KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Oliver Kask (eesistuja), Viive Ligi, Silvia Truman Otsuse tegemise aeg ja koht
- märts
- a, Tallinn Haldusasja number 3-11-1086 Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend J S kaebus Tartu Vangla
- märtsi
- a käskkirja nr 14/779 õigusvastasuse tuvastamiseks, kaebaja kambris toimunud läbiotsimise õigusvastasuse tuvastamiseks ja Tartu Vangla poolt kaebaja T-särgi äravõtmise õigusvastaseks tunnistamiseks Tallinna Halduskohtu
- detsembri
- a otsus Menetluse alus ringkonnakohtus J S apellatsioonkaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja: J S Vastustaja: Tartu Vangla RESOLUTSIOON Jätta J S apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu
- detsembri
- a otsus kohtuasjas nr 3-11-1086 muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse hiljemalt
- aprillil
- a (HKMS § 278 lg 1). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
- märtsil
- a koostatud distsiplinaarmenetluse protokollist nähtuvalt tekkis Tartu Vangla vanglaametnikel
- veebruaril
- a jalutusboksist tühjade sigaretihülsside leidmisel kahtlus, et kinnipeetav J S on paigutanud enda riiete sisse tubakat. Kinnipeetav nõustus jalutuskäigult tulles kell 10.15 läbiotsimiseks seljast võtma ainult jope ja mütsi ning nõustus end lahti riietama vaid arsti juuresolekul. Kinnipeetav ise selgitas juhtunu kohta, et väljas oli väga külm ning lahti riietumine polnud kohustuslik; talle on määratud ravi, mille tõttu peab keha soojas olema, aga ametnikud ignoreerisid palvet kutsuda meedikud või viia kinnipeetav läbiotsimiseks meditsiiniosakonda. Kell 16.00 teostati kinnipeetava kambri, kus ta viibis üksinda, ja kinnipeetava täielik läbiotsimine. Kambrist leiti läbiotsimisel pikkade varrukatega T-särk, mis võeti ära. Kinnipeetavale anti korraldus lahti riietuda ja sooritada 3 kükki. Ta keeldus sellest ning hiljem meediku juuresolekul põhjendas keeldumist sellega, et tal on paigaldatud tagumikku raviküünal, mis võib välja kukkuda. Meditsiiniosakonna spetsialist-õe lubaduse 3-11-1086 järel anda vajadusel uus raviküünal tegi konnipeetav kükid ning raviküünal välja ei kukkunud.
- Tartu Vangla
- märtsi
- a käskkirjaga nr 1-4/779 määrati kinnipeetav J Sile distsiplinaarkaristuseks 5 ööpäevaks kartserisse paigutamine vangistusseaduse (VangS) § 67 p-de 1 ja 2 süülise rikkumise eest. Distsiplinaarsüütegu seisnes käskkirjast nähtuvalt selles, et kinnipeetav ei allunud
- veebruaril
- a kell 10.15 jalutuskäigult tulles vanglaametnike korduvatele korraldustele läbiotsimise teostamiseks täielikult lahti riietuda ning takistas sellega vanglateenistuse ametnike teenistuskohustuste täitmist täieliku läbiotsimise läbiviimisel. Varasemad korduvad distsiplinaarkaristused ei ole mõjutanud kinnipeetavat käituma seaduskuulekalt, kinnipeetaval pole olnud kokkusaamisi ning ta ei tööta vanglas.
- J S esitas Tartu Vanglale vaide, milles palus distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja kehtetuks tunnistada.
- mai
- a otsusega jäeti vaie rahuldamata. Vaideotsuse kohaselt oli läbiotsimisel ruumis piisavalt soe ning lahtiriietumisel oleks soe õhk pääsenud kiiremini nahani. Kinnipeetavale ei olnud antud ajalist piirangut, mille jooksul ta pidi lahti riietuma. Spetsialist-valveõe ettekandest nähtuvalt ei olnud täieliku läbiotsimise teostamine vaide esitajale vastunäidustatud.
