Obsah (5)
§ 11§ 68§ 16§ 34§ 35ÄRAKIRI KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Mare Krull Otsuse tegemise aeg ja koht 15. märts 2010.a, Jõhvi kohtumaja Haldusasja number 3-09-908 Haldusasi M.P´i kaebus Jus
) § 11 lg 2 sätestab, et vanglas paigutatakse kinnipeetav kambrisse või tuppa. Justiitsministri 30.11.2000 määrusega nr 72 vastu võetud vangla sisekorraeeskirjade (edaspidi VSkE) III peatükk reguleerib kinnipeetava vanglasisest paigutamist ja liikumist. VSkE § 5 lg 1 sätestab, et kinnise vangla ühest või mitmest kinnipeetavatele majutamiseks mõeldud hoonest või hoone osast moodustatakse osakond, kus asuvad kambrid. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt tuleb osakondi ja kambreid eraldades järgida kinnipeetavate eraldihoidmise kohta kehtestatud nõudeid ja julgeoleku tagamise põhimõtteid. VSkE § 6 lg 1 sätestab, et vanglas paigutatakse kinnipeetav ühe- või mitmekohalisse tuppa või kambrisse. Vanglasisese paigutamise osas otsustab vangla, kus kinnipeetav karistust kannab. Kaebaja märgib, et ta on teadlik asjaolust, et tal pole õigust valida osakonda või kambrit, kuid leiab, et tema paigutamine tugevdatud järelevalvega osakonda E-7 ei ole põhjendatud ning on õigusvastane. Kaebaja arvates ei ole asjakohased Viru Vangla viited tema poolt eelnevalt toime pandud kuritegudele, käitumisele vanglas ja kaebaja isikuomadustele, kuna pole läbi viidud analüüsi selle kohta, millistest kaalutlustest lähtudes on otsustatud kaebaja vanglasisene paigutamine Viru Vangla tugevdatud järelevalvega osakonda E-
- Kaebaja ei ole oma käitumisega enne Viru Vanglasse paigutamist ega ka Viru Vanglas olles näidanud üles negatiivset käitumist ega ole sooritanud ühtegi õigusevastast toimingut, mis annaks aluse kaebaja paigutamiseks tugevdatud järelevalvega osakonda E-
- Kaebaja leiab, et selline paigutamine on ennatliku iseloomuga, sest tugevdatud järelevalvega osakonda paigutamine peab olema tingitud mingist kaebaja poolt toime pandud konkreetsest õigusvastasest tegevusest enne vanglasse paigutamist või juba vanglas olles. Kaebaja peab silmas korrarikkumisi, tervise tahtlikku kahjustamist, vägivalda, põgenemiskalduvusi, jms. Viru Vangla teadis, et kaebaja oli enne ümberpaigutamist Viru Vanglasse ja ka Viru Vanglas hästi käitunud ja arendanud ennast vaimselt ja füüsiliselt. Arvestades, et kaebaja paigutamiseks tugevdatud järelevalvega osakonda E-7 puudusid vastustajal seadusest tulenevad alused, siis on kaebaja hoidmine nimetatud osakonnas põhjendamatu ning tegemist on Viru Vangla administratsiooni suvaotsusega, millega rikutakse kaebaja õigusi suhelda, liikuda, teha tööd, käia koolis ning arendada end vaimselt ja füüsiliselt. Viru Vangla ei ole isegi kaalunud võimalust kaebaja ümberpaigutamiseks tavarežiimiga osakonda, mis on vastuolus vangistusseadusega. Samuti on kaebaja vaidlustanud Viru Vangla toimingu, mis 2
(7)3-09-908 seisneb tema ebavõrdses kohtlemises võrreldes teiste õppivate kinnipeetavatega. Kaebaja viibib Viru Vangla tugevdatud järelevalvega osakonnas E-7 ning selle osakonna kinnipeetavad liiguvad kambriväliselt vabalt osakonnas ajavahemikel alates 08.45-09.45, 13.00-14.00 ja 18.00-20.00 (Viru Vangla kodukorra p 6.14). Kaebaja on hommikusel ja päevasel ajal seotud õppetööga ning tal puudub võimalus kasutada võrdselt teiste kinnipeetavatega õigust vabalt liikuda osakonnas kambriväliselt. Vangla teistes osakondades, kus on samuti õppetöös osalevad kinnipeetavad, on neile ette nähtud vangla kodukorra p 6.6, p 6.7, p 6.8, 6.9 ja p 6.10 alusel teistsugune päevakava ning nende kinnipeetavate võimalus liikuda osakonnasiseselt on ilmselgelt suurem, kuna nad liiguvad kambriväliselt alates kella 08.45-11.50, 13.00-16.50 ja 18.00-20.
