Obsah (5)
§ 2§ 18§ 12§ 19§ 20KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-08-7950 Otsuse tegemise aeg ja koht 22. detsember 2008, Jõhvi kell 15.00 Kohus Viru Maakohus Kohtunik Viktor Brügel Kohtuasi M K hagi M K vastu abie
) § 29 lg 2 kohaselt kohus lahutab abielu abikaasa nõudel, kui kohus teeb kindlaks, et abielu jätkamine on võimatu.
§ 2lg 1 kohaselt abielu sõlmitakse abiellujate ühisel soovil. Analoogiliselt on abielu jätkamiseks vajalik abikaasade ühisel soovil. Kuna nii 3
(5)hageja kui kostja on avaldanud kohtule tahet abielu lahutamiseks, leiab kohus, et poolte abielu jätkamine on võimatu ja lahutab abielu. 15.
§ 18
lg 1 kohaselt abikaasade ühisvara võidakse jagada abielu kestel, abielu lahutamisel või pärast seda. Lg 2 kohaselt kui ühisvara jagamise ajal abikaasade abielusuhted ei ole lõppenud, määratakse ühisvara kindlaks jagamise aja seisuga. Kui ühisvara jagatakse pärast abielusuhete lõppemist, määratakse ühisvara kindlaks abielusuhete lõppemise aja seisuga. Lg 5 kohaselt vaidluse korral jagab kohus ühisvara ühe või mõlema abikaasa nõudel.
- Hageja ja kostja vahel ei ole vaidlust, et poolte abielusuhete lõppemise aja seisuga kuulub poolte ühisvara koosseisu korteriomand Viru Maakohtu kinnistusosakonna Ida-Viru registriosa nr 1006508, mille reaalosaks on korter xxx üldpinnaga 81,6 m², turuväärtusega 800 000 krooni; poolte ühine laen laenulepingu nr 05-093712-EL järgi Swedpank´ile (end Hansapank), mille järgi tasumisele kuuluvad maksed seisuga 15.12.2008 on 28044 eurot (EUR); sõiduautod Audi 80, 1992 väljalase, registreerimismärk xxx, turuväärtusega 30 000 EEK ja VAZ 2102, 1974 a. väljalase, registrimärk xxx, turuväärtusega 3000 EEK, kuid kumbki pool soovib jätta ühisvara jagamisel tema ainuomandisse korteriomandi ja võtta enda kanda pangalaenust, mis oli võetud korteri renoveerimiseks, tulenevad kohustused (tl 1-3, 8-28, 34-37, 38-44, 52-53, 59-64, 100103).
- Korteriomandi xxx suhtes on pooled sõlminud 22.07.2005 abieluvaralepingu, millega kostjale enne abielu sõlmimist kuulunud korteriomand muutus poolte ühisvaraks (tl 24-28). Nimetatud lepingu punkti 1.7 kohaselt lepingupooled leppisid kokku, et abielu lahutamisel abikaasade ühis - ja lahusvara kindlaksmääramisel lähtutakse abieluvaralepingus toodud kokkuleppest Perekonnaseaduses (
) sätestatust erineva jaotuse ning sellest tulenevate õiguste ja kohustuste kohta.
§ 12lg 1 kohaselt abieluvaraleping lõpeb abikaasa surma või abielu lahutamisega.
Lg 2 kohaselt abieluvaralepingu lõppemisel abielu lahutamisel lõpevad abieluvaralepingust tulenevad õigused ja kohustused. Abikaasade ühis – ja lahusvara määratakse kindlaks ning ühisvara jagatakse vastavalt abieluvaralepingule. Kohtu hinnangul vaatamata eeltoodule ja punktile 1.7 hageja ja kostja vahelises abieluvaralepingus ei ole viimases tegelikult reguleeritud, millest tuleks lähtuda abielu lahutamisel abikaasade ühis-ja lahusvara kindlaksmääramiseks. Sellest tulenevalt tuleb kohtul lähtuda siiski
2 ptk 3.jaos sätestatust. 17. Kuna vaidlusalune poolte ühisvarasse kuuluv korteriomand kuulus enne abieluvaralepingu sõlmimist ja veel enne poolte abielu kostjale, siis kohtu hinnangul on õiglane, et poolte abielu ja abieluvaralepingu lõppemisel läheb korteriomand tagasi kostja ainuomandisse. Võttes arvesse, et poolte ühine laen laenulepingu nr xxx järgi Swedpank´ile (end Hansapank) võeti korteriomandi xxx renoveerimiseks ja laenu tagatiseks on hüpoteek nimetatud korteriomandile (tl 59-64), tuleb ka laenukohustus jätta kostja kanda. Poolte vahel ei ole vaidlust, et laenulepingu järgi tasumisele kuuluvad maksed seisuga 15.12.2008 on 28044 eurot (EUR). Võttes arvesse euro ja eesti krooni vahelist fikseeritud ametlikku kurssi 1:15,6466, kuulub laenulepingu järgi tasumisele 438793, 25 krooni (28044x 15,6466). 18.