- J S esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse, taotledes Tartu Vangla
- märtsi
- a käskkirja nr 1-4/779 õigusvastasuse tuvastamist, tema kambris toimunud läbiotsimise, millega kaasnes kaebaja väitel tema inimväärikuse alandamine, õigusvastasuse tuvastamist ja temalt T-särgi äravõtmise õigusvastasuse tuvastamist. Kaebaja pidas õigusvastaseks ka seda, et talle ei esitatud asja ära võttes äravõtmisakti, vaatamata tema nõudmisele. Kaebuse põhjendused: 1) viivitamatult pärast
- veebruari
- a jalutuskäiku palus valvur kaebajal minna spetsiaalsesse kabinetti, et viia läbi lahtiriietumisega läbiotsimine. Kaebaja teatas kabinetis valvurile, et ei saa end lahti riietada, sest tuli just õuest, kus oli 32 kraadi külma ning käed ja jalad liiguvad nõrgalt. Kaebaja palus oodata, et keha harjuks siseruumide temperatuuriga. Samuti teavitas kaebaja valvureid sellest, et kasutab raviküünalt, mistõttu ta ei tea, kas lahtiriietumine on lubatud. Valvurid kaebajat sel hetkel läbi ei otsinud ning ta saadeti tagasi kambrisse; 2) sama päeva pärastlõunal sisenesid kaebaja elukambrisse kolm valvurit, kes teatasid, et toimub läbiotsimine, mille käigus kaebaja peab lahti riietuma ning kolm kükki tegema. Kaebaja palus kutsuda arst, sest ta soovis konsultantsiooni, kas raviküünalt kasutades võib lahti riietuda ning kükke teha. Arsti ei kutsutud. Kaebaja palus seejärel kutsuda vangla peakorrapidaja, kellele kaebaja selgitas, et tal on raviküünal ning ta vajab arsti konsultatsiooni. Kutsuti arst, kes teatas, et kükkide tegemine on lubatud ning kui raviküünal välja tuleb, asendatakse see uuega. Kaebaja oli sunnitud korralduse täitma nelja mehe ja kahe naise juuresolekul. Kaebaja tundis piinlikkust ning seda, et teda alandati; 3)
- jaanuaril
- a saabus kaebaja Tallinna Vanglast Tartu Vanglasse, kus tema suhtes teostati läbiotsimine ning koostati läbiotsimise käigus asjade loetelu, mis saadeti lattu ning millised lubati elukambrisse. Korrapidaja jättis nimekirja kandmata sooja pesu Tsärgi, mida kaebaja Tallinna Vanglas kandis ning mis talle kambrisse lubati. Kaebaja kandis T-särki kambris kuni
- veebruarini
- a igapäevaselt ning isegi väljus sealt sellega.
- veebruaril
- a toimunud läbiotsimise käigus võeti T-särk kaebajalt ära ning ei väljastatud vastavat akti, kuigi J. S seda soovis.
- Tartu Vangla palus jätta kaebuse rahuldamata, leides et käskkiri on õiguspärane, läbiotsimise juures viibivate inimeste arv oli tingitud sellest, et kaebaja ise soovis sinna korrapidaja ja arsti kutsumist ning tema ärrituse, negatiivse meelestatuse ja agressiivsuse tõttu oli viie läbiotsimise juures viibinud inimese kohalolek vajalik. Läbiotsimise eesmärgiks oli vangla julgeoleku tagamine. T-särgi äravõtmise kohta koostati
- veebruaril
- a 2
(6)3-11-1086 akt, millele kaebaja on alla kirjutanud. Kaebajal puudus luba T-särgi kandmiseks. T-särk tagastati kaebajale
- märtsil
- a, kui see saadeti Tallinna Vanglasse ja paigutati seal kinnipeetava nimele lattu tema isiklike esemete juurde.