- Kaebaja leiab, et tema kui õpilase ebavõrdne kohtlemine võrreldes teiste õpilastega on õigusvastane ega ole põhjendatud. PS § 12 sätestab selgesõnaliselt, et kõik on seaduse ees võrdsed ning kedagi ei tohi diskrimineerida. Vangla ilmselgelt diskrimineerib kaebajat ebavõrdse kohtlemisega, kuna kasutab ära asjaolu, et kaebaja viibib põhjendamatult ja tema tahte vastaselt tugevdatud järelevalvega osakonnas E-
- Võrdsuspõhiõigused, nii erilised kui ka üldine, erinevad vabadusõigusest oma struktuurilt. Kui vabadusõigused tagavad isikule otsustamisvabaduse midagi teha või tegemata jätta, siis võrdsusõigused kaitsevad võrdseid ebavõrdse ja ebavõrdseid võrdse kohtlemise eest. Et teha kindlaks, kas keegi on kellegagi võrdne või ebavõrdne, peab olema vähemalt kaks isikut, isikutegruppi või faktilist asjaolu, keda või mida omavahel võrrelda. Suurem osa kinnipeetavatest asuvad korpustes S-7, S-8 ja S-9 ning neile on tagatud võimalus liikuda kambriväliselt põhimõtteliselt terve päeva jooksul. Samal ajal jääb kaebajal õppetöö kõrvalt vabalt liikumiseks kambriväliselt kõigest kaks tundi, s.o 18.00-20.
- Kaebaja põhjendatud huvi vaidlustatud toimingute õigusvastasuse kindlakstegemiseks seisneb tulevikus kahjunõude esitamises Viru Vangla ja Justiitsministeeriumi vastu. Vastustaja Viru Vangla vastusest kaebuse kohta nähtub, et esitatud kaebuses M.P taotleb järgmiste vangla poolt teostatud toimingute õigusvastasuse kindlakstegemist– vangla poolt vaidemenetluse tähtaegade ületamine, kaebaja paigutamine tugevdatud järelevalvega osakonda E-7 ja ebavõrdne kohtlemine võrreldes teiste õppivate kinnipeetavatega. Samuti palub kaebaja tunnistada õigusvastaseks Justiitsministeeriumi poolt vaide menetlemise tähtaegade ületamine. M.P esitas 20.11.2008 Viru Vangla kaudu Justiitsministeeriumile adresseeritud vaide nr 25/23-495, milles palus kohustada vanglat põhjendama tema paigutamist tugevdatud järelevalvega osakonda E-
- Samuti palus ta põhjendada, miks ta ei saa käia tavakoolis. Ühtlasi taotles kaebaja uue otsuse tegemist tema paigutamise osas. Vastustaja viitab HMS § 80 lg-le 1, mis sätestab, et kui vaie vastab käesolevas seaduses sätestatud nõuetele, edastab haldusorgan vaide koos vajalike dokumentidega vaide saamisest alates 7 päeva jooksul haldusorganile, kes teostab haldusakti andnud või toimingu sooritanud haldusorgani üle teenistuslikku järelevalvet. Vastustaja märgib, et ta edastas kaebaja vaide Justiitsministeeriumile 29.12.2008 kirjaga nr 6-25/23495-
- Vastustaja on nõus, et vaiet ei edastatud seda läbivaatavale organile vastavalt HMS § 80 lg-s 1 sätestatud tähtajal ja vaide mittetähtaegne edastamine on tingitud kinni peetavate isikute poolt esitatavate vaiete väga suurest hulgast. Seega ei ole vastustaja tahtlikult vaiet kinni hoidnud ja on edastanud selle esimesel võimalusel vaiet läbivaatavale haldusorganile. Vastustaja märgib, et kaebaja etapeeriti Viru Vanglasse 23.04.2008 ja 08.07.2008 paigutati ta tugevdatud järelevalvega osakonda E-7, kus teostab järelevalvet Viru Vangla II üksus. Justiitsministri 13.06.2006 määruse nr 20 „Viru Vangla moodustamine ja põhimäärus“ § 142 kohaselt teise üksuse põhiülesanne on korraldada pidevat kinnipeetavate tugevdatud järelevalvet. Nimetatud osakonnas nagu teisteski vangla osakondades on kinnipeetavatele tagatud vangistust reguleerivatest õigusaktidest tulenevad õigused. Ainus erisus on, et kõik tegevused nagu hariduse omandamine, sotsiaalprogrammides osalemine, töötamine, kehakultuuriga tegelemine ja muu säärane toimuvad osakonna siseselt eesmärgiga minimeerida vajadust 3
(7)3-09-908 nende kinnipeetavate liikumiseks väljaspool oma osakonda.
