt nr 3-3-1-70-03, 3-3-1-10-05) rõhutanud, et ametnikule võimaluste andmine vastata väidetele enne, kui tema suhtes tehakse distsiplinaarkaristuse kohaldamise otsus, on heale haldustavale ja õiglase haldusmenetluse põhimõtetele tuginev administratsiooni kohustus. Sellest kohustusest võib administratsioon vabaneda vaid seaduses sätestatud aluste olemasolul. Ametnikule selgituste andmise või vastulause esitamise mittevõimaldamine on oluline isiku menetlusõiguste rikkumine, mis toob kaasa distsiplinaarkaristuse määramise otsuse õigusvastasuse. Seega on halduskohtu otsus kooskõlas ka kehtiva Riigikohtu praktikaga. II
  3. Halduskohus ei ole eksinud hinnangu andmisel käskkirja formaalsele õiguspärasusele. Halduskohus on järeldanud õigesti, et käskkiri ei vasta TDVS § 11 lg 2 p-s 2 sätestatud nõudele, mille kohaselt peab käskkirjas olema märgitud iga üksiku süüteo toimepanemise aeg, samuti HMS § 55 lg-st 1 tulenevale selguse ja üheselt mõistatavuse nõudele. Käskkirjas on toodud rida erinevatel kuupäevadel aset leidnud sündmusi ning kirjeldatud erinevate ametiisikute seletusi ja e-kirjavahetust, kuid käskkirjast ei ole üheselt arusaadav, millal ja millise distsiplinaarsüüteo on kaebaja toime pannud, milles need süüteod konkreetselt seisnesid ja millised tõendid milliste süütegude toimepanemist kinnitavad ning millistest kaalutlustest on otsuse tegemisel lähtutud. Käskkirjas on selgelt eristamata haldusorgani poolt tuvastatud asjaolud ja neist tehtud järeldused. Käskkirjas toodud väited korduvatest kodanike esitatud pretensioonidest kaebaja üleoleva käitumise kohta ja pidevatest suulistest hoiatustest teenistuskohustuste 12
(14)3-10-3162 täitmata jätmise eest on paljasõnalised ja kontrollimatud. Teenistuskohustuste rikkumine saab olla üksnes konkreetse iseloomuga tegu (nii tegevus kui ka tegevusetus), mistõttu ei ole võimalik teenistuskohustuste rikkumisena vaadelda ametniku üldist hooletut või üleolevat suhtumist, vaid need tuleb igal üksikjuhtumil seostada konkreetsete tegudega (vt Tallinna Ringkonnakohtu 30.09.2010 otsus nr 3-09-3076, p 27). Käskkirjas ei ole ka märgitud, milliselt ametikohalt kaebaja vabastatakse, nagu näeb ette ATS § 132 lg 2 p
  1. III
  2. Halduskohus leidis õigesti, et kaebaja on vabastatud teenistusest ebaseaduslikult ja kaebajal on õigus nõuda enda teenistusse ennistamist viimasele ametikohale, millelt ta vabastati, st TTA liiklusteenistuse liikluskorralduse osakonna koosseisuvälise peaspetsialisti ametikohale, ning ennistas kaebaja otsuse resolutsiooni p-ga 2 teenistusse ja mõistis talle välja tasu teenistusest sunnitult puudutud aja eest.
  3. Otsuse resolutsioonis saab halduskohus HKMS § 162 lg 1 kohaselt lahendada kaebuse nõudeid ja menetlusosaliste veel lahendamata taotlusi. Halduskohus märkis otsuse põhjenduste p-s 9, et kaebaja ei ole küll loobunud ennistamisest, kuid kohus leiab, et seoses muutunud asjaoludega ei pruugi kaebaja ennistamine olla enam võimalik ja sellisel juhul tuleb talle ATS § 135 lg 2 alusel välja mõista hüvitusena kuue kuu ametipalk ning andis selle nõude puhul alternatiivse resolutsiooni p-i 2 teises lauses. Kohus ei saa teenistusse ennistamise taotluse lahendamisel otsustada selle üle, kas kaebaja teenistusse ennistamine on võimalik või mitte ja ilma kaebaja vastava nõudeta anda viidatud sisuga alternatiivset resolutsiooni. Kui ametnik on teenistusest ebaseaduslikult vabastatud ja ennistatakse teenistusse, siis on ametiasutuse õigus ja kohustus otsustada selle üle, kuidas ja millisel alusel ametnikuga teenistussuhe lõpetatakse juhul, kui ametnikul ei ole ametiasutuses aset leidnud muutuste tõttu võimalik jätkata teenistust ametikohal, kuhu kohus on ametniku ennistanud.