- Tallinna Halduskohtu
- detsembri
- a otsusega jäeti kaebus rahuldamata. Kohtuotsuse põhjendused olid järgmised: 1) tõendatud on, et kaebaja keeldus
- veebruaril
- a kell 10.15 läbiotsimiseks täielikult lahti riietumast, viidates külmale ilmale ja soovides, et tema lahtiriietumise võimalikkuse kohta annaks nõusoleku arst. Arsti ei kutsutud, sest vanglaametnikud olid hõivatud järgmise jalutuskäigu korraldamisega; 2) läbiotsimine ja lahtiriietumine ei ole niisugune protseduur, mis kahjustaks tervist või oleks füüsiliselt koormav. Meditsiiniõe poolt
- märtsil
- a antud seisukohta ei ole kaebaja vaidlustanud; 3) korraldust lahti riietuda ei saa pidada tühiseks. Puudub alus arvata, et lahtiriietumist nõuti ülikiiresti, mis ei pruukinud võimalik olla seetõttu, et kaebajal oli õues külm hakanud. Lahtiriietumise kiirust oleks kaebaja saanud ise reguleerida; 4) läbiotsimise läbiviimist reguleerib VangS § 68 lg
- Selle teine lause sätestab, et läbiotsimist teostavad kinnipeetavaga samasoolised isikud. Seadus ei keela mitme isiku poolt läbiotsimist. Põhjendamatult suure arvu isikute juuresolekul võib lahtiriietumine ja alastiolek olla ebameeldiv ja põhjustada vaimseid kannatusi. Läbiotsimise juures viibis aga kaebaja väitel 4, vastustaja väitel 3 valvurit, neile lisaks üks meditsiinitöötaja. Meditsiinitöötaja ja ühe valvuri (korrapidaja) palus läbiotsimise juurde kutsuda kinnipeetav ise. Pole alust asuda seisukohale, et läbiotsimise juures viibis põhjendamatult suur hulk inimesi; 5) naissoost meditsiinitöötaja osalemist läbiotsimise juures ei saa üldtunnustatud seisukoha järgi pidada kinnipeetavat alandavaks, sest vastassoost meditsiinitöötaja poolt raviteenuse osutamisel kokkupuutumine vastassoost isikute palja kehaga on tavapärane; 6) VangS § 46 lg 1 sätestab, et kinnipeetav kannab vangla riietust. Vanglateenistuse ametnik võib lõike 2 kohaselt lubada kinnipeetaval kanda isiklikku riietust. Selle õiguse saamiseks tuleb kinnipeetaval esitada vanglaametnikule vastav taotlus ja saada luba. Vaidlust pole selle üle, et kaebajale ei olnud sellist luba antud. T-särk oli kaebajale jäetud vanglaametniku eksimuse tõttu. Olukorra seadustamine ei ole õigusvastane; 7) tõenditega on ümber lükatud kaebaja väide, et T-särgi äravõtmise kohta ei ole vormistatud akti ja kinnipeetavat sellega tutvustatud. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
- J S apellatsioonkaebuses palutakse halduskohtu otsus tühistada ja uue otsusega kaebus rahuldada. Apellatsioonkaebuse põhjendused: 1) sigarettide ostmiseks polnud kaebajal raha ning vanglaametnikud teadsid, et kaebajal sigarette pole. Välja ei selgitatud, kas kaebajal oli poepäev, et sigarette osta; 2) kell 10.15 läbi viidud läbiotsimisest kaebaja keeldus, kuid selleks olid mõjuvad põhjused: pärakusse pandud raviküünal ja verejooks pärakust. Kaebaja ise ega meditsiinilise hariduseta valvur ei saa öelda, et läbivaatus on lubatud. Seetõttu oli vaja kutsuda arst. Kaebaja leiab ka, et tal oli alateadlikult häbi, kui valvur näeb tema aluspükstel verd; 3) kükkide tegemise nõuet läbivaatusel pole vangla põhjendanud ning see nõue oli õigusvastane; 4) halduskohus pole välja selgitanud, mitu inimest läbiotsimise ajal kambris viibis. Kohus oleks pidanud välja nõudma turvakaamera salvestise, et see asjaolu välja selgitada. Kambris viibis 4 valvurit ja 2 meedikut, kes jälgisid veriseid aluspükse, mida kaebaja jalast võttis, ning edasist läbiotsimist; 5) halduskohus mõistis kaebust valesti: kaebaja allkirjastas koos pretensiooniga T-särgi võetuse akti, ent kaebaja vaidlustas seda, et talle seda akti ei väljastatud. 3
(6)3-11-1086
- Tartu Vangla vastuses apellatsioonkaebusele palutakse apellatsioonkaebus jätta rahuldamata. Vastuväited apellatsioonkaebusele: 1)
- veebruaril
- a kehtinud justiitsministri
- aprilli
- a määrusega nr 23 kehtestatud „Vangistuse ja eelvangistuse täideviimise üle järelevalve korraldamise“ § 36 lg 1 kohaselt on vanglasisene saatmine kinnipeetava saatmine vangla territooriumil ühest piirkonnast teise. Selle määruse § 48 lg 1 p 4 kohaselt on enne saatmist kinnipeetava läbiotsimine kohustuslik. Asjasse ei puutu, kas apellandil puudusid vahendid tubaka ja sigarettide ostmiseks, kuna tubakat ja sigarette on võimalik saada ka teistelt kinnipeetavatelt jalutuskäigul viibimise ajal. Tähelepanuta ei saa jätta, et apellant võtab apellatsioonkaebuses omaks, et ta vanglateenistuse ametniku korraldusele ei allunud; 2) kella 16.00 ajal kambris toimunud läbiotsimisel väitis apellant meedikule, et oli küünla endale asetanud umbes tund aega tagasi. Apellandi
- veebruari
- a meditsiinilise üldläbivaatuse sissekande kohaselt oli apellandile näidustatud küünalde manustamine õhtul. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
- Ringkonnakohus määras käesolevas asjas asja läbivaatavaks kohtukoosseisuks tulenevalt Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi tööjaotusplaanist kohtunikud Oliver Kase, Viive Ligi ja Lauri Madise. Tulenevalt kohtunik Lauri Madise korralisest puhkusest asendab teda asja lahendamisel tööjaotusplaanist tulenevalt kohtunik Silvia Truman. I
- Distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja õigusvastasuse tuvastamise nõude lahendamisel on vaidluse all, kas olukorras, kus kaebajal puudus veendumus, et lahtiriietumine tema tervist ei kahjusta, pidi ta ikkagi täitma vanglaametniku korraldust lahti riietuda. Kaebaja pidas korraldust õigusvastaseks ka seetõttu, et ta oli mõni aeg enne läbiotsimist manustanud enda pärakusse raviküünla ning tema aluspüksid olid verised, mistõttu ta oleks tundnud ennast alandatuna.
- Apellant leiab, et läbiotsimiseks polnud põhjust, sest tal ei saanud tubakat olla. Ringkonnakohtu arvates ei ole võimalik pelgalt apellandi poolt tubaka õiguspärase omandamise võimaluse puudumise korral asuda seisukohale, et läbiotsimiseks polnud põhjust. Esiteks ei saa välistada tubaka saamist viisil, mida vangistuse täideviimist reguleerivad õigusaktid ei võimalda. Teiseks oli läbiotsimine jalutuskäigult tulles kohustuslik. Läbiotsimise ajal kehtinud justiitsministri
- aprilli
- a määrusega nr 23 kehtestatud „Vangistuse ja eelvangistuse täideviimise üle järelevalve korraldamise“ § 36 lg 1 kohaselt on vanglasisene saatmine kinnipeetava saatmine vangla territooriumil ühest piirkonnast teise. Selle määruse § 48 lg 1 p 4 kohaselt on enne saatmist kinnipeetava läbiotsimine kohustuslik.
- Olukorras, kus kinnipeetaval tekkis kahtlus, kas ta võib tervise ja ravimi manustamise tõttu saada külma, mida ta arvas saavat toatemperatuuril läbiviidava täieliku läbiotsimise käigus, oleks ta pidanud juba enne jalutuskäigule suundumist küsima selle kohta meditsiinipersonalilt nõu.
- Vaidlust pole selle üle, et kaebaja võttis seljast vaid jope ja peast mütsi. Ringkonnakohtu arvates ei saa tavapärasel toatemperatuuril lahtiriietumise nõuet pidada tühiseks isegi olukorras, kus lahtiriietumine võib olla ebamugav külma tõttu. Haldusmenetluse seaduse § 63 lg 2 nimetatud tühisuse aluseid, sh olukorda, kus korraldust ei ole võimalik objektiivselt täita või korraldusega kohustatakse toime panema õigusrikkumise, ei esinenud. Lahtiriietumine poleks olnud ebaseaduslik ning valides selleks 4
(6)3-11-1086 sobiva kiiruse, oli lahtiriietumine ka ringkonnakohtu arvates võimalik, vaatamata sellele, et kõigi riiete äravõtmine külmatunde korral on ebamugav.
- Olukorras, kus apellandil ei saanud tekkida kahtlust, et ta võib käia külma ilmaga õues jalutuskäigul, ei saanud tal tekkida ka kahtlust, et ta võib lahti riietuda ruumis, mille temperatuur vastab tavapärasele siseruumi temperatuurile.
- Seetõttu jättis halduskohus nõude tunnistada distsiplinaarkaristuse määramise käskkiri õigusvastaseks õigesti rahuldamata. II
- märtsil
- a esitatud vaidest nähtuvalt viibis
- veebruaril
- a kell 16 toimunud läbiotsimise juures 4 valvurit ja 1 meditsiinitöötaja. Arsti palus kinnipeetav vaidest nähtuvalt ise kükkide tegemise ajaks kohale kutsuda. Kaebuses väidab apellant, et läbiotsimist tuli teostama 3 valvurit, lisaks neile palus apellant kutsuda kambrisse vangla peakorrapidaja ja peakorrapidajal arsti. Kambrisse tuli kaks meditsiinitöötajat.
- Vastustaja väitel tuli kambrisse vaid kaks vanglaametnikku, lisaks neile kaebaja poolt kutsutud korrapidaja ja meditsiinitöötaja.
- Halduskohus leidis, et asja lahendamisel pole tähtis, kas läbiotsimist tuli läbi viima kaks või kolm vanglaametnikku, sest ülejäänud kaks isikut tulid sinna kinnipeetava soovil. Mitme inimese poolt läbiotsimise teostamine pole õigusvastane ega alandav.
- Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsusega selles osas. Ka juhul, kui läbiotsimist tuli teostama kolm vanglaametnikku, võis selline isikute arv, arvestades, et läbi tuli otsida ka kaebaja kamber ning kaebaja oli samal päeval juba keeldunud läbiotsimisest, olla vangla julgeoleku tagamiseks vajalik. Sellist läbiotsimist läbiviivate vanglaametnike arvu ei saa pidada kinnipeetava inimväärikust alandavaks ja seetõttu vastuolus olevaks vangistusseaduse nõuetega.
- Küsimus sellest, kas läbiotsimise juurde tuli üks või kaks meditsiinitöötajat, pole seejuures oluline, sest meditsiinitöötajate ülesanne on jälgida kinnipeetava tervislikku seisundit ning päraku vigastuste või haiguste diagnoosimine, ravi valik ning patsiendi jälgimine võivad olla vajalikud kvaliteetse arstiabi osutamiseks ka kahe isiku poolt. Halduskohus selgitas põhjendatult, et meditsiinitöötaja tavapärane tegevus arstiabi osutamisel hõlmab ka vastassoost alasti inimese vaatlust ning seda ei saa pidada alandavaks.
- Eeltoodud põhjustel leiab ringkonnakohus, et halduskohus jättis ka nõude tunnistada
- veebruaril kell 16 toimunud läbiotsimine õigusvastaseks õigesti rahuldamata. III
- Vaidlust pole apellatsioonimenetluses selle üle, et kinnipeetava kambri läbiotsimisel võeti temalt ära pikkade varrukatega T-särk, mis talle hiljem, enne kaebuse esitamist, tagastati, isikliku riietuse kandmiseks luba polnud talle Tartu Vanglas antud ning riietuseseme äravõtmise kohta koostati eseme leidmise/äravõtmise akt, millele kinnipeetav ise samal päeval allkirja andis.
- Apellatsioonimenetluses ei taotle kaebaja enam T-särgi äravõtmise õigusvastaseks tunnistamist, vaid märgib, et talle tulnuks esitada eseme äravõtmise kohta akt. See küll koostati ja võeti sinna temalt allkiri, ent koopiat kinnipeetavale ei jäetud. Kaebusest nähtuvalt taotleb apellant selle toimingu õigusvastaseks tunnistamist lähtuvalt preventiivsest huvist.
- Kaebuse esitamise ajal kehtinud HKMS § 7 lg 1
- lause kohaselt võib kaebuse avalikõigusliku suhte olemasolu või selle puudumise või haldusakti või toimingu õigusvastasuse 5
(6)3-11-1086 kindlakstegemiseks esitada isik, kellel on selleks põhjendatud huvi. Kohtupraktikas on tunnustatud põhjendatud huvina ka preventiivset huvi (vt Riigikohtu halduskolleegiumi otsus asjas nr 3-3-1-61-10, p 15, edasiste viidetega). Preventiivsel eesmärgil esitatud tuvastamiskaebuse rahuldamiseks piisab, kui see võib soodustada kaebaja õiguste kaitset tulevikus. Tuvastamiskaebuse esitamiseks piisava põhjendatud huvina ei saa preventiivset huvi käsitada juhul, kui tuvastamiskaebuse rahuldamine ei saaks õigusliku olukorra või faktiliste asjaolude muutumisest tingituna üldse aidata kaasa kaebuse eesmärkide saavutamisele (vt Riigikohtu halduskolleegiumi viidatud otsus, p 16). Tuvastamiskaebuse rahuldamist ei saa seada sõltuvusse ka hinnangust sellele, kui efektiivne vahend võiks toimingu õigusvastaseks tunnistamine tegelikult olla kaebaja õiguste kaitsmisel (vt Riigikohtu halduskolleegiumi otsus asjas nr 3-3-1-88-08, p 14). 25. Ringkonnakohus leiab, et apellandi poolt vaidlustatud toimingu, mis seisnes akti ühe eksemplari kaebajale andmata jätmises, õigusvastasuse tuvastamiseks puudub kaebajal põhjendatud huvi. Tuvastamiskaebuse esitamisel peab kaebaja näitama, kuidas akti õigusvastasuse kindlakstegemine parandab tema olukorda. Kinnipeetav kannab karistust Tallinna Vanglas ning T-särgi on Tartu Vangla talle tagastanud. Vangla sisekorraeeskirja § 63 lg 2 sätestab, et kinnipeetavalt äravõetud asjade ja dokumentide kohta koostatakse akt kahes eksemplaris, millest üks antakse kinnipeetavale allkirja vastu. Pole alust oletada, et juhul, kui vastustajal tekib vajadus apellandilt tulevikus veel mõni ese ära võtta, jätab ta selle kohta nimetatud sättes märgitud akti andmise kohustuse tähelepanuta, kui kohtuotsusega ei tuvastata vangla toimingu õigusvastasust, ning annab sellise akti taolise olukorra tekkimisel seetõttu, et kohtuotsusega tuvastatakse Tartu Vangla poolt akti andmata jätmise õigusvastasus. Seetõttu ei saa ringkonnakohtu arvates toimingu õigusvastasuse tuvastamine apellandi olukorda parandada. Tuvastamisnõude esitamiseks põhjendatud huvi puudub. Kohtuotsus tuleb seetõttu ka selles osas jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Silvia Truman Viive Ligi Oliver Kask 6
(6)