3-11-140/38

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-11-140 Otsuse kuupäev 31.10.2011 Kohtunik Tamara Hristoforova Kohtuasi Vadim Kitajevi kaebus Tartu Vangla tegevusetuse (kaebaja julgeoleku tagamisel) õigusvastasuse kindlakstegemiseks Asja läbivaatamise kuupäev 12.10.2011 Istungil osalenud isikud Kaebuse esitaja Vadim Kitajev; Vastustaja Tartu Vangla esindaja Anastassia Rjabova. Resolutsioon Jätta kaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Apellatsioonkaebuse esitamise viimaseks päevaks on 30.11.

1. a. Tartu Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
2. 19.01.
3. a saabus Tartu Halduskohtusse kinnipeetav Vadim Kitajevi kaebus Tartu Vangla peale. Kaebuse kohaselt on V. Kitajevil suured probleemid avatud sektoris viibimisega, kuid vaatamata sellele lastakse tal ikkagi seal viibida. Kaebaja palus vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamist, sest ta tahab kindel olla, et hakkab karistusaja lõpuni viibima kinnises kambris. 31.01.
4. a kohtumäärusega jäeti V. Kitajevi kaebus käiguta. Kaebajal tuli konkreetselt märkida, milliste vangla toimingute õigusvastasuse tuvastamist ta taotleb. Tuvastamiskaebuse esitamisel tuli kaebajal ära näidata oma põhjendatud huvi. Samuti tuli kaebuselt tasuda riigilõiv.
5. 03.02.
6. a ja 10.02.
7. a saabusid kohtusse kaebuse täpsustused ja taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks. 07.03.
8. a määrusega vabastati V. Kitajev riigilõivu tasumisest kaebuse esitamisel ja kaebus võeti Tartu Halduskohtu menetlusse. Kohus asus seisukohale, et V. Kitajev vaidlustab Tartu Vangla jätkuvat tegevusetust tema julgeoleku tagamisel ning palub tunnistada see õigusvastaseks. Kaebusest sai välja lugeda, et kaebus on esitatud ka preventiivsel eesmärgil KAEBUSE PÕHJENDUSED JA TAOTLUS
9. Kaebuse kohaselt on kaebajal suured probleemid vanglas avatud sektoris viibimisega, kuid vaatamata sellele laseb turvaosakond tal ikkagi seal viibida. Tartu Vanglasse saabudes teavitas kaebaja julgeolekuosakonda oma probleemidest kinnipeetavatega. Ta pöördus korduvalt turvaosakonda, et teda isoleeritaks kinnist tüüpi kambrisse elamissektorites. Kaebaja palvete peale pinniti temalt välja konkreetsete inimeste nimesid, kellega tal tekkisid probleemid. Kuna ta ei nimetanud ühtegi nime, siis vangla arvas, et järelikult probleeme pole. Kaebaja oli sunnitud kuulutama välja näljastreigi. Ta on antud küsimuses pöördunud ka Justiitsministeeriumi poole. Pärast seda, kui ta oli 02.11.
10. a purustanud klaasi, paigutati kaebaja kinnist tüüpi kambrisse. 12.11.
11. a kirjutas kaebaja direktori nimele avalduse, kus märkis, et võtab oma avalduse Justiitsministeeriumile tagasi, kuna tema probleem on lahendatud ja ta hakkab vanglaametniku I. Hurda kinnitusel karistusaja lõpuni viibima kinnises kambris.
12. 18.01.
13. a toimunud vestluses operatiivtöötajaga sai kaebaja aga teada, et kui tema suhtes lõpetatakse VangS § 69 kohaldamine, hakkab ta viibima avatud sektoris. Kaebaja leiab, et vangla turvaosakond asetab tema tervise ja elu ohtu, sest ta on korduvalt teavitanud neid oma probleemidest. Tal on hirm ja ta kardab väga oma elu pärast. Oma julgeoleku eesmärgil, ei saa ta öelda nimesid, sest tahab rahulikult oma järelejäänud karistust kanda ning pääseda elusa ja tervena vabadusse. Kaebaja märgib, et vangla tegevus on õigusvastane, sest alguses räägitakse ühte, aga tehakse teist. Tartu Vangla töötajad provotseerivad teda läbi lõikama veene ja lõhkuma ukseklaasi, alles siis paigutavad teda kinnisesse kambrisse. Julgeolekuosakond on teda ähvardanud, et ta ütleks, kellega tal on probleemid (kuigi teatakse, et ta ei saa oma julgeoleku kaalutlustel öelda) ning et varsti paigutatakse ta avatud sektorisse. Sellise käitumisega pani julgeolekuosakond teda valiku ette, kas minna avatud sektorisse surmale vastu või sooritada enesetapp. 28.01.