  4. Eelneva põhjal jätab ringkonnakohus TTA apellatsioonkaebuse rahuldamata ja rahuldab V. Le apellatsioonkaebuse osas, milles taotleti kohtuotsuse resolutsiooni punkti 2 teise lause tühistamist, ja tühistab kohtuotsuse resolutsiooni p 2 teise lause. IV
  5. Asudes seisukohale, et kaebajale tuleb välja mõista tasu teenistusest sunnitult puudutud aja eest, on halduskohus jätnud summa suuruse kindlaks määramata, rikkudes HKMS § 167 lg-t 1, mis sätestab, et kui kaebaja taotleb rahasumma väljamõistmist või väljamaksmiseks kohustamist, määrab kohus kaebuse rahuldamise korral otsuses kindlaks rahasumma suuruse. Kohus võib vastustajale teha ka ettekirjutuse väljamaksmisele kuuluva rahasumma kindlaksmääramiseks ja väljamaksmiseks, kui rahasumma kindlakstegemine kohtu poolt nõuaks suurt ajakulu. Sel juhul peab kohus ettekirjutuses määrama summa kindlaksmääramise ja väljamaksmise üldtingimused. Riigikohus on selgitanud (vt 08.03.2012 otsus nr 3-3-1-85-11, p 22; 22.03.2012 otsus nr 3-31-83-11, p 9), et kohtu poolt välja mõistetava tasu suurust mõjutavate asjaolude väljaselgitamisel tuleb silmas pidada, et HKMS § 2 lg-st 4 tulenevalt tagab kohus omal algatusel asja lahendamiseks oluliste asjaolude väljaselgitamise, kogudes vajaduse korral tõendeid ise või tehes nende esitamise kohustuseks menetlusosalistele. HKMS § 59 lg-s 1 sätestatud tõendamiskoormise jaotumise kohaselt peab menetlusosaline tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema väited, kui seadusest ei tulene teisiti, samuti kohtu nõudmisel neid asjaolusid, mille puhul võib eeldada, et just temal on juurdepääs vastavatele tõenditele. Kui tõendite esitamine ei ole võimalik, tuleb näidata põhjused, miks neid esitada ei saa, ja teatada, kus tõendid asuvad või võivad asuda. Eelistada tuleks summa kindlaksmääramist kohtu poolt, kellel 13
(14)3-10-3162 on avaramad võimalused tõendite saamiseks ja asjaolude tuvastamiseks. Olukorras, kus HKMS § 167 lg-st 1 tulenevalt pannakse rahasumma kindlaksmääramise kohustus haldusorganile, võib juhul, kui selle kohustuse täitmine on võimalik ülemääraste jõupingutusteta, seada HKMS § 168 lg 1 alusel rahasumma kindlaksmääramise tingimuseks, et asjakohased tõendid esitab haldusorganile kaebaja.
  1. Haldusasja materjalide hulgas on TTA 10.09.2010 käskkiri nr 7-1-2/10/155pk (I kd, tl 201-201p), millest nähtub kaebajale alates 10.09.2010 määratud ametipalk, kuid pole andmeid, kas ta on sunnitult teenistusest puudumise ajal töötanud mõne teise tööandja juures või oma tööjõudu muul viisil kasutades tasu saanud või esineb muid asjaolusid, mis võivad mõjutada ATS § 135 lg 1 alusel tasu väljamõistmist. Vastavad tõendid tuleb koguda ja neile antava hinnangu põhjal V. Le taotlus lahendada asja uuel läbivaatamisel halduskohtus. Juhul, kui seda teeks ringkonnakohus, ei oleks menetlusosalistel võimalik taotleda kõrgema kohtu poolt asjas kogutud tõendite ümber hindamist, sest HKMS § 229 lg 2 kohaselt arvestab Riigikohus kassatsioonkaebuse põhjenduste kontrollimisel faktilisi asjaolusid, mis on tuvastatud alama astme kohtu otsusega.
  2. Neil põhjendustel tühistab ringkonnakohus halduskohtu otsuse teenistusest sunnitult puudutud aja eest nõutava tasu väljamõistmist puudutavas osas (resolutsiooni p-i 2 vastavas osas) ja saadab asja tühistatud osas uueks läbivaatamiseks halduskohtule. V
  3. Nii varasema HKMS § 92 lg 1 kui ka kehtiva HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vaatamata halduskohtu otsuse resolutsiooni p-i 2 teise lause tühistamisele, on V. Le kaebus jätkuvalt tervikuna rahuldatud ja ringkonnakohtul ei ole alust halduskohtu otsuses toodud menetluskulude jaotust ümber vaadata.
  4. Kuna TTA apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis jääb TTA poolt apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 15,97 € TTA enda kanda.
  5. V. L taotles apellatsioonimenetluses Advokaadibüroole Luberg & Päts 31.07.2012 arve nr 243T, 25.09.2012 arve nr 289t ja 26.09.2012 arve nr 292t alusel õigusabi eest tasutud 1548,82 € vastustajalt välja mõistmist ning esitas kulude kandmist tõendavad dokumendid. Ringkonnakohtu hinnangul on tegemist vajalike ja põhjendatud menetluskuludega HKMS § 109 lg 6 mõttes, mille kandmine on nõuetekohaselt tõendatud, ning ringkonnakohus mõistab TTA-lt välja V. Le kasuks apellatsioonimenetluse kulud summas 1548,82 €.
  6. Kuigi halduskohus juhtis juba 08.12.2010 määruses kaebaja tähelepanu asjaolule, et riigilõiv summas 250 krooni (I kd tl 14) on tasutud ekslikult, viidates samas, et kaebajal on õigus taotleda antud asjas tasutud riigilõivu tagastamist riigilõivuseaduse (RLS) §-s 12 jj sätestatud korras, on kaebaja tasunud ka apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu 15,97 € (II kd, tl 108) ja taotleb selle vastustajalt välja mõistmist. Ringkonnakohus selgitab, et kaebuse esitamisel tasutud riigilõivu tagastab vastavasisulise taotluse alusel Tallinna Halduskohus ja apellatsioonikaebuse esitamisel tasutud riigilõivu tagastab vastavasisulise taotluse alusel Tallinna Ringkonnakohus. Nõuded taotlusele on sätestatud rahandusministri 21.09.2010 määruse nr 47 „Riigilõivu sularahas vastuvõtmise, tasumise kontrollimise ja tagastamise kord“ §-s
  7. Virgo Saarmets Silvia Truman Lilianne Aasma 14
(14)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.