Obsah (6)

§ 121§ 37§ 45§ 44§ 4§ 249

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna halduskohus Kohtunik Hurma Kiviloo Määruse tegemise aeg ja koht 20. detsember 2012, Tallinn Haldusasja number 3-12-2602 Haldusasi Hea Kooli Sihtasutuse kaebus Maksu- ja Toll

§ 121lg 4, § 204 lg-d 1 ja 2, § 252 lg 7 ).

ASJAOLUD

1. 15.07.2012 esitas Hea Kooli Sihtasutus (edaspidi Kaebaja) Põhja maksu- ja tollikeskusele (edaspidi PMTK) taotluse kaebaja kandmiseks tulumaksusoodustustega mittetulundusühingute, sihtasutuste ja usuliste ühenduste nimekirja (edaspidi Nimekiri).
2. 03.09.2012 otsusega nr 12.2-6/275-1 (edaspidi Otsus) otsustas PMTK mitte esitada ettepanekut kaebaja Nimekirja kandmiseks alates 01.01.
3. Otsuse põhjenduste kohaselt ei vastanud kaebaja tegevus tulumaksuseaduse (edaspidi TuMS) § 11 lg 2 p 1, 2 ja 4 ning lg 4 p 2 nõuetele.
4. 05.10.2012 esitas kaebaja vaide Otsuse kehtetuks tunnistamiseks. 13.11.2012 tegi Maksu- ja Tolliamet (edaspidi MTA) otsuse nr 6-1/1092-2 (edaspidi Vaideotsus, Otsus ja Vaideotsus koos on Otsused), millega jäeti kaebaja vaie rahuldamata. 1
5. 13.12.2012 esitas Kaebaja halduskohtule kaebuse järgmiste nõuetega: 1) tühistada PMTK 03.09.2012 otsus nr 12.2-6/275-1; 2) tuvastada Hea Kooli Sihtasutuse vastavus tulumaksu seaduse § 12 lõikes 2 nimetatud nõuetele; 3) kohustada MTA-d tegema ettepaneku rahandusministrile Hea Kooli Sihtasutuse kandmiseks tulumaksusoodustustega mittetulundusühingute, sihtasutuste ja usuliste ühenduste nimekirja.
6. Lisaks esitas kaebaja kaebuses ka esialgse õiguskaitse taotluse nõudega - kohustada MTA-d tegema kahe päeva jooksul alates esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamisest rahandusministrile ettepaneku kanda Hea Kooli Sihtasutus tulumaksusoodustustega mittetulundusühingute, sihtasutuste ja usuliste ühenduste nimekirja alates 01.01.
7. Kaebaja põhjendas taotlust järgnevalt. Vabariigi Valitsus (edaspidi VV) otsustab oma korraldusega rahandusministri ettepanekul ühingu kandmise Nimekirja alates 01.01.
8. Käesoleval hetkel pole VV veel sellist korraldust teinud. Rahandusminister teeb oma ettepaneku tuginedes MTA poolt esitatud nimekirjale ning komisjoni soovitusele, kui see on olemas (Kord § 4 lg 6). Kuigi VV ei ole oma otsuse tegemisel seotud esitatud nimekirjaga ega komisjoni soovitustega, siis lähtub VV oma korralduse tegemisel nendest. Kui VV-le pole teada kaebaja soov enda kandmiseks Nimekirja, siis ei saa VV ka kaebajat enam Nimekirja
9. jaanuariks kanda. Kaebaja hakkab oma põhikirjalise tegevuse jaoks koguma annetusi alates
10. jaanuarist
11. Vastavad teavitused on välja saadetud üle tuhandele potentsiaalsele annetajale. Seetõttu võib juhul, kui vastustaja ei peaks vastavasisulist ettepanekut tegema, muutuda kaebaja õiguste kaitse oluliselt raskendatuks või ka võimatuks.
12. 14.12.2012 küsis kohus kohtunõudega MTA seisukohta esialgse õiguskaitse taotluse põhjendatuse kohta.
