, § 40 lg 1, § 54, § 55, § 56 lg 2 ja 3, § 64 lg 2 ja 3 ning ehitusseaduse § 24, § 26 lg 1 p 3, § 28 lg 1 p 3 osundades väitis kaebaja, et kaevatavas korralduses puudub faktiline ja õiguslik põhjendus, selles pole märgitud, mida vallavalitsus otsustuse tegemisel kaalus ja tema ärakuulamata jätmine on avaldanud negatiivset mõju selle sisule. 3. Alajõe Vallavalitsuse vastuses (tl 27-28) paluti kaebust mitte rahuldada ning leiti, et vaidlustatud korraldus on seaduslik, põhjendatud ja kaalutlusvigadeta. Seejuures selgitati sama ehitise kohta antud varasemate korraldusega seonduvaid asjaolusid ning märgiti, et kaebaja püüab küll jätta teistsugust muljet, kuid on vaidlustatud korralduse põhjendustest hästi aru saanud.
lg 3 p 2, § 64, § 66 ja § 67 lg 4 p 6 tuginedes leiti, et haldusakti kehtetuks tunnistamine isiku kahjuks on lubatud ning kuna tegemist oli ehitise planeeritava kasutusotstarbe kohta valeandmete esitamisega, ei saa tugineda usaldusele ja menetlusosalise ütlused poleks kuidagi saanud mõjutada või muuta tehtavat otsustust.
s. Selle § 64 lg 2 ja 3 tulenevalt otsustab haldusorgan haldusakti kehtetuks tunnistamise üldreeglina kaalutlusõiguse kohaselt ning seejuures tuleb arvestada haldusakti andmise ja kehtetuks tunnistamise tagajärgi isikule, haldusakti andmise menetluse põhjalikkust, haldusakti kehtetuks tunnistamise põhjuste olulisust, nende seost isiku osalemisega haldusakti andmise menetluses ja isiku muu tegevusega, haldusakti andmisest möödunud aega ning muid tähtsust omavaid asjaolusid. Sama seaduse § 66 lg 1 ning § 67 lg 1 ja 2 tulenevalt võib õigusvastase haldusakti küll isiku kasuks nii edasi- kui tagasiulatuvalt kehtetuks tunnistada, kuid lisaks eelnevalt toodule tuleb arvestada ka isiku usaldust, et haldusakt jääb kehtima, avalikku huvi ja haldusaktiga koormatud isiku huvi. Haldusakti ei tohi isiku kahjuks kehtetuks tunnistada, kui ta on selle kehtima jäämist usaldades kasutanud ära haldusakti alusel saadud vara, teinud tehingu oma vara käsutamiseks või on muul viisil muutnud oma elukorraldust ja tema huvi haldusakti kehtima jäämiseks kaalub üles avaliku huvi haldusakti kehtetuks tunnistamiseks. Seega on tegemist ulatusliku kaalutlusruumiga. Sellisel alusel antud haldusaktide kohtuliku kontrolli võimalused on piiratud. Halduskohus saab kontrollida vaid seda, kas on täidetud haldusakti õiguspärasuse eeldused, järgitud kaalutluse piire, eesmärki ja õiguse üldtunnustatud põhimõtteid, kuid otsustatu sisulise otstarbekuse hindamise õigus tal puudub. 5. Haldusakti õiguspärasuse eeldused on kehtestatud
ja nõuavad, et see oleks antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel, sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ja vastaks vorminõuetele. Haldusorgani pädevuse küsimust ei ole kaebuse esitaja tõstatanud. Ehitusseaduse § 23 lg 1 kohaselt on ehitusloa andmine ja kehtetuks tunnistamine kohaliku omavalitsuse pädevuses ning Alajõe valla kodulehel avalikult kättesaadava Alajõe Vallavolikogu 22.01.2004 määruse nr 3 § 13 lg 17 annab vastava õiguse vallavalitsusele.
lg 1 ja § 56 lg 2 ja 3 kohaselt peab haldusakt olema selge ja üheselt mõistetav ning selle põhjendustes tuleb märkida haldusakti andmise faktiline ja õiguslik alus ning kaalutlused, millest on haldusakti andmisel lähtutud. Alajõe Vallavalitsuse vaidlusalune korraldus koosneb üksnes mõningatest viidetest ja resolutsioonist ning selle sisu mõistmist ja õiguspärasuse 2 kontrollimist võimaldav kirjeldav ja põhjendav osa on üldse puudu. Korralduse andmise alusena viidatud
, § 64 lg 2 ja Alajõe valla põhimääruse § 34 lg 1 p 2 määratlevad kaalutlusõiguse teostamise üldised alused, lubavad vallavalitsusel lahendada kohaliku elu küsimusi ning tunnistada kaalutlusõiguse alusel kehtetuks haldusakti, kui seadus ei keela ega kohusta seda tegema. Seega käsitlevad need sätted üksnes haldusorgani pädevust ja haldusakti kehtetuks tunnistamise üldist külge ega saa kuidagi tehtud otsustuse konkreetset sisu õiguslikult põhjendada. Veel on viidatud ehitusseaduse § 28 lg 1 p 3, milline annab ehitusloa väljastajale õiguse ehitusluba kehtetuks tunnistada, kui selle taotlemisel on teadvalt esitatud valeandmeid. See viide võimaldaks iseenesest küll tuletada haldusakti kehtetuks tunnistamise põhjuse, kuid on vastuolus samas esitatud seletusega, milles on välja toodud hoopis asjaolu, et planeeritava ehitise maa otstarve ei vasta ehitise planeeritavale kasutamisele. Niisugune lakooniline ja õigusliku viitega vastuolus olev seletus tekitab üksnes segadust ega võimalda kuidagi tuvastada ei ehitusloa kehtetuks tunnistamise tegelikku põhjust ega ka seda, kelle poolt, kuna ja milliseid valeandmeid on ehitusloa taotlemisel esitatud, mis kinnitab, et seda tehti just teadvalt ning mida ja kuidas on vallavalitsus otsustuse tegemisel kaalunud. Kaebusele vandeadvokaadi poolt koostatud vastuväidetes (tl 27-28) on põhjendusi veidi küll täpsustatud, kuid ehitusseaduse § 28 lg 1 p 3 kohaldamiseks vajalike asjaolude olemasolu pole endiselt tuvastatav ning lisaks ei võimalda kehtiv halduskohtumenetluse praktika kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti reeglina üldse tagantjärele põhjendada, sest kohtul pole võimalik kindlaks teha, kas hiljem väidetu oli ka tegelikult otsustuse langetamise aluseks. Haldusakti põhjenduste ja kaalutluste puudumine ei võimalda kohtul täita halduskohtumenetluse seadustiku § 19 lg 6 tulenevat kohustust ja kontrollida, kas selles sisalduv otsustus üldse rajaneb õiguslikul alusel ja järgib diskretsiooni piire, on püstitatud eesmärgi suhtes proportsionaalne, kas kõik olulised asjaolud ja huvid on välja selgitatud ja õigesti kaalutud ning menetlusosalisi võrdselt koheldud. Niisugune haldusakt ei ole lisaks kohtule arusaadav ka sellega puudutatud isikutele ning riivab seetõttu nende õigusi. 6. Riigikohtu halduskolleegium on ehitusloa kehtetuks tunnistamist käsitlenud oma lahendites nr 33-1-23-06 ja nr 3-3-1-63-10 ning leidnud, et vaatamata näiliselt imperatiivsele normi sõnastusele ei ole haldusorgan ehitusseaduse § 28 lg 1 punktides 1 kuni 7 esinevatel alustel kohustatud ehitusluba alati kehtetuks tunnistama ja ehitise valmimise läbi realiseeritud ehitusloa puhul ei ole see ka enam võimalik. Seejuures märgiti, et ehitusloa kehtetuks tunnistamine on äärmiselt range mõjutusvahend, mida tuleb hoolega kaaluda ja kohaldada kohases menetluses üksnes ilmselgelt domineeriva avaliku huvi korral, juhul kui leebemad võimalused rikkumise kõrvaldamiseks või kahjulike tagajärgede ärahoidmiseks puuduvad või on ammendatud ning rõhutati, et ehitusloa kehtetuks tunnistamine võib olla välditav selle peatamisega, puuduste kõrvaldamise ettekirjutusega, ehitusloa muutmisega ja muude leebemate vahendite kasutamisega. Käesoleva vaidluse puhul nähtub küll, et Alajõe Vallavalitsuse arvates on OÜ Peipsi Laguun esitanud ehitusloa taotlemisel teadvalt valeandmeid, kuid lisaks vastava otsustuse langetamise aluseks olevate faktiliste põhjenduste ja kaalutluste puudumisele ei nähtu ka seda, kas kaebajale on selle kohta tehtud ettekirjutusi ja kasutatud muid vahendeid ning millised olid need ilmselgelt domineerivad huvid, mis ikkagi tingisid just niisuguse sisuga korralduse andmise. 7.
lg 1 kohaselt peavad menetlusosalised saama enne haldusakti andmist võimaluse arvamuse ja vastuväidete esitamiseks. Juhud, millistel saab haldusmenetluse läbi viia menetlusosaliste arvamust ära kuulamata, on loetletud sama paragrahvi kolmandas lõikes. Alajõe Vallavalitsus toetub oma vastuväidetes (tl 27-28) nimetatu lõike kolmandale punktile väites, et valeandmete esitamise tõttu ei oleks seletused saanud kuidagi tehtavat otsustust mõjutada. Nimetatud säte pole siiski kohane alus ärakuulamispõhimõtte kohaldamata jätmiseks, sest see annab vastava võimaluse vaid juhul, kui menetlusosalise poolt taotluses või seletuses esitatud andmetest ei kalduta kõrvale ning puudub vajadus lisaandmete saamiseks. Antud juhul ei lahendatud OÜ Peipsi Laguun taotlust ning miski ei kinnita, et asjas oleksid juba olnud olemas tema niisugused seletused, millest sai ilma kõrvale kaldumata lähtuda. Seega oli Alajõe Vallavalitsusel olemas kohustus OÜ 3 Peipsi Laguun enne ehitusloa kehtetuks tunnistamist ära kuulata ja selle järgimata jätmine võis avaldada mõju otsustatu sisule. 8. Eeltoodud järeldustel on OÜ Peipsi Laguun kaebus põhjendatud ja tuleb halduskohtumenetluse seadustiku § 26 lg 1 p 1 alusel täies ulatuses rahuldada. Kaebuse esitamisel tasuti OÜ Peipsi Laguun eest 15,97 euro suurune riigilõiv (tl 5). Õigusabi eest on tasutud 350 eurot (tl 38). Kuna mõlema kulutuse suurused lähtuvad kohtuasja sisust ja on põhjendatud, peab Alajõe Vallavalitsus need halduskohtumenetluse seadustiku § 92 lg 1 kohaselt kaebajale täies ulatuses hüvitama. Raili Randlane Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.