Obsah (11)

§ 162§ 187§ 407§ 367§ 163§ 173§ 1741§ 144§ 175§ 174§ 468

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Ruth Sild Otsuse tegemise aeg ja koht 13. detsember 2012. a Haapsalu kohtumaja Tsiviilasja number 2-12-43085 Tsiviilasi Ka

§ 162lg 5 alusel.

Edasikaebamise kord Hageja võib esitada apellatsiooni 30 päeva jooksul arvates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi vastamata jätmise puhul oli kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul otsuse teinud kohtule. Nõuded kajale on sätestatud tsiviilkohtumenetluse §-s 416. Kajalt tuleb tasuda kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (

§ 187lg 6).

Asjaolud ja menetluse käik Kaupmehe Järelmaks OÜ (edaspidi hageja) ja E M (edaspidi kostja) sõlmisid 28.09.

1. a krediidilepingu nr *, mille kohaselt andis hageja kostja käsutusse järelmaksu summas 997,50 eurot, millest 979 euro eest soetas kostja 28.09.
2. a Klick Eesti AS-le kuuluvast kauplusest järelmaksuga sülearvuti ning 18,50 eurot kuulus poolte kokkuleppel tasaarveldamisele lepingu sõlmimise tasuga. Pooled leppisid kokku järelmaksu intressis 17,8978% järelmaksu summalt aastas. Lepingu kohaselt kuulus järelmaksu püsimaksete tähtaegse tasumata jätmise korral kostjale automaatselt väljastamisele krediit järelmaksu püsimakses sisalduva järelmaksu summa ulatuses ning krediidisummalt kohustus kostja tasuma krediidiintressi 27% krediidisummast ühe aasta kohta. Poolte kokkuleppel kohaldatakse lepingule KAUPMEHE JÄRELMAKS OÜ järelmaksulepingute üldtingimusi nr JL, vers. 2.
3. Kostjal oli kohustus tasuda hagejale lepingujärgseid regulaarseid makseid alates 13.10.2011.a millist kohustust kostja korduvalt rikkus. Kostja rikkus lepingut, jättes täitmata lepingus sätestatud kohustuse tagastada järelmaksu summa ja tasuda järelmaksu intress vastavalt järelmaksulepingu maksegraafikule. Kuivõrd kostja lepingulisi kohustusi korrektselt täitma ei asunud ning kohtueelne menetlus jäi tulemusteta, oli hageja sunnitud lepingu üles ütlema. Hageja ütles 15.02.
4. a. ülesütlemisavaldusega lepingu üles. 2 Kostja on jätnud lepingu ja hinnakirja alusel hagejale tasumata kostjale 23.11.2011, 29.12.2011 saadetud võla sissenõudmiskirjade, 23.01.2012.a saadetud lepingu ülesütlemise hoiatuse ning 15.02.2012.a saadetud lepingu ülesütlemisavalduse eest kokku summas 63,90 eurot. Kuna kostja ei ole hagejale pärast lepingu ülesütlemist järelmaksu intressidena ega krediidiintressidena võlgnetavate summade katteks tasunud ühtegi makset, on lepingu ülesütlemise ajaks sissenõutavaks muutunud tasumata krediidiintress summas 2,51 eurot ning tasumata järelmaksuintress summas 62,29 eurot. Viivist arvutab hageja krediidisumma tasumisega viivitamiselt määraga 27% võlgnetavalt summalt aastas. Lepingu ülesütlemisest kuni hagi koostamiseni on muutunud sissenõutavaks viivis summas 174,14 eurot. Hagiavaldusega palub hageja kostjalt välja mõista lepingust nr 1101089/96ta tuleneva võlgnevuse summas 1300,34 eurot, millest põhivõlg on 997,50 eurot, järelmaksuintress 62,29 eurot, krediidiintress 2,51 eurot, viivis 174,14 eurot ning võla sissenõudmiskulud 63,90 eurot. 24.10.2012 esitas hageja Kaupmehe Järelmaks OÜ Pärnu Maakohtule hagi E M vastu 1300,34 euro ja viiviste nõudes. 08.11.
5. a kohtumäärusega võttis kohus hagiavalduse menetlusse ning alustas eelmenetlust. Kostja * K M’le on menetlusdokumendid allkirja vastu 09.11.
6. a kätte antud. Kostja hagiavaldusele vastuväidet esitanud ei ole. KOHTU SEISUKOHT Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi

) § 444 lg 4 alusel jätab kohus käesolevast tagaseljaotsusest välja kohtuotsuse kirjeldava osa. Tagaseljaotsuse põhjendavas osas piirdub kohus üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. Kohus, olles tutvunud tsiviilasja materjalidega leiab, et käesolevas asjas võib tagaseljaotsusega hagi rahuldada osaliselt asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses.

§ 407

lg 1 sätestab, et kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja võib nimetatud taotluse esitada ka hagiavalduses (

§ 407lg 2).

Tagaseljaotsuse võib

§ 407

lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata (

§ 407lg 3).

Hageja on 24.10.

1. a kohtusse saabunud hagiavalduses taotlenud tsiviilasjas tagaseljaotsuse tegemist kui kostja hagiavaldusele määratud tähtajaks ei vasta /tlk 1-5/. Kuna kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastanud, tuleb lugeda hageja poolt hagis esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kostjale on teatatud hagile vastamata jätmise tagajärgedest. Käesoleva hagiavaldusega taotleb hageja 1300,34 euro väljamõistmist kostjalt, millest põhivõlg on 997,50 eurot, järelmaksuintress 62,29 eurot, krediidiintress 2,51 eurot, viivis 174,14 eurot ning võla sissenõudmiskulud 63,90 eurot. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista viivise 27% põhinõudelt aastas alates 09.10.2012 kuni põhinõude täieliku tasumiseni. 3 Hageja on kohtule esitanud nõude tõendamiseks: 28.09.
2. a poolte vahel sõlmitud laenulepingu nr 1101089/96ta koos lepingu üldtingimustega /tlk 6-8/; kostjale 23.01.2012 saadetud lepingu ülesütlemise hoiatuse /tlk 9/; 15.02.2012 kostjale saadetud lepingu ülesütlemisavalduse /tlk 10/; kostjale 23.11.2011 ja 29.12.2011 saadetud võlateatised /tlk 1112/ ja kaupmehe Järelmaks OÜ hinnakirjad /tlk 13, 14/. Kohus asub seisukohale, et hageja nõue on eeltoodud tõenditega tõendatud ning hagi kuulub tagaseljaotsusega rahuldamisele järgmiste sätete alusel asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 2 lg 1 järgi on võlasuhe õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik ehk võlgnik) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. VÕS § 8 lg 2 sätestab, et leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 ja 3 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele ja kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 396 lg 1 kohaselt laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 401 lg 1 ja 3 kohaselt krediidilepinguga üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub tasuma krediidilt intressi ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. Krediidilepingule kohaldatakse laenulepingu kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti. VÕS § 82 lg 2 sätestab, et kui kohustuse täitmiseks on ette nähtud tähtaeg või kui see on määratletav lepingu alusel, tuleb kohustus täita selle tähtaja kestel, kui lepingust või asjaoludest ei tulene, et täitmise tähtpäeva võib määrata võlausaldaja. VÕS § 100 alusel on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Vastavalt VÕS § 101 lg 1 punktide 1, 4 ja 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, taganeda lepingust või lepingu üles öelda ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et võlausaldaja saab võlgnikult rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni viivist. Üldtingimuste punkti 7.1 kohaselt on kostja kohustatud krediidisumma tagastamisega viivitamisel tasuma krediidiandjale viivist lepingujärgses krediidiintressi määras, s.o 27% võlgnetavalt summalt aastas. VÕS § 101 lg 2 alusel võib võlausaldaja kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti.