13. 19.12.2012 vastuses kohtunõudele on MTA seisukohal, et esialgse õiguskaitse taotlus ei ole põhjendatud ja see tuleb jätta rahuldamata järgmistel põhjustel. Kaebaja väide, et ta hakkab koguma alates 01.01.2013 annetusi ning selle kohta on välja saadetud üle tuhande teavituse potentsiaalsele annetajale, on paljasõnaline, ebaveenev ning kontrollimatu. Seega ei ole esitatud väidete alusel kohtul võimalik jõuda järeldusele, et haldusakti täitmise peatamine on hädavajalik ning selle peatamata jätmine toob kaasa kaebaja õiguste pöördumatu rikkumise. Esialgse õiguskaitse vahendi rakendamine on käsitletav ulatusliku sekkumisena haldusorgani tegevusse, seega ei saa selline otsustus põhineda kaebuse esitaja oletusel, et haldusakti täitmisel võib talle kahju tekkida. Vastustaja juhib tähelepanu, et kaebaja ei tea ega saagi teada täna seda, kas üldse keegi potentsiaalsetest annetajatest kaebajale annetada kavatseb või mitte. Seega tegemist on kaebaja oletusega, et talle võib tekkida pöördumatu kahju esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisel. Riigikohtu
14. märtsi
15. a määruses haldusasjas nr 3-3-1-3-06 leidis kohus, et esialgse õiguskaitse kohaldamise otsustamisel peab kohus andma eelhinnangu kaebuse põhjendatusele, kaaluma kaebaja väidetavalt rikutud õigusi, avalikke huve ja teiste isikute õigusi. Esialgse õiguskaitse kohaldamine peab olema eesmärgipärane ja proportsionaalne. Seega peaksid esialgse õiguskaitse rahuldamiseks eksisteerima ilmselged õiguslikud alused vaidlustatud otsuste tühistamiseks. Käesoleval juhul sellised alused puuduvad, mis võiksid vaidlustatud otsuste ja maksuhalduri tegevusele eelhinnangu andmisel viia järeldusele, et haldusaktid on ilmselgelt põhjendamatud. Avalik huvi on üldsuse või riigi huvi. Avalik huvi on alati laiem, kui ühe konkreetse isiku või organisatsiooni huvi, samas võib ühe isiku või organisatsiooni tegevus toimuda avalikes huvides. Kõnealusel juhul lähtub kaebaja esialgse õiguskaitse taotlus puhtalt erahuvist. Avaliku huvina tuleb silmas pidada asjaolu, et tulumaksuvabade annetuste tegemine isikute poolt ajal, mil isik on kantud esialgse õiguskaitse korras põhjendamatult Nimekirja, seab ohtu hilisema tulumaksu tagasiarvestamise võimalikkuse. Nimelt, kui kaebaja kantakse 2 esialgse õiguskaitse korras Nimekirja, kuid hiljem kohus nõustub vastustajaga ning kinnitab tema sobimatust sinna, võib olla kujunenud olukord, kus kaebajale on tehtud annetusi, millelt on kas tulumaks tagastatud (eraisikud) või seda pole arvestatud, ehkki oleks pidanud (juriidilised isikud). Võttes arvesse kohtumenetluse pikkust (eeldusel, et kaebaja läbib kõik kohtuastmed), võib annetanud isikute ring olla ka väga suur, mistõttu neilt tulumaksu hilisem tagasinõudmine võib osutuda ääretult keerukaks kui mitte öelda võimatuks. Silmas tuleb pidada ka seda, et kui kaebaja enam Nimekirja ei kuulu, puudub tal ka kohustus annetusi deklareerida. Samuti tuleb arvestada sellega, et kolmandatel isikutel, kes kaebajale annetusi teevad ajal, mil ta üksnes esialgse õiguskaitse korras Nimekirja on kantud, on õiguspärane ootus, et see nimekiri on õige ning sellisele ühingule annetamine on maksuvaba. Samas, aga võib neid tabada pärast kohtumenetluse lõppu ebameeldiv üllatus, et neilt nõutakse tagasi alusetult tagastatud tulumaks või nõutakse tasumata jäänud tulumaksu. Avalik huvi kaalub kõnealusel juhul ülesse erahuvi ning esialgse õiguskaitse taotlust ei saa rahuldada. KOHTU PÕHJENDUSED I
16. Halduskohtumenetluse seadustiku (edaspidi