§ 11
lg 1 kohaselt toimub kinnipeetava paigutamine vanglasse täitmisplaani alusel arvestades reaalselt kandmisele kuuluva karistusaja pikkust, kinnipeetava vanust, sugu, tervislikku seisundit ning iseloomuomadusi.
§ 11lg 2 kohaselt paigutatakse kinnipeetav vanglas kambrisse või tuppa. VSk
E § 6 lg 1 kohaselt paigutatakse kinnipeetav ühe- või mitmekohalisse tuppa või kambrisse. VSkE § 5 lg 1 kohaselt vangla ühest või mitmest kinnipeetavate majutamiseks mõeldud hoonest või hooneosast moodustatakse osakond, kus asuvad kambrid. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt tuleb osakondi ja kambreid eraldades järgida kinnipeetavate eraldi hoidmise kohta kehtestatud nõudeid ja julgeoleku tagamise põhimõtteid.
§ 68
lg 1 kohaselt korraldatakse kinnipeetavate järelevalve viisil, mis tagab
ja VSkE täitmise ja üldise julgeoleku vanglas. Eeltoodust järeldub, et kinnipeetaval puudub subjektiivne õigus valida eluosakonda ja kinnipeetavate paigutamisel on oluliseks kriteeriumiks julgeoleku ning korra tagamine vanglas. Vanglasisene kinnipeetavate paigutamine on toiming, mis on osa vangla igapäevatööst. Seadus ei kohusta vormistama haldusakti kinnipeetava osakonda paigutamise kohta, vaid see toiming fikseeritakse kinni peetava isiku paigutuste kaardil. Samuti ei tulene õigusaktidest kinnipeetavale õigust valida endale vanglas meelepärast osakonda või kambrit. Kaebajale on vangla poolt korduvalt selgitatud tema paigutamist E-7 osakonda (kirjadega 07.08.2008 nr 6-25/9090-1, 19.08.2008 nr 6-20.3/7975-1, 04.11.2008 nr 6-20.3/18142-1). Vangistuse täideviimist reguleerivate õigusaktide mõistes on osakond E-7 tavapärane kinnipeetavatele ette nähtud osakond. Kooskõlas
§ 16
lg-ga 1 koostatakse kinnipeetavale, kelle poolt reaalselt ära kandmisele kuuluva vangistuse tähtaeg ületab ühte aastat, individuaalne täitmiskava (edaspidi ITK), milles nähakse ette kinnipeetavale p-des 1-7 toodud abinõud, sh paigutamine vanglas, ümberpaigutamine avavanglasse või teise kinnisesse vanglasse, töövõimelisus, kutseoskused, jne. Nimetatud paragrahvi lg 2 kohaselt arutatakse individuaalset täitmiskava kinnipeetavaga ning lg 3 kohaselt täiendatakse ja muudetakse seda vastavalt kinnipeetava arengule. Vastustaja rõhutab, et julgeoleku ning korra tagamise osas on vanglale informatsiooniks konkreetse kinnipeetava osas tema ITK ning selle osaks olev riskihinnang. ITK-s toodud riski hindamisel leitud riskid on üheks oluliseks aluseks kinnipeetava paigutamisel nii õiguslikus kui ka faktilises mõttes. Kaebaja kannab Viru Vanglas karistust kuritegude eest, mis on kvalifitseeritud KrK § 101 järgi (tahtlik tapmine raskendavatel asjaoludel) ja KrK § 107 järgi (üliraske kehavigastuse tahtlik tekitamine). Kaebaja on pannud toime raskeid isikuvastaseid kuritegusid, millega on kaasnenud ka ülirasked tagajärjed. Vastavalt Viru Vangla II üksuse peaspetsialist-üksuse juhi Nikolai Puškarjov´i poolt 11.12.2009 kinnitatud M.P´i kohta koostatud ITK-le on M.P´i puhul säilinud narkootikumide tarvitamise oht, kuna tarvitas arsti ettekirjutuseta narkootilist ainet (kohtuotsus nr 1-06-2535). ITK-st nähtub ühtlasi, et M.P paigutati tugevdatud järelevalvega osakonda