§ 367

järgi viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja palub kostjalt välja mõista viivise alates 09.10.2012, kuid hagiavaldus on 4 kohtule esitatud 24.10.2012, seega on

§ 367

alusel põhjendatud kostjalt välja mõista viivis, mis ei ole hagi esitamiseks veel sissenõutavaks muutunud, ehk alates 24.10.2012. Kohus asub seisukohale, et hagi aluseks olevad asjaolud on hageja poolt tõendatud ja hageja esitatud faktilised väited on kostja poolt omaksvõetud. Eeltoodud seadusesätete alusel tuleb kostjalt E M’lt hageja Kaupmehe Järelmaks OÜ kasuks välja mõista võlgnevus kogusummas 1300,34 eurot, millest põhivõlg on 997,50 eurot, järelmaksuintress 62,29 eurot, krediidiintress 2,51 eurot, viivis 174,14 eurot ning võla sissenõudmiskulud 63,90 eurot. Samuti tuleb kostjalt välja mõista viivis protsendina, s.o 27% aastas põhinõudelt alates hagiavalduse esitamisest (24.10.2012) kuni põhinõude täieliku tasumiseni. Menetluskulud Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda.

§ 163

lg 1 järgi hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Vastavalt

§ 173

lg-le 1 ja 2 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.

§ 1741

lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Kohus jaotab menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega, mistõttu jätab kohus hageja kanda 1% menetluskuludest ja kostja kanda 99% menetluskuludest. Vastavalt

§-le 138 lg 1 ja 2 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Hageja on tasunud hagiavalduse esitamisel riigilõivu 225 eurot /tlk 18/, mille tasumist on kohus kontrollinud 24.10.2012 /tlk 23/.

§ 162

lg 5 sätestab, et kui riigilõivuseaduse kohaselt on avalduse või kaebuse veebilehe www.e-toimik.ee kaudu esitamisel sätestatud riigilõivu täismäärast madalam riigilõivumäär, jäetakse seda ületavas osas tasutud riigilõiv menetlusosalise enda kanda. Hagiavalduse veebilehe www.e-toimik.ee kaudu esitamisel tulnuks tasuda riigilõivu 175 eurot. Hageja ei esitanud hagiavaldust veebilehe www.e-toimik.ee kaudu ning tasus riigilõivu 225 eurot, seega tuleb riigilõivu täismäära ja madalama riigilõivumäära vahe (225 – 175 = 50 eurot)

§ 162lg 5 kohaselt jätta hageja kanda.

Eeltoodu alusel kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele 99% hageja poolt tasutud põhjendatud riigilõivust summas 173,25 eurot.

§ 144

p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

§ 175

lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja või nõustaja kulud, mõistab kohus esindaja või nõustaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise 5 korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu tehinguga määratud esindaja. Hageja on palunud kostjalt välja mõista õigusabiteenuse osutamise eest makstud tasu summas 95 eurot. Hagiavalduse kohaselt on Balti Võlgade Sissenõudmise Keskus OÜ esitanud hagejale arve summas 95 eurot, mille hageja on tasunud täies ulatuses. Kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt on Balti Võlgade Sissenõudmise Keskus OÜ 30.09.2012 esitanud BIGBANK AS-le arve nr 676 /tlk 15-16/ Kaupmehe Järelmaks OÜ klientide vastu hagi koostamise ja esindamise eest kohtumenetluses, s.h lepingu nr 1101089/96ta E. M eest 95 eurot. BIGBANK AS on nimetatud arve 12.10.2012 tasunud /tlk 17/.

§ 174

lg 4 kohaselt ei välista menetluskulude hüvitamist menetlusosalisele see, kui tema eest kandis need muu isik. Käesolevas tsiviilasjas on hagejaks Kaupmehe Järelmaks OÜ ning tema eest on õigusabikulude arve tasunud BIGBANK AS, kuid kohtule esitatud arvelt nähtub, et see arve on esitatud Kaupmehe Järelmaks OÜ klientide vastu hagi koostamiseks ja esindamiseks kohtumenetluses, seega on nimetatud kulu põhjendatud ning tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Eeltoodule tuginedes asub maakohus seisukohale, et kostja peab kandma hageja menetluskulud, milleks on hageja poolt tasutud põhjendatud riigilõivust 99% ehk 173,25 eurot ning õigusabikuludest 99% ehk 94,05 eurot. Nimetatud summad kuuluvad kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele.

§ 468

lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Ruth Sild /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 6