§ 19
lg 1 kohaselt abikaasade ühisvara jagamisel loetakse nende osad võrdseks, olenemata sellest, et üks abikaasa ei saanud sissetulekut seoses lapse kasvatamisega või muudel mõjuvatel põhjustel. Lg 3 kohaselt abikaasade ühisvara jagamisel määratakse kummalegi abikaasale jääv vara kaasomandi osana, asjadena ning varaliste õiguste ja kohustustena. Lg 4 kohaselt kui ühisvara jagamisel osutub ühele abikaasale jääva vara väärtus suuremaks tema osast ühisvaras, mõistab kohus temalt teisele abikaasale rahalise hüvituse.
§ 20lg 2 kohaselt perekonna huvides võetud varalise kohustuse järgi vastutavad abikaasad ühisvaraga ja mõlema abikaasa lahusvaraga. 4
(5)- Eeltoodut arvese võttes kohus leiab, et poolte ühisvara jagamisel tuleb hageja M K ainuomandisse jätta sõiduautod Audi 80, turuväärtusega 30 000 EEK ja VAZ 2102, turuväärtusega 3000 EEK ning kostja M K ainuomandisse tuleb jätta korteriomand Viru Maakohtu kinnistusosakonna Ida-Viru registriosa nr xxx, mille reaalosaks on korter xxx üldpinnaga 81,6 m², turuväärtusega 800 000 krooni ja kostja M K kanda tuleb jätta laenulepingust nr xxx järgi Swedpank´ile (end Hansapank) tulenevad kohustused kogusummas 438793,25 krooni. Võttes arvesse, et kostjale jääva vara väärtus on suurem tema osast ühisvarast, peab kostja maksma hagejale hüvitist summas 164103 (ükssada kuuskümmend neli tuhat ükssada kolm) krooni ja 37 senti (800 000+30000+3000-438793,25/2-30000-3000).
- Kostja on esitanud tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 445 lg 1 taotluse määrata kindlaks otsuse täitmise kord ning täitmise tähtaeg hagejale tasutava hüvituse tasumise osas, st võimaldada kostjal hüvitise tasumine 4 kalendrikuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumise päevast, milline periood on kostjale vajalik hüvitamisele kuuluva summa osas laenu taotlemiseks ja laenulepingu sõlmimiseks (tl 34-37). Hageja sellega ei nõustu ja on seisukohal, et kostja majanduslik olukord ei võimalda tal tasuda üheaegselt laenu ja maksta hagejale hüvitist (tl 52-53). Kohus leiab, et kostja taotlus hüvitise maksmiseks tähtaja määramiseks on põhjendatud ja rahuldab selle. Menetluskulud
- TsM) § 164 lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Lg 2 kohaselt kohus võib jagada kulud erinevalt lõikes 1 sätestatust, kui tegemist on abielu varavahekorral põhineva vaidlusega või kui kulude selline jaotus ei oleks õiglane, muu hulgas kui see kahjustaks ülemääraselt ühe abikaasa olulisi vajadusi.
- Hageja on tasunud hagi esitamisel 03.03.2008 riigilõivu 16000 krooni. Kohus leiab, et menetluskulude jätmine poolte endi kanda oleks sellises olukorras hageja suhtes ebaõiglane ning leiab, et pooled peaksid kandma menetluskulud võrdsetes osades. Viktor Brügel Kohtunik 5
(5)