E-7 arvestades tema isikuomadusi, tema poolt toime pandud kuritegusid ja käitumist vanglas. Vastustaja märgib, et kuna kinnipeetaval puudub õigus viibida konkreetses vanglas või vangla osas, siis pole antud juhul tema õigusi mitte millegagi rikutud. Õigusaktidest ei tulene kinnipeetava subjektiivset õigust rääkida kaasa tema paigutamisel mingisse konkreetsesse vanglasse, selle osakonda või kambrisse. Kinnipeetaval puudub õigus valida kinnipidamiskohta. Vastustaja viitab Riigikohtu halduskolleegiumi 26.05.2008 otsusele nr 3-3-1-20-08, milles kohus asus seisukohale, et seadusest ei tulene vangla kohustust tagada kõikidele kinnipeetavatele täiesti ühesugused kinnipidamistingimused. Küll aga peab vangla tagama kõigi kinnipeetavate subjektiivsete õiguste kaitse võrdses mahus. See tähendab, et kõigile kinnipeetavatele peab olema tagatud mõistlik võimalus kasutada õigusaktidest tulenevaid õigusi. Iseenesest õigusvastaseks ja võrdse kohtlemise põhimõtet rikkuvaks ei saa pidada asjaolu, et ühte osa kinnipeetavatest hoitakse vangla ühes eluhoones ja teist teises eluhoones, kui neile on tagatud ühesugused õigused. Lisaks selgitati eelmärgitud kohtuotsuses, et võrdse kohtlemise põhimõtet rikkuvaks ei saa lugeda näiteks erinevates 4
(7)3-09-908 eluhoonetes olevate ruumide suurust, lisaruumide olemasolu või jalutusväljaku suurust. Samuti helistamise korralduse erinevusi ei saa pidada võrdse kohtlemise põhimõtet rikkuvaks, kui mõlemal juhul on kinnipeetavale vangistusseadusest ja muudest õigusaktidest tulenevate õiguste kasutamine tegelikult ja seaduses ette nähtud mahus tagatud. Euroopa Inimõiguste Kohus on otsuses Bastone v Itaalia sätestanud, et Euroopa Inimõiguste Konventsioon ei anna kinnipeetavale õigust valida kinnipidamiskohta. Ka Euroopa Nõukogu Ministrite Komitee soovitus „Euroopa vanglareeglistik“ kirjeldab p-des 17.2 ja 17.3, et kinnipeetava paigutamisel tuleb arvesse võtta nõudeid, mis on seotud jätkuva eeluurimise, ohutuse ja turvalisusega ning vajadusega tagada asjakohased režiimid kõikidele vangidele. Vangide sooviga tuleb aga võimaluse korral arvestada. Seega ka Euroopa vangistusõigusalane soovituslik akt ei näe ette, et siseriiklikult peaks kinnipeetavatel olema subjektiivne õigus valida kinnipidamiskohta. Asjakohatu on ka kaebaja viide tema ebavõrdsele kohtlemisele võrreldes S-7 ja S-9 osakondades viibivate teiste kinnipeetavatega. Vangla peab sellist võrdlust kohatuks, kuna kinnipeetav peaks võrdlema oma olukorda temaga samas osakonnas viibivate kinnipeetavatega. Kaebaja puhul ei ole tegemist isikuga, kellel lasub kohustus omandada haridust, samuti ei ole vangla kohustatud talle võimaldama hariduse omandamist. Samas on vangla kaebajale vastu tulnud ja võimaldanud tal õppida ning kui kaebajat see ei rahulda, on tal õigus keelduda vangla poolt pakutavast hariduse omandamise võimalusest. Vangla leiab, et ta on käitunud kaebajaga õiguspäraselt ning puudub alus kaebuse rahuldamiseks. Vastustaja Justiitsministeeriumi märgib, et käesolevas asjas vaidlustab M.P tema vaide läbivaatamise tähtaja rikkumise. Kaebaja vaie registreeriti Justiitsministeeriumis 30.12.2008 ning vaideotsus tehti 06.02.2009.
§ 11
lg-st 7 tulenevalt lahendatakse vaie 30 päeva jooksul arvates vaide edastamisest vaiet läbivaatavale haldusorganile. Seega on Justiitsministeerium kahetsusväärselt lahendanud vaide kaheksapäevase hilinemisega. Justiitsministeerium nõustub kaebusega Justiitsministeeriumi tegevuse õigusvastasuse tuvastamise nõudes seonduvalt vaideotsuse tegemisega hilinemisega. KOHTU PÕHJENDUSED Esitatud kaebuses kaebaja märgib, et Viru Vangla rikkus HMS § 80 lg-t 1, mis sätestab, et kui vaie vastab käesolevas seaduses sätestatud nõuetele, edastab haldusorgan vaide koos vajalike dokumentidega vaide saamisest alates 7 päeva jooksul haldusorganile, kes teostab haldusakti andnud või toimingu sooritanud haldusorgani üle teenistuslikku järelevalvet. Kaebaja vaie registreeriti Viru Vanglas 20.11.2008 ning vaie tuli edastada vaiet läbivaatavale haldusorganile tulenevalt HMS § 80 lg-st 1 hiljemalt 27.11.
- Viru Vangla edastas vaide Justiitsministeeriumile 29.12.2008, seega 32 päeva hiljem, millega rikkus HMS § 80 lg 1 nõudeid ja kaebaja kaebeõigust, mis tuleneb PS §-st
- Kohus leiab, et vaide edastamata jätmine 7 päeva jooksul arvates vaide esitamisest ei saanud rikkuda kaebaja subjektiivseid õigusi, vaid neid saab rikkuda kaebaja jaoks vaidemenetluses tehtud ebasoodne lahend, millist saab kaebaja vaidlustada halduskohtus 30 päeva jooksul arvates vaideotsuse kättesaamisest. Seega isegi juhul, kui vastustaja oleks edastanud vaide vaiet läbivaatavale haldusorganile HMS § 80 lg-s 1 sätestatud tähtaja jooksul, ei oleks see toonud kaebajale kaasa tema õigustesse puutuvaid tagajärgi. Samuti ei teosta kaebaja järelevalvet haldusorgani tegevuse üle. Kaebaja palus tunnistada õigusvastaseks Justiitsministeeriumi toimingu, mis seisnes kaebaja vaide menetlemisel selleks seadusega ette nähtud tähtaegade ületamises. Nimelt registreeriti kaebaja vaie Justiitsministeeriumis 30.12.2008 ja vaideotsus tehti 06.02.
- Seega Justiitsministeerium jättis vaide tähtaegselt lahendamata. Samas oli kaebajal võimalik pöörduda kaebusega kohtusse 30 päeva möödumisel arvates vaide edastamisest vaiet läbivaatavale haldusorganile. Kooskõlas
§ 11lg-ga 5 kinnipeetaval, karistusjärgselt kinnipeetaval ja vahistatul on õigus esitada vangla haldusakti või toimingu peale kaebus 5
(7)3-09-908 halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud alustel ja korras tingimusel, et kinnipeetav, karistusjärgselt kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud vaide vangla direktorile või Justiitsministeeriumile ning vangla direktor või Justiitsministeerium on vaide tagastanud, osaliselt rahuldanud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud Seega tulenevalt nimetatud õigusnormist oli kinnipeetaval tema vaide tähtaegselt lahendamata jätmise korral õigus pöörduda kaebusega halduskohtusse, mistõttu vaide läbivaatamise tähtaja ületamine ei saanud rikkuda kaebaja õigusi ega piirata tema vabadusi. Kooskõlas HKMS § 7 lg-ga 1 kaebusega võib halduskohtusse pöörduda isik, kes leiab, et haldusakti või toiminguga on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi. Kaebuse avalik-õigusliku suhte olemasolu või selle puudumise või haldusakti või toimingu õigusvastasuse kindlakstegemiseks võib esitada isik, kellel on selleks põhjendatud huvi. Kuna kaebajal oli võimalik pärast vaide tähtaegselt lahendamata jätmist pöörduda oma väidetavate õiguste kaitseks kohtusse, siis ei ole M.P´i õigusi tema vaide menetlemisel rikutud ning selles osas tuleb kaebus jätta rahuldamata. Viru Vangla vastusest kaebusele nähtub, et M.P etapeeriti Viru Vanglasse 23.04.2008 ja 08.07.2008 paigutati ta tugevdatud järelevalvega osakonda E-7, kus teostab järelevalvet Viru Vangla II üksus. Justiitsministri 13.06.2006 määruse nr 20 „Viru Vangla moodustamine ja põhimäärus“ § 142 kohaselt on teise üksuse põhiülesanne korraldada pidevat kinnipeetavate tugevdatud järelevalvet. Nimetatud osakonnas nagu teisteski vangla osakondades on kinnipeetavatele tagatud vangistust reguleerivatest õigusaktidest tulenevad õigused. Ainus erisus on, et kõik tegevused, nagu hariduse omandamine, sotsiaalprogrammides osalemine, töötamine, kehakultuuriga tegelemine ja muu säärane toimuvad osakonna siseselt, et minimeerida vajadust nende kinnipeetavate liikumiseks väljaspool oma osakonda.
§ 11
lg 1 kohaselt toimub kinnipeetava paigutamine vanglasse täitmisplaani alusel arvestades reaalselt ära kandmisele kuuluva karistusaja pikkust, kinnipeetava vanust, sugu, tervislikku seisundit ning tema iseloomuomadusi. Vastustaja rõhutab, et julgeoleku ning korra tagamise osas on vanglale informatsiooniks konkreetse kinnipeetava ITK ning selle osaks olev riskihinnang. ITK-s toodud riski hindamisel leitud riskid on üheks oluliseks aluseks kinnipeetava paigutamisel nii õiguslikus kui ka faktilises mõttes. Kaebaja kannab Viru Vanglas karistust kuritegude eest, mis on kvalifitseeritud KrK § 101 järgi (tahtlik tapmine raskendavatel asjaoludel) ja KrK § 107 järgi (üliraske kehavigastuse tahtlik tekitamine). Kaebaja on pannud toime raskeid isikuvastaseid kuritegusid, millega on kaasnenud ka ülirasked tagajärjed. Vastavalt Viru Vangla II üksuse peaspetsialist-üksuse juhi Nikolai Puškarjov´i poolt 11.12.2009 kinnitatud M.P´i ITK-st nähtuvalt on M.P´i puhul säilinud narkootikumide tarvitamise oht, kuna ta tarvitas arsti ettekirjutuseta narkootilist ainet (kohtuotsus kriminaalasjas nr 1-06-2535). ITK-st nähtub ühtlasi, et M.P paigutati tugevdatud järelevalvega osakonda E-7 arvestades tema isikuomadusi, tema poolt toime pandud kuritegusid ja käitumist vanglas. Kuna kinnipeetaval puudub õigus nõuda enda paigutamist konkreetsesse vanglasse, selle osakonda või kambrisse, siis pole antud juhul kaebaja õigusi mitte millegagi rikutud. Kinnipeetava vanglasisese paigutamise otsustab vangla, kus kinnipeetav karistust kannab. Kinnipeetava vanglasisene paigutamine on toiming, mis fikseeritakse kinnipeetava paigutuse kaardil. Õigusaktidest ei tulene nõuet, et kinnipeetava vanglasisesel paigutamisel osakonda või konkreetsesse kambrisse tuleks vormistada haldusakt. Õigusaktidest ei tulene ka kinnipeetavale õigust valida karistuse kandmiseks talle meelepärast kambrit ega elusektorit ning taotleda sellest tulenevalt enda ümberpaigutamist. E7 osakonda paigutamine toimub analoogselt teistesse vangla osakondadesse paigutamisega. E7 on tavapärane kinnipeetavate kinni pidamiseks mõeldud osakond. Erisus on selles, et selles osakonnas teostab järelevalvet arvuliselt rohkem valvureid kui teistes osakondades ning erisused on õiguste realiseerimise viisides. Kuigi vangla erinevates osakondades võivad olla ka mõnevõrra erinevad kinnipidamistingimused, ei ole vanglal kohustust tagada kõikidele kinnipeetavatele ühesuguseid kinnipidamistingimusi. Kinnipeetava vanglasse paigutamine on 6
(7)3-09-908 toiming ja HMS § 107 sätestab, et toiming peab olema kooskõlas õigusaktidega. HMS § 108 lg 1 kohaselt, kui toiminguga piiratakse isiku õigusi, on isikul õigus nõuda toimingu kirjalikku põhjendamist. M.P leiab, et talle ei ole põhjendatud, miks ta paigutati tugevdatud järelevalvega osakonda E-7. Viru Vangla on 07.08.2008 kirjaga nr 6-25/9090-1, 19.08.2008 kirjaga nr 6-20.3/7975-1 ja 04.11.2008 kirjaga nr 6-20.3/18142-1 selgitanud kinnipeetavale tema vanglasisest paigutamist (t.lk 33). Seega pole õige kaebaja väide, et talle pole tugevdatud järelevalvega osakonda E-7 paigutamist põhjendatud. Nõustuda ei saa kaebaja seisukohaga, et seoses paiknemisega osakonnas E-7 takistas vangla tal õppimist klassiruumis.