) § 37 lg 2 kohaselt kaebusega võib nõuda: 1) haldusakti osalist või täielikku tühistamist - tühistamiskaebus (

§ 37

lg 1); 2) haldusakti andmist või toimingu tegemist – kohustamiskaebus (

§ 37

lg 2 p 2); 3) haldusakti tühisuse, haldusakti või toimingu õigusvastasuse või muu avalik-õiguslikus suhtes tähtsust omava faktilise asjaolu kindlakstegemist - tuvastamiskaebus (

§ 37lg 2 p 6).

Vastavalt haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 51 lg-le 1 haldusakt on haldusorgani poolt haldusülesannete täitmisel avalik-õiguslikus suhtes üksikjuhtumi reguleerimiseks antud, isiku õiguste või kohustuste tekitamisele, muutmisele või lõpetamisele suunatud korraldus, otsus, ettekirjutus, käskkiri või muu õigusakt. Haldusaktiks on ka eelhaldusakt, millega tehakse õiguslikult siduvalt kindlaks asja lõplikul lahendamisel tähtsust omava asjaolu (haldusmenetluse seaduse § 52 lg 1 p 2).

1. Kaebuses vaidlustatud Otsusega otsustati mitte esitada Kaebaja tulumaksusoodustusega mittetulundusühingute, sihtasutuste ja usuliste ühenduste nimekirja kandmiseks alates 01.01.
2. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul Otsuse näol ei ole tegemist haldusaktiga, mille tühistamist saaks kohtumenetluses nõuda. Kohus käsitleb kõigepealt Nimekirja kandmise õiguslikku regulatsiooni. TuMS § 11 lg 1 kohaselt tulumaksusoodustusega mittetulundusühingute, sihtasutuste ja usuliste ühenduste nimekirja kinnitab pärast asjatundjate komisjonilt soovituse küsimist VV korraldusega. Sama paragrahvi lõike 9 järgi MTA piirkondlik struktuuriüksus pärast asjatundjate komisjoni soovituse küsimist teeb ühingule teatavaks esialgse otsuse nimekirja mittekandmise kohta ning ühingu kannab nimekirja rahandusministri ettepanekul Vabariigi Valitsus korraldusega. Sama regulatsioon sisaldub ka Vabariigi Valitsuse 22.12.
3. a määruses nr 279 „Tulumaksusoodustusega mittetulundusühingute, sihtasutuste ja usuliste ühenduste nimekirja koostamise kord, nimekirja koostamiseks esitatavate dokumentide loetelu, ühingu nimekirja kandmise ja sealt kustutamise kord ning asjatundjate komisjoni moodustamise kord, selle töökorraldus, samuti liikmete nimetamise ja tagasikutsumise kord“ (edaspidi Kord). Korra § 4 lg 1 kohaselt ühing kantakse nimekirja või kustutatakse nimekirjast rahandusministri ettepanekul VV korraldusega. Korra § 4 lg 3 järgi MTA kontrollib esitatud dokumentide ja ühingu tegevuse vastavust tulumaksuseaduse §-s 11 sätestatud nimekirja kandmise nõuetele. Tulenevalt Korra § 4 lg-test 4, 5 ja 6, kui ühingu 3 tegevus, esitatud dokumendid ja maksudeklaratsioonid vastavad nõuetele, esitab MTA ettepaneku ühingu nimekirja kandmiseks komisjonile
4. veebruariks või
5. augustiks, lisades selgituse ühingu vastavuse kohta nimekirja kandmise nõuetele (lg 4); Samaaegselt lõikes 4 nimetatud ettepanekuga esitab MTA komisjonile nende ühingute loetelu, kes on esitanud taotluse nimekirja kandmiseks, kuid keda nimekirja kandmiseks ei esitata. Ettepaneku korral ühingut nimekirja mitte kanda lisab MTA nimekirja kandmata jätmise põhjuse ja märgib õigusliku aluse (lg 5); Komisjon vaatab MTA ettepanekud läbi ja esitab oma soovitused ühingute nimekirja kandmise või nimekirja kandmata jätmise kohta kirjalikult MTA-le
6. märtsiks ja
7. septembriks. Kui komisjon ei ole oma soovitusi nimetatud kuupäevaks esitanud, esitab rahandusminister nimekirja Vabariigi Valitsusele kinnitamiseks ilma komisjoni soovitusteta (lg 6). Sama määruse § 4 lg 9 järgi MTA esitab Rahandusministeeriumile ettepaneku ühingu nimekirja kandmiseks.
8. Eeltoodust ilmneb, et MTA otsusega tehakse rahandusministrile üksnes ettepanek, mitte ei otsustata kaebaja nimekirja kandmine või mittekandmine lõplikult. Seega on maksuhalduri otsus ettepaneku tegemiseks või mittetegemiseks üksnes menetlustoiming, millega kaebaja õigusi või kohustusi ei looda, muudeta ega lõpetata. Neil asjaoludel on kohtu hinnangul kaebus ka ennatlik. Maksuhalduri Otsus ei ole samuti eelhaldusakt, millega tehakse siduvalt kindlaks asja lõplikul lahendamisel tähtsust omavat asjaolu, kuna õigusaktidest ei tulene, et rahandusminister või VV oleks seotud maksuhalduri ettepanekuga. Vastupidisel juhul poleks mõtet anda nimekirja pidamist VV pädevusse, vaid otsustamise võiks delegeerida MTA-le. Kohus leiab, et rahandusminister ja VV peavad täiendavalt kontrollima ja andma oma kaalutlusõiguse piiridesse jääva hinnangu sellele, kas isik kanda või jätta nimekirja või mitte. Halduskohus ei saa asuda haldusorgani asemele ja tema eest tuvastada, kas kaebaja vastab TuMS § 12 lg-s 2 nimetatud nõuetele ja seetõttu puudub kohtul ka pädevus kohustada MTA-d tegema ettepanekut rahandusministrile kaebaja Nimekirja kandmiseks, kuna tegemist on haldusorgani kaalutlusotsustusega. 11.

