Vastavalt
lg-le 1 kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi.
lg-le 3 kohaselt juhul, kui hagi õigeksvõtmine on esitatud kohtule avalduses, võetakse avaldus toimikusse. Kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata.
lg-le 4 alusel abieluasjas ja põlvnemisasjas ei ole kohus hagi õigeksvõtuga seotud. Kohtu seisukoht ja õiguslikud põhjendused Perekonnaseaduse (PKS) § 65 lg 2 kohaselt lahutab kohus abielu abikaasa nõudel, kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise üle või lahutusega seotud asjaolude üle või kui perekonnaseisuasutus ei ole pädev abielu lahutama. PKS § 67 lg-le 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Osundatud sätete alusel ning hageja ja kostja poolt esitatud asjaoludest lähtuvalt on põhjendatud hagi rahuldamine. Käesoleval juhul on poolte abielulised suhted lõppenud ja pooled on kinnitanud, et nad ei soovi abieluliste suhete taastamist. Poolte lepitamist peab kohus ebamõistlikuks, kuna mõlemad pooled on abielu lahutamisega nõus ega ole lepitamist taotlenud. Puuduvad alused hagi õigeksvõtu mittevastuvõtmiseks. Eeltoodust lähtudes leiab kohus, et hagiavaldus abielu lahutamiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kostja ei ole taotlenud abielu lahutamisel oma perekonnanime muutmist. Kuigi hageja on väitnud, et proovis kohtuväliselt saada kontakti kostjaga, väidab kostja vastupidist just hageja kontaktandmete puudumise tõttu. Seega puuduvad kohtu arvates antud tsiviilasjas tõendid selle kohta, et hageja oleks teinud kõik endastoleneva abielu lahutamiseks perekonnaseisuametis ning pärast hagiavalduse saamist on kostja kohe hagi ka õigeks võtnud.
lg 6 kohaselt juhul, kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Samas on hageja olnud hagiavalduse esitamisel vabastatud riigilõivu 319.55 euro tasumisest, ka on talle antud riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud. Kostja ei ole enda menetluskulude väljamõistmist taotlenud. Hageja on 18.05.2012.a. Pärnu Maakohtu määruse alusel vabastatud riigilõivu tasumisest üksnes hagiavalduse esitamisel. Hageja majanduslikult raske olukord on küll kestnud mõnda aega, kuid kohtul puuduvad tõendid, et selline olukord oleks pikalt jätkuv või et hageja oleks püsivalt töövõimetu, mistõttu peab kohus põhjendatuks kohaldada
Tulenevalt
lg-st 7 võib kohus ette näha kulude riigituludesse tasumise hilisema tähtpäeva või osadena tasumise kohtu määratud tähtaja jooksul, samuti vabastada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. Kohus on seisukohal, et arvestades antud tsiviilasja nõudega seonduvaid asjaolusid ja hageja majanduslikku olukorda on põhjendatud hageja vabastamine riigilõivu tasumisest osaliselt, kohustades hagejat tasuma alates 01.07.2012.a. kehtestatud abielu lahutamise riigilõivu 100 eurot 5 kuu jooksul. Nimetatud menetluskulude tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Ingrid Niinemägi Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.