TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-10-2714 Otsuse kuupäev 21.03.2011 Kohtunik Mare Priks Kohtuasi A.S. kaebus Tartu Vangla 03.08.2010 käskkirja nr. 1
§ 37lg 1 kohaselt on kinnipeetav kohustatud töötama kui seadus ei sätesta teisiti. Vang
S § 37 lg 2 kohaselt -töötama ei ole kohustatud isikuid, kes on üle kuuekümne kolme aasta vanad, haridust omandav või tööalasel koolitusel osalev kinnipeetav; kinnipeetav , kes ei saa seda teha tervislikel põhjustel ning kinnipeetav, kes kasvatab kuni 3 aastast last. Kaebaja nimetatud loetelu hulka ei kuulu. VangS § 37 lg 3 kohaselt teeb kindlaks arst kinnipeetava töövõimelisuse.
§ 39
lg 3 rakendatakse vangla majandustöödele töötavat kinnipeetavat vastavalt töö eripärale vanglateenistuse äranägemisel. Antud juhul on kinnipeetavale määratud töö tegemine majandustööde abitöödel tähtajaliselt 05.08.2010 kuni 05.11.2010 ning kaebajale ei ole määratud igapäevast kindlat kellaaega töötamiseks, vaid kinnipeetav on kohustatud asuma tööle majandustöödel abitöölisena vastavalt vanglateenistuse äranägemisel.
§ 38
lg 1 kohaselt kindlustab vanglateenistus võimaluse korral kinnipeetava tööga, arvestades kinnipeetava füüsilisi ja vaimseid võimeid ning oskusi. Kui kinnipeetavat ei ole võimalik kindlustada tööga, rakendatakse teda võimaluse korral vangla majandustöödel sõltumata sellest, kas see langeb kokku tema valikuga või mitte. Ka Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikast järeldub, et kinnipeetavatelt töötamise nõudmine on õigustatud, kui see teenib nende ühiskonda taasintegreerimise eesmärki. Kuna majandustööle abitööliseks määramine annab kaebajale ka teenimise võimaluse, on see ka võimalus heastada tehtud kuritegudega tekitatud kahjud ning parandada vabaduses edaspidist toimetulekut. Ministrite Komitee soovitus Rec
(2006)2 liikmesriikidele Euroopa vanglareeglistiku kohta p. 5 ja p. 6 kohaselt peab vanglaelu olema viidud võimalikult lähedaseks ühiskonna positiivsele elumudelile ning isikute, kellelt on võetud vabadus, kinnipidamist tuleb korraldada selliselt, mis lihtsustaks nende taaslõimumist vabasse ühiskonda. Asja materjalidest nähtuvalt on A. S.´ antud võimalus vanglas töötamiseks ning vangla on märkinud, et enne kinnipeetava tööle määramist kooskõlastatakse vastava otsuse tegemine meditsiiniosakonnaga, mistõttu ei ole kaebaja väide õige, et vangla ei ole tuvastanud kas kaebajat tervislike näitude poolest on võimalik majandustööle määrata. Kohus peab vajalikuks märkida, et ükski vangistust reguleeriv õigusakt ei näe ette enne majandustööle määramist viia läbi arstlik läbivaatlus , mille kohta peaks tehtama vastav otsus; vangla on märkinud, et selle kohta tehakse vastavad kooskõlastused meditsiiniosakonnaga. VangS § 37 lg 3 kohaselt teeb kinnipeetava võimelisuse tööd teha kindlaks arst, seega saab kooskõlastada tööle määramist ka meditsiinilise kaardi andmete alusel. Samas on alust arvata, et majandustöödel abitöölisena töötamine ei ohusta kinnipeetava elu ja tervist ning töötingimused ja tööiseloom ei ole tervisele ohtlikud, isegi juhul kui kaebaja on pisut alakaaluline. Kohus ei pidanud vajalikuks välja nõuda kaebaja tervisekaardist väljavõtet, kuna antud juhul puudus selleks vajadus, vaidlusteemaks ei ole kaebaja kaaluküsimus ning vastustaja ei ole sellele vastuväiteid esitanud. Asjaolu, et kaebaja saab töö eest vähe raha ja sellest tehakse osaliselt kinnipidamisi ning et kaebaja tunneb end teiste kinnipeetavate ees alandatuna majandustöid tehes, ei anna alust kaevatavat käskkirja õigusvastaseks tunnistada. Kaebaja on muutnud oma kaebuses toodud nõuet, kuna kohtumenetluse käigus on möödunud töötamiseks määratud tähtaeg, see on 05.08.2010 kuni 05.11.2010, mistõttu kaebuses taotletakse käskkirja õigusvastasuse tuvastamist ja käskkirja tagajärgede kõrvaldamist. Kohus nõustub siinjuures vastustajaga, et kaebajal puudub õigusvastasuse tuvastamise nõudes põhjendatud huvi alus. Kaebaja on küll märkinud, et tuleb kõrvaldada käskkirjaga saabunud tagajärjed. Kohtule jääb arusaamatuks, mida kaebaja on selle all mõelnud, võimalikuks saab pidada tulevikus kahju hüvitamise nõuet. Tuvastamiskaebuse esitamisel peab olema kaebajal ära märgitud kuidas kaevatava haldusakti õigusvastasuse kindlakstegemine parandab kaebaja õiguslikku, majanduslikku või mittemateriaalset positsiooni. Antud juhul puudub kaebajal tuvastamiskaebuses ära märgitud põhjendatud huvi alus. Kokkuvõttes on kaevatav käskkiri õiguspärane, antud pädeva haldusorgani poolt, menetlusnormide rikkumist kohus ei tuvastanud ning kaebus tuleb jätta rahuldamata. Vangla äramärkimisel ei saa jätta tähelepanuta asjaolu, et kaebaja on varasemalt avaldanud soovi vanglas töötamiseks ning tööle taotlemise ajal puudusid kaebajal töötamiseks takistused nii kehakaalust kui toitumusest tulenevalt ning samuti ei olnud kaebajal hirmu , et tema inimväärikust alandatakse talle määratud tööga. Kohus lähtub HKMS § 25 lg 1 ja HKMS § 26 lg 1 p. 6. Kohtunik Mare Priks