§ 45

lg 3 kohaselt menetlustoimingu peale ilma haldusakti või lõpliku toimingu vaidlustamiseta võib esitada kaebuse, kui see rikub kaebaja mittemenetluslikke õigusi, sõltumata haldusaktist või lõplikust toimingust, või kui menetlustoimingu õigusvastasus tingiks vältimatult kaebaja õigusi rikkuva haldusakti andmise või lõpliku toimingu tegemise. Hea Kooli Sihtasutuse kaebusest menetlustoimingu eraldi vaidlustamiseks aluseid ei ilmne. Kaebaja on vaidlustanud Otsuse üksnes sisuliselt ega väida, et Otsus rikuks kaebaja muid, menetlusväliseid õigusi. Kuna Otsuse näol ei ole tegemist lõpliku haldusaktiga, siis ei saa see praegu rikkuda kaebaja õigusi ning kaebajal on võimalik oma õigusi edaspidi kaitsta VV korralduse vaidlustamisega. 12. Korra § 5 lg 6 kohaselt võib ühing esitada vaide MTA otsusele ettepaneku esitamise kohta. Vaidlustatud otsuse vaidlustamisviite kohaselt võib isik maksukorralduse seaduse § 151 lg 1 alusel pöörduda vaiet esitamata kohtusse. Kohus leiab, et nendest sätetest ei saa siiski tuletada kaebaja kaebeõigust. Täitevvõim on Korraga laiendanud vaide esitamise õigust, mis võib haldussisese järelevalve korras olla otstarbekas, kuid see ei muuda ega saagi muuta

-s sätestatud kabeõiguse regulatsiooni ning ei anna isikule kohtusse pöördumise õigust olukorras, kus tema õigusi ei ole veel rikutud. Kohtu hinnangul on tegemist haldusorgani ebaõige vaidlustamisviitega, millest samuti ei tulene kaebeõigust. 13. Kohus rõhutab veelkord, et kaebajal puudub kaebeõigus, kuna vaidlustatud Otsus ei riku kaebaja õigusi (

§ 44lg 1).

Eeltoodust tulenevalt kohus tagastab kaebuse

§ 4121 lg 2 p 1 alusel.

Kaebajal on võimalik esitada haldusmenetluses oma seisukohad rahandusministrile ja/või VV-le, et nad ei nõustuks MTA ettepanekuga, ning pöörduda kaebusega kohtusse pärast seda, kui VV korraldusega on lõplikult otsustatud kaebaja nimekirja mittekandmine. II 14. Seoses Hea Kooli Sihtasutuse esialgse õiguskaitse taotlusega märgib kohus järgmist.

§ 249

lõikest 1 tulenevalt kohus võib kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Seega on erinormi - esialgse õiguskaitse - kohaldamise eesmärk tagada kohtuotsuse täitmine. Riigikohtu 21.12.2001 määruses haldusasjas nr 3-3-1-67-01 ja 08.04.2004 määruses haldusasjas nr 3-3-1-13-04 on kohtuotsuse täitmise võimatuseks peetud ka tagajärgi, mida ei ole hiljem mõistlik kõrvaldada. Laiemalt vaadates tekib kaebuse esitaja esialgse õiguskaitse vajadus juhul, kui esialgse õiguskaitse meetme kohaldamata jätmise korral saaksid vastustaja või muud isikud teha toiminguid, mille tagajärjel ei oleks võimalik kaebuse esitajal ka talle soodsa kohtuotsuse korral oma kaebusega taotletavat eesmärki saavutada või ka juhul kui selline eesmärk küll oleks võimalik saavutada, ent esialgse õiguskaitse mittekohaldamine võiks kaebuse esitaja jaoks tuua kaasa tarbetult koormavaid tagajärgi, mille hilisem heastamine ei oleks mõistlik. Antud juhul kohus tagastab kaebuse kaebajale läbivaatamatult kaebeõiguse puudumise tõttu. Seega ei saa tõusetuda küsimust kohtuotsuse täitmise oluliselt raskendatusest või võimatusest ega ka kaebaja olukorra pöördumatust halvenemisest kohtumenetluse kestel. Neil asjaoludel kohtul puudub alus ja ka vajadus taotluse sisuliseks lahendamiseks, sest kaebajal puudub ilmselgelt esialgse õiguskaitse vajadus ning seetõttu jätab kohus taotluse

§ 249lg 3 alusel läbi vaatamata.

Hurma Kiviloo Kohtunik 5