Obsah (11)

§ 150§ 430§ 8§ 645§ 428§ 431§ 661§ 432§ 173§ 168§ 179

KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Ruth Sild Määruse tegemise aeg ja koht 20. november 2012. a Haapsalu kohtumaja Tsiviilasja number 2-12-17370 Tsiviilasi BIGBANK AS hagi Mariliis Pajo vastu 12

§ 150

lg 2 p 1 alusel Eesti Vabariigilt tagasi, paludes tagastatav summa tasuda BIGBANK ASi arveldusarvele 10102032581003 SEB Pank, märkides selgitusse .lep nr *, tsiviilasi nr 2-12-17370, riigilõivu osaline tagastamine".

1. Kompromisslepingu sõlmimisel ja nõuetekohasel täitmisel vähendab hageja sissenõutavaks muutunud viivist 97,90 euro võrra ning võla sissenõudmisega seotud kulusid 126,20 euro võrra ehk 138,06 euroni.
2. Hageja ning kostja on kokku leppinud kostja võla tasumises, tasudes lepingust tuleneva võlgnevuse summas 1 066,63 eurot ja menetluskulud 183,37 eurot, kokku 1 250 eurot hageja arveldusarvele nr 334405060007 Sampo Pangas, märkides viitenumbriks 207000991420, alljärgnevalt: 5.
3. tasudes võlgnevuse summas 1 250 eurot ühekordse maksena hiljemalt 19.10.2012
4. Juhul, kui kostja rikub punktis 5 kokku lepitud võla tasumise tingimusi, kaotab punktis 4 nimetatud nõude vähendamine kehtivuse ning hageja jätkab punktis 2.1 nimetatud lepingust tulenevate kohustuste täies ulatuses sissenõudmist tavapärases korras.
5. Maksete tasumisega viivitamisel tasub kostja hagejale viivist 0,0847% tagastamata summalt päevas kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni.
6. Pooled esitavad käesoleva lepingu kinnitamiseks kohtule, paludes kohtumenetluse hageja nõudes kostja vastu lõpetamist selleks eraldi kohtuistungit pidamata.
7. Pooled on teadlikud, et: 9.
8. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 428 lg 1 p 4 alusel lõpetab kohus menetluse otsust tegemata kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle; 9.
9. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 432 alusel ei saa hageja menetluse lõpetamise korral uuesti pöörduda kohtusse hagiga samade kostjate vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle; 9.
10. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 661 lg 4 alusel lepivad pooled kokku määruskaebuse esitamise tähtaja lühendamises 5 päevani alates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest. 9.
11. Täitemenetluse seadustiku § 2 lg 1 p 1 kohaselt kuuluvad tsiviilasjades jõustunud kohtumäärustest tulenevad nõuded täitemenetluse seadustiku alusel sundtäitmisele.
12. Käesolev leping on koostatud võrdset juriidilist jõudu omavates eksemplarides, millest mõlemad pooled saavad ühe ja üks esitatakse kohtule kinnitamiseks. KOHTU SEISUKOHT Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi

) § 456 lg 3 kohaselt tagaseljaotsus jõustub, kui selle peale ei esitata kaja ega apellatsioonkaebust või kui kaja jäetakse läbi vaatamata või rahuldamata või kui jõustub ringkonnakohtu lahend apellatsioonkaebuse kohta. 22.10.2012 tehtud kohtulahend (tagaseljaotsus) jõustunud ei ole.

§ 430

lg 1 ja 2 sätestavad, et pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Pooled esitavad kompromissilepingu allkirjastatuna kohtule või avaldavad kompromissi kohtule protokolli kandmiseks. Kuna tagaseljaotsus jõustunud ei ole, siis võivad pooled

§ 430lg 1 järgi lõpetada menetluse kompromissiga.

Kehtivas õiguses puudub otsene regulatsioon olukorraks, kui kohtulahend on tehtud ja pooled esitavad kohtule kinnitamiseks kompromissi. Tsiviilkohtumenetluse seadustikus ei ole täpsustatud milline kohus on pärast hagi lahendava tagaseljaotsuse tegemist pädev kompromissi vastuvõtmise üle otsustama. Asja menetlemisel peab kohus

§ 8lg 1 kohaselt lähtuma Eesti tsiviilmenetlusseadusest.