§ 34
lg 1 näeb ette, et hariduse omandamise võimaldamise eesmärk on kindlustada kinnipeetav piisavate teadmiste, oskuste ja eetiliste tõekspidamistega, mis võimaldab tal jätkata vabaduses hariduse omandamist ja töötamist.
§ 35
lg 1 kohaselt võimaldatakse kinnipeetavale, kellel puudub põhiharidus, põhihariduse omandamine vastava riikliku õppekava alusel ja juhul, kui see on ette nähtud tema ITK-s. Õigusaktidest ei tulene kinnipeetavale õigust õppida tingimata klassiruumis ning hariduse omandamise eesmärk on täidetud ka individuaalõppe näol. Kaebajale võimaldatakse Viru Vanglas hariduse omandamist individuaalõppe näol ja seega ei ole tema õigusi selles osas rikutud. Kaebaja leiab, et teda koheldakse ebavõrdselt võrreldes S-7, S-8 ja S-9 osakondades viibivate õppetöös osalevate kinnipeetavatega. Vastustaja peab eeltoodut põhjendatult asjakohatuks ja leiab, et kinnipeetav peaks võrdlema ennast samas osakonnas viibivate kinnipeetavatega.
§ 34
lg 1 kohaselt hariduse omandamise võimaldamise eesmärk on kindlustada kinnipeetav piisavate teadmiste, oskuste ja eetiliste tõekspidamistega, mis võimaldab tal jätkata vabaduses hariduse omandamist ja töötamist. Haridusseaduse § 8 lg 1 sätestab, et õppimine on kooliealistel lastel õigusaktides kehtestatud ulatuses kohustuslik. Nimetatud paragrahvi lg 2 teise lause kohaselt õpilane on koolikohustuslik põhihariduse omandamiseni või 17-aastaseks saamiseni. Eeltoodust tulenevalt ei ole kaebaja puhul tegemist isikuga, kellel lasub kohustus omandada haridust ja vanglal ei ole kohustust seda talle võimaldada. Samas on vangla võimaldanud kaebajal haridust omandada. Kaebaja selgitab, et vangla piiras tema vaba aja kasutamist, sest vabaks liikumiseks ette nähtud nelja tunni ajal toimub pidevalt õppetöö ja konsultatsioonid. Viru Vangla selgitab, et seoses kaebaja õppetöös osalemisega võivad tõepoolest osaliselt kattuda õppetöö ja osakonnas liikumiseks ette nähutud vaba aeg, kuna tundide määramisel on arvestatud õpetajatele sobivate aegadega. Kuna õppetöös osalemine on kaebaja enda huvides ja see toimub tema enda soovil, siis on alusetu kaebaja väide, et ta peaks valima kas osaleda õppetöös või minna jalutama. Õppetöös osalevatele kinnipeetavatele on ette nähtud jalutamiseks teised ajad kui mitteõppivatele kinnipeetavatele, kuid õppivad kinnipeetavad soovivad jalutada koos teiste kinnipeetavatega ning pigem ise loobuvad õppetöös osalemisest. Mare Krull Kohtunik ÄRAKIRI ÕIGE 7
(7)