14. a tegi kaebaja enesetapu katse. Seaduse järgi peab julgeolekuosakond tagama julgeoleku esimese teabe saabumisel selle kohta, et isikul on probleeme vangla kinnipeetavatega, vaatamata sellele, et ta ei saa öelda kellega oma julgeoleku pärast. Vangla oma ähvardustega, käies pidevalt nõudmas nimesid, murrab teda psüühiliselt ja moraalselt. Kui temaga peaks midagi juhtuma, siis vastutab selle eest Tartu Vangla.
15. Kaebaja tahab kindel olla, et karistusaja lõpuni hakkab ta viibima kinnises kambris. Ta leiab, et Tartu Vangla tegevusetus tema julgeoleku tagamisel on õigusvastane. Tema põhjendatud huviks on tema julgeolek ja kaebusel on preventiivne eesmärk, s.o et tal oleks õigus edaspidi viibida kinnises kambris. VASTUSTAJA VASTUVÄITED
16. Tartu Vangla on seisukohal, et V. Kitajevi kaebus on põhjendamatu ning vaidleb sellele vastu. Kaebuse kohaselt peab V. Kitajev õigusvastaseks Tartu Vangla tegevusetust, mis seisnes selles, et ta pöördus korduvalt Tartu Vangla julgeolekuosakonda enda isoleerimiseks kinnist tüüpi kambrisse, kuid vangla on tema pöördumisi ignoreerinud, millega asetas tema tervise ja elu ohtu. Väidetavalt on kaebajal suured probleemid avatud sektoris, kuid vaatamata sellele laseb 2 julgeolekuosakond tal ikkagi seal viibida. Kaebaja eesmärgiks on viibida karistusaja lõpuni lukustatud kambris.
17. Vangistusseaduse § 11 lg 2 sätestab, et vanglas paigutatakse kinnipeetav kambrisse või tuppa. Justiitsministri 30.11.
18. a määrusega nr 72 vastu võetud „Vangla sisekorraeeskiri”
19. peatükk reguleerib kinnipeetava vanglasisest paigutamist ja liikumist. Vangla sisekorraeeskiri § 5 lg 1 sätestab, et kinnise vangla ühest või mitmest kinnipeetavate majutamiseks mõeldud hoonest või hoone osast moodustatakse osakond, kus asuvad kambrid. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt tuleb osakondi ja kambreid eraldades järgida kinnipeetavate eraldihoidmise kohta kehtestatud nõudeid ja julgeoleku tagamise põhimõtteid. Vangla sisekorraeeskiri § 6 lg 1 sätestab, et vanglas paigutatakse kinnipeetav ühe- või mitmekohalisse tuppa või kambrisse. Kinnipeetava vanglasisese paigutamise otsustab vangla, kus kinnipeetav karistust kannab. Õigusaktidest ei tulene kinnipeetavale õigust valida karistuse kandmiseks meelepärast kambrit ega elusektorit ning taotleda sellest tulenevalt enda ümberpaigutamist. Vangla võib seda võimaluse korral teha, ent pideva ruumipuuduse tõttu tuleb vanglasisesel paigutamisel arvestada ennekõike seaduses sätestatud kohustuslikke eraldihoidmise printsiipe ning samasse kambrisse paigutatavate kinnipeetavate omavahelist sobivust. Pideva ruumipuuduse ja ümberpaigutusvajaduste tõttu ei ole võimalik arvestada seejuures veel ka kinnipeetavate soovidega. Tartu Vangla julgeolekuosakonna ülesanne on korraldada vanglas viibivate isikute paigutamist vanglasiseselt julgeoleku kaalutlustel.
20. Tartu Vangla julgeolekuosakonna peaspetsialist K. Vadi 25.03.
21. a seletuskirja kohaselt on V. Kitajev korduvalt (alates Tartu Vanglasse saabumisest) rääkinud kaaskinnipeetavatest, kes soovivad temale midagi halba teha. Selleks, et oleks põhjust eraldatud lukustatud kambrisse paigutamiseks, on julgeolekuosakonnale vaja teada, kes kinnipeetavatest kaebajat konkreetselt ähvardanud on ja mis põhjusel. Seda ei ole V. Kitajev ei sektsioonis E6 ega ka muudes sektsioonides viibides kellelegi julgeolekuosakonna ametnikest avaldanud. Kaebajale on korduvalt selgitatud, et ta peab avaldama nende kinnipeetavate nimed, kes teda ohustavad või ähvardavad, kuid V. Kitajev ei ole seda teinud. Samuti ei ole julgeolekuosakonda jõudnud infot, et V. Kitajevit on keegi hoiatanud või ähvardanud. Lisaks ei olnud fikseeritud ühtegi intsidenti, mis oleks viidanud sellele, et V. Kitajevi julgeolek on ohus.
22. Julgeolekuosakonna spetsialist K. Kann oma seletuskirjas kinnitab samuti, et kaebajaga toimunud vestluste käigus ei olnud tema nõus avaldama ühtegi konkreetset teda ohustavat faktorit ega nime. Samuti ei avaldanud kaebaja ka probleemi olemust. Julgeolekuosakonna poolt ei ole leidnud tuvastamist, et kaebaja elu või tervis on avatud osakondades ohustatud ning et kinnipeetava poolsed väited vastaksid tõele. V. Kitajevil on olnud mitmeid kambrikaaslasi, kuid erimeelsusi kambrikaaslastega pole temal olnud ja keegi pole temale ohtu kujutanud. 10 .Tartu Vangla 03.11.
23. a käskkirja nr 1-4/2474 kohaselt kohaldati V. Kitajevi suhtes alates 02.11.
24. a järgnevaid täiendavaid julgeolekuabinõusid: vanglasisese liikumis- ja suhtlemisvabaduse piiramist, isiklike esemete kasutamise keelamist, eraldatud lukustatud kambrisse paigutamist, ning väljaspool elukambrit ohjeldusmeetmena käeraudade kasutamist, põhjusel, et 02.11.
25. a kella 15.00 paiku lõhkus V. Kitajev eelvangistushoone kuuenda osakonna kambri 2062 vaateakna ning vigastas end tahtlikult, lõigates vasaku käe küünarvarre välispinnale 2cm pikkuse lõikehaava. I. Hurt’i poolt esitatud seletuskirjast nähtub, et seoses nimetatud intsidendiga on kaebajaga vesteldud, kusjuures juttu karistuse lõpuni lukustatud kambris hoidmisest ei olnud. Kuna kaebaja esitas avalduse lukustatud kambrisse paigutamise kohta ka Justiitsministeeriumile, kutsus I. Hurt teda vestlusele, mille käigus selgitas, et kuna 3 kaebaja juba viibib lukustatud kambris Tartu Vangla 03.11.2010 käskkirja nr 1-4/2474 alusel, siis tuleb lugeda tema taotlus rahuldatuks. Tartu Vangla on eranditult alati reageerinud igasugusele informatsioonile, mis annab alust arvata, et mõne kinnipeetava julgeolek on ohustatud. Kinnipeetavatele on hästi teada, et sellist teavet on võimalik edastada julgeolekuosakonna ametnikele ka selliselt, et teabe edastanud isik kaaskinnipeetavatele mitte kunagi teatavaks ei saa. V. Kitajev ei ole kellelegi julgeolekuosakonna ametnikest konkreetselt oma probleemi kirjeldanud ning vanglal puuduvad objektiivsed tõendid selle kohta, et kaebaja julgeolek on tõepoolest ohus. Lisaks ei nimetanud kaebaja ühtegi tema elu ja tervist ohustavat intsidenti, mis oli temaga toimunud vangla väidetava tegevusetuse tagajärjel.
26. V. Kitajevi suhtes 03.11.
27. a käskkirjaga nr 1-4/2474 kohaldatud täiendavad julgeolekuabinõud osaliselt jätkuvad. Tartu Vangla 19.01.
28. a käskkirjaga nr 1-4/198 lõpetati kaebaja suhtes isiklike riiete kandmise või esemete kasutamise keelamine ning 08.03.
29. a käskkirjaga nr 1-4/683 lõpetati kaebaja suhtes käeraudade kasutamine. Ülejäänud 03.11.
30. a käskkirjaga nr 1-4/2474 kohaldatud abinõude (VangS § 69 lg 2 p 1, 3, 4) rakendamine jätkub, s.o eraldatud lukustatud kambris hoidmine. „Kinnipeetavate, karistusjärgselt kinnipeetavate, arestialuste ja vahistatute andmekogu“ registris on kaebaja kohta
31. a jooksul registreeritud 13 intsidenti. Viiel korral on V. Kitajev lubanud end pooma hakata (28.01.
32. a ühel korral, 10.05.
33. a kahel korral ja 11.05.2011 kahel korral). Teised rikkumised on seisnenud ametnike korralduste eiramises, kambri sisustuse lõhkumistes ja keelatud esemete omamises.
34. Tuginedes eeltoodule palub vastustaja halduskohtumenetluse seadustiku § 26 lg 1 p 6 alusel jätta V. Kitajevi kaebus rahuldamata. KOHTU PÕHJENDUSED JA OTSUS
35. V. Kitajev saabus Tartu Vanglasse aprillis
36. a ja ta paigutati avatud sektorisse. Kaebaja taotles julgeolekukaalutlustel enda paigutamist eraldatud lukustatud kambrisse. Alates 02.11.
37. a asub kaebaja eraldatud lukustatud kambris VangS § 69 alusel. Kaebaja taotleb tunnistada vangla tegevusetus – s.o tema taotluse (eraldatud lukustatud kambrisse paigutamiseks) rahuldamata jätmine aprillist
38. a kuni 02.11.
39. a, õigusvastaseks (t.l 6, 22, 169). Toimiku materjalidega on kindlaks tehtud, et alates Tartu Vanglasse saabumisest rääkis kaebaja Tartu Vangla julgeolekuosakonna spetsialistidele, et tal on ohtlik olla avatud sektoris ja ta taotleb enda eraldatud lukustatud kambrisse paigutamist. Tartu Vangla julgeolekuosakonna spetsialistid K. Vadi, K. Kann ja I. Hurt vestlesid kaebajaga mitmekordselt ja selgitasid talle, et ta peab rääkima, kes teda ähvardab, kellest tuleneb oht ja et ta peab konkretiseerima ohustava faktori, kuid kaebaja keeldus seda rääkimast. Julgeolekuosakonna poolt ei ole leidnud tuvastamist, et kaebaja elu või tervis oleks avatud osakondades ohustatud ja et kinnipeetava poolsed väited vastaksid tõele.
40. Kaebaja oli avatud sektoris kuus kuud ja selle aja jooksul ei olnud mitte ühtegi intsidenti, mis oleksid saanud ohustada tema tervist või elu. Julgeolekuosakonna spetsialistide poolt oli tagatud konfidentsiaalsus vestluses kaebajaga. Samuti selgitati kaebajale, et tal on võimalik edastada julgeolekuosakonnale teavet ka selliselt, et teabe 4 edastanud isik kaaskinnipeetavatele mitte kunagi teatavaks ei saa. Kohtuistungil kinnitas julgeolekuosakonna spetsialist K. Vadi, et kaebajale on selgitatud, et kui ta räägib, siis jääb see jutt konfidentsiaalseks ja seda teemat kunagi ei avalikustata. Kaebaja ei räägi, kes teda ähvardab ning eraldatud lukustatud kambrisse paigutamisel otseselt kinnipeetavate soove ei arvestata. Seda otsustab komisjon, mis tuleb kokku kord kuus. K. Vadi märkis, et kui kaebaja ütleks nimed, kes on tema suhtes halvasti meelestatud, siis ta ei kohtuks vanglas nendega, neid hoitaks eraldi. See ei tähenda, et vangla peaks neid isoleerima, vaid neid hoitaks eraldi sektsioonides. Nad ei saa teada nimesid, kes nende peale kaebas.
41. Kohus leiab, et kuna kaebaja ei ole kellelegi julgeolekuosakonna ametnikest oma probleemi avaldanud ning vanglal puudusid objektiivsed tõendid selle kohta, et kaebaja julgeolek on tõepoolest ohus, siis ei olnud vanglal põhjust kaebajat tema taotluse alusel eraldatud lukustatud kambrisse paigutada. Alates Tartu Vanglasse saabumisest kuni 02.11.
42. a ei olnud kaebajal ühtegi tema elu ja tervist ohustavat intsidenti, mis oleks temaga toimunud vangla väidetava tegevusetuse tagajärjel. Kaebaja taotlus on esitatud lähtudes tema subjektiivsest arvamusest ohu kohta tema julgeolekule ja tervisele, mis ei ole kinnitatud objektiivselt ja ei leidnud tõendamist kaebaja taotluse menetlemisel vanglas. Ainult kaebaja oletuste põhjal ei ole vanglal alust rahuldada tema taotlust. Selles osas nõustub kohus vastustaja seisukohtadega.
43. Kohus ei ole tuvastanud, et vangla oleks rikkunud või eiranud VangS § 11 lg 2 või VSkE § 5 lg 1 ja
44. Tõenditega kogumikus ei ole tuvastatud, et vangla oleks ignoreerinud VSkE § 5 lg 2 – seadnud ohtu kaebaja elu ja tervise ning oleks süüliselt jätnud tagamata kaebaja julgeoleku.
45. Seega, kohus ei leidnud, et vastustaja tegevusetus kaebaja isoleerimata jätmisel aprillist
46. a kuni 02.11.
47. a oleks olnud õigusvastane ja seega ei ole alust kaebuse rahuldamiseks. Kaebaja käitumise tõttu tuli vanglal kohaldada tema suhtes VangS § 69, s.o paigutamist eraldatud lukustatud kambrisse alates 02.11.2010.a. Asja arutamise ajal asus kaebaja samuti eraldatud lukustatud kambris ja seega kaebaja julgeolek ei olnud ohus. Ülaltoodu alusel ja juhindudes HKMS § 26 lg 1 p 6, ei kuulu kaebus rahuldamisele. Tamara Hristoforova kohtunik 5