Sama paragrahvi teise lõike järgi kohaldab kohus menetlussuhet reguleeriva seadusesätte puudumise korral sätet, mis reguleerib vaieldavale suhtele lähedast suhet. Kui vaieldavale suhtele lähedast suhet reguleeriv seadusesäte samuti puudub, lähtub kohus

§ 8lg 3 kohaselt õiguse üldisest mõttest.

Isiku põhiõigusi ja -vabadusi võib seejuures piirata üksnes juhul, kui see võimalus on ette nähtud seaduses. Eelnevat arvestades, tuleb kohtu arvates lähtuda selle küsimuse lahendamisel

§ 8lg 3 kohaselt õiguse üldisest mõttest.

Muu hulgas saab lähtuda

§-s 2 sätestatud tsiviilkohtumenetluse ülesandest, milleks on tagada, et kohus lahendaks tsiviilasja õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega, et tagada asja õiglane lahendamine. Analoogseid põhimõtteid on Riigikohus kohaldanud oma lahendis nr 3-2-1-138-07 p 11-13.

§ 645

lg 1 järgi apellatsioonimenetluses hagist loobumise vastuvõtmisel või kompromissi kinnitamisel tühistab ringkonnakohus määrusega esimese astme kohtu otsuse ja lõpetab asja menetluse.

§ 428

lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle.

§ 431lg 1 kohaselt lõpetab kohus menetluse määrusega.

Kohus leiab, et pärast asja lahendamist tagaseljaotsusega saab asja lahendanud kohus ise otsustada kompromissi kinnitamise ja menetluse lõpetamise üle ning vajadusel hagi lahendava otsuse tühistada. Pooled esitasid 25.10.2012 kohtule kinnitamiseks kompromissi, seega tuleb 22.10.2012. a kohtulahend (tagaseljaotsus) tühistada ning kinnitada poolte poolt kohtule kinnitamiseks esitatud kompromiss. Vastavalt

§ 430

lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas. Kohus leiab, et kohtule esitatud kompromiss ei ole vastuolus heade kommetega ega seadusega ning ei riku avalikku huvi. Seetõttu tuleb kompromiss kinnitada selles toodud tingimustel ja menetlus asjas tuleb lõpetada.

§ 661

lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Kohtule esitatud kompromissilepingus kinnitavad pooled, et soovivad menetluse käesolevas asjas lõpetada kompromissiga. Pooled kinnitavad ka, et on teadlikud kõigist menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest. 25.10.2012 kohtule esitatud kompromissiga pooled lühendavad määruskaebuse esitamise tähtaja 5 (viiele) päevale

§ 661

lg 4 alusel.

§ 430

lg 8 kohaselt saab kompromissi tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub.

§ 432

sätestab, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Menetluskulud

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 168

lg 3 kohaselt kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Kohtule esitatud kompromisslepingu kohaselt on hageja ja kostja leppinud kokku, et kostja tasub hagejale hageja menetluskulud summas 183,37 eurot, millest 87,50 eurot on hageja poolt ½ tasutud riigilõivust ning 95,87 eurot õigusabikulud. Pooled on seega

§ 168lg 3 kohaselt kokku leppinud menetluskulude jagamises.

Riigil menetluskulusid, mida võiks

§ 179alusel välja mõista, ei ole.

Eeltoodust tulenevalt on kostja kohustatud kompromisslepinguga kindlaks määratud hageja menetluskulud hüvitama hagejale vastavalt sõlmitud kompromisslepingule ning kompromisslepingus nimetamata menetluskulud jätta poolte endi kanda

§ 168

lg 3 alusel.

§ 150

lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Hageja on kohtule esitatud kompromisslepingus taotlenud ½ riigilõivu tagastamist

§ 150lg 2 p 1 alusel.

Hageja tasus hagiavalduse esitamisel riigilõivu summas 175 eurot /tlk 40, 41/, mille tasumist on kohus kontrollinud 04.09.2012.

§ 150

lg 4 alusel tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Eeltoodust tulenevalt tuleb BIGBANK AS-le tagastada ½ tasutud riigilõivust, s.o 87,50 eurot. Ruth Sild /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik