← Eesti

3-11-964/61

Obsah (10)§ 212§ 213§ 223§ 116§ 61§ 157§ 59§ 158§ 109§ 108

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Viive Ligi, liikmed Lauri Madise ja Lilianne Aasma Otsuse tegemise aeg ja koht 12. september 2012, Tallinn Haldus

§ 212

lg 1 teises lauses sätestatud juhul (

§ 212lg 1).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (

§ 213lg 1 p 5).

Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (

§ 223lg 1).

3-11-964 Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (

§ 116

lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (

§ 116lg 6). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Maksu- ja Tolliameti Lääne maksu- ja tollikeskus (LMTK) kontrollis OÜ Via

Stop Invest (registrikood 10857670) käibemaksu arvestamise ja deklareerimise õigsust maksustamisperioodil

  1. aasta veebruarist juunini. Kontroll viidi läbi maksukorralduse seaduse (MKS) § 10 lg 1 ja § 59 lg 2 p 1 ning LMTK 06.08.2010 korralduse nr 12.2-3/5632-1 alusel.
  2. OÜ ViaStop Invest esitas 22.11.2010 LMTK kontrollaktile nr 12.2-3/5632-9 eriarvamuse. OÜ ViaStop Invest esitas 23.11.2010 ja 24.11.2010 maksuhaldurile parandatud käibedeklaratsioonid (
  3. aasta veebruari, märtsi ja mai kohta), mis puudutasid kontrollakti punktides 2.2 ja 3 toodud asjaolusid. Paranduse tulemusena suurenes OÜ ViaStop Invest käibemaksukohustus 1102 krooni ja maksuvaba käive 2 500 000 krooni.
  4. LMTK tegi 04.01.2011 maksuotsuse nr 12.2-3/5632-11 (tl 10-21), millega kohustati OÜ-t ViaStop Invest tasuma käibemaksu summas 17 256,15 eurot. Otsuses jõuti järeldusele, et OÜ-l ViaStop Invest polnud õigust kajastada sisendkäibemaksu hulgas käibemaksu OÜ Timbersteel esitatud ehitusteenuse arvete alusel. OÜ ViaStop Invest ja OÜ Timbersteel vaheliste tehingute tegelik eesmärk oli alusetu sisendkäibemaksu deklareerimisega vähendada maksukohustust. Maksuotsuse seisukohad kokkuvõtlikult: 1) OÜ ViaStop Invest raamatupidamise dokumentidest nähtub, et väidetavalt ostis ettevõte OÜ-lt Timbersteel ehitusteenust Vesiroosi baari ehitamiseks. OÜ ViaStop Invest juhatuse liikme AI Ke sõnul ei sõlmitud kirjalikku lepingut ega koostatud akte tööde üleandmise ja vastuvõtmise kohta. Tööde maksumuseks lepiti suuliselt kokku 2 miljonit krooni. Maksuhalduri hinnangul pole tavapärane, et mahuka tehingu kohta ei koostata ühtegi dokumenti, millelt nähtuksid poolte kohustused, arvutused, teostatud tööd ja muud andmed, mille alusel on arvetel märgitud lõpphind kujunenud. OÜ Timbersteel rekvisiitidega arved on koostatud üldsõnaliselt ja neile märgitust ei selgu väidetavalt tehtud tehingute sisu. Ei OÜ ViaStop Invest juhatuse liige A. K ega OÜ Timbersteel endine juhatuse liige V Z osanud täpselt öelda, millised tööd on konkreetse arve peale märgitud. OÜ Timbersteel väljastatud arved ei vasta käibemaksuseaduse (KMS) § 37 lg-s 7 ega raamatupidamise seaduse (RPS) § 7 lg-s 1 sätestatud nõuetele; 2) A. Ke suuliste seletuste kohaselt ei kontrollinud ta OÜ Timbersteel tausta, sest teadis OÜ Timbersteel juhatuse liiget V. Zt juba ammu ning teadis, et ta on varem teinud ehitustöid. A. K selgitas, et sõlmis kokkuleppeid V. Z kui eraisikuga, mitte kui OÜ Timbersteel esindajaga. Maksuhalduri seisukoht on, et pole tavapärane, et ostja ei tea enne arve saamist, kellega tehinguid tehakse ning kas ettevõtet esindab selle seaduslik või volitatud esindaja, ja väidetavalt alles pärast tehingu tegemist kontrollib, kas müüja on käibemaksukohustuslane; 3) OÜ Timbersteel ei ole tegutsev ettevõte. Alates 15.06.2010 on OÜ Timbersteel kustutatud käibemaksukohustuslaste registrist. Osaühing pole esitanud
  5. aasta majandusaruannet ega deklareerinud
  6. aastal tööjõukulusid; 4) OÜ Timbersteel endise juhatuse liikme V. Z sõnul aitasid tal OÜ ViaStop Invest objektil teha ehitustöid I G (s. 28.08.1988), V D, I G (s. 13.09.1960) ja T J, abitöid tegid ka A N ja K K. Maksuhaldur tuvastas, et rahvastikuregistrist puudub isik nimega T Joanurm. Teiste töölis2

(11)3-11-964 te seletuste kohaselt pole nad OÜ ViaStop objektil OÜ Timbersteel kosseisus töid teinud. Eelnevast järeldub, et V. Z ütlused on ebausaldusväärsed. Kuna OÜ-l Timbersteel puudus vajalik tööjõud, et antud töid OÜ-le ViaStop teostada, jääb maksuhaldur seisukohale, et OÜ Timbersteel ei teinud OÜ-le ViaStop Invest üldehitustöid, vaid objektil võis tööd teha V. Z eraisikuna. 5) OÜ ViaStop Invest arvete tasumist analüüsides selgus, et OÜ ViaStop Invest on tavapäraselt soetatud kaupade ja teenuste eest tasunud pangaülekandega, kuid OÜ-le Timbersteel tasuti sularahas. See ei ole OÜ ViaStop Invest äritegevuses tavapärane käitumine. Samuti puuduvad OÜ ViaStop Invest raamatupidamisdokumentidest sularaha väljamaksete dokumendid, mistõttu ei selgu, kellele konkreetselt sularaha maksti, mis summades ja mille eest. OÜ ViaStop Invest kassa sisetulekuorderid ei tõenda raha üleandmist-vastuvõtmist ega tehingute toimumist, sest raha üleandmise kohta on maksumenetluses antud vastuolulisi ütlusi.
  1. OÜ ViaStop Invest esitas LMTK-le 03.02.2011 vaide, mis jäi Maksu- ja Tolliameti 14.03.2011 otsusega rahuldamata.
  2. OÜ ViaStop Invest esitas 14.04.2011 Tallinna Halduskohtule kaebuse (tl 6-8), milles taotles LMTK 04.01.2011 maksuotsuse nr 12.2-3/5632-11 tühistamist. 1) Kuivõrd Eesti õigusruumis kehtib tehingu vormivabadus, ei ole asjakohased maksuhalduri viited tehinguid tõendavate kirjalike dokumentide puudumise kohta. A. K ja V. Z tunnevad üksteist palju aastaid ning seetõttu ei peetud kirjaliku lepingu vormistamist vajalikuks. Samal põhjusel ei kontrollinud OÜ ViaStop Invest ka V. Z tausta. 2) Maksuhalduri väide, et OÜ Timbersteel pole tegutsev ettevõte, on väär. 3) Maksuhaldurile esitatud eriarvamuses on A. K rõhutanud, et tema ütlusi kajastati kontrollaktis vääralt. A. K kinnitas maksuhaldurile korduvalt, et suhtles V. Zga kui äriühingu esindajaga, mitte kui eraisikuga. Maksuhaldur pole A. Ke sellekohast seletust arvestanud. 4) OÜ Timbersteel esitatud arved vastavad KMS § 37 lg 7 nõuetele. OÜ-l ViaStop Invest puudub võimalus esitatud andmeid korrigeerida. 5) OÜ Timbersteel raamatupidamisdokumendid on uue juhatuse liikme I K käes. Jääb arusaamatuks, miks pole maksuhaldur neid dokumente välja nõudnud. 6) OÜ-l ViaStop Invest puudus võimalus kontrollida, millise õigussuhte alusel ehitustöölised ehitusel töötasid. Ajal, mil OÜ Timbersteel ehitas, viibis ehitusobjektil iga päev 2-3 töölist. Juhul, kui OÜ Timbersteel ei sõlminud töötajatega korrektseid lepinguid, on loogiline, et töid teinud isikud ei ole huvitatud oma töötamise fakti kohta maksuhaldurile selgituste jagamisest. Sel põhjusel tuleb nende seletusi lugeda ebausaldusväärseteks. Lõpuks ei ole tellija jaoks tähtis, kas tööd teeb ettevõtte juhatuse liige või kasutab ta abitööjõudu. Töötajate tööle vormistamata jätmine saab olla etteheidetav üksnes OÜ-le Timbersteel. 7) Nõustuda ei saa maksuameti seisukohaga, et sularahas arveldamine on tavapäratu. Eesti seadused ei keela sularahas arveldamist. 8) Riigikohtu 19.05.2009 otsuses nr 3-3-1-32-09 väljendatud seisukohast tulenevalt ei ole pelgalt asjaolu, et OÜ Timbersteel pole töid teostanud, määrava tähtsusega. LMTK peaks sisendkäibemaksu mahaarvamise õiguse piiramiseks tõendama OÜ ViaStop Invest pahausksuse. 3
(11)3-11-964 9) Kuna reaalse ehitustegevuse üle vaidlust pole, siis puudus OÜ-l ViaStop Invest vajadus käibemaksupettuseks, sest osaühing on teinud reaalseid kulutusi, mis võimaldavad tal sisendkäibemaksu maha arvata.
  1. LMTK leidis, et kaebus on põhjendamatu ning puudub alus kaebuse esitaja nõuete rahuldamiseks (tl 42-44). 1) Maksuhaldur pole kaebajale ette heitnud lepingu ebaõiget vormi, vaid on märkinud, et see pole tavapärane. 2) Kaebuse esitaja pole enne tehingu tegemist kontrollinud väidetava müüja tausta. A. Ke selgitustest tuleneb, et ta ei tea, millega OÜ Timbersteel tegeleb, ning V. Z on temaga koostööd teinud vaid eraisikuna, mitte firma kaudu. A. K tutvus suulise seletuse protokolliga ning kinnitas omakäeliselt, et on sellega tutvunud ja see on kirja pandud tema sõnade järgi. 3) Kontrolli käigus andis maksuhaldurile suulisi seletusi OÜ Timbersteel endine juhatuse liige V. Z, kes lubas võtta uue juhatuse liikmega ühendust ning teavitada siis maksuhaldurit, millal OÜ Timbersteel raamatupidamise andmed maksuhaldurini jõuavad. V. Z seda teinud pole. Maksuhalduril endal pole uue juhatuse liikme I K õnnestunud ühendust võtta. 4) Lähtudes raamatupidamise seaduse nõuetest, peaks OÜ-lt ViaStop Invest raha saamisel kassa väljaminekuorderile alla kirjutama raha vastuvõtja (OÜ Timbersteel esindaja V. Z) ning kirjendama tehingu oma raamatupidamisregistrites. OÜ Timbersteel koostatud kassa sissetulekuorder jääb raha vastuvõtja (OÜ Timbersteel) kassadokumentide juurde ning sissetulekuorderi kviitung antakse maksjale (OÜ-le ViaStop Invest). Seega oleks pidanud ka kassa väljaminekuorderi kviitung lisaks OÜ Timbersteel kassa sissetulekuorderile olema tõendiks raha üleandmise kohta. Sellist seisukohta kinnitab ka Tallinna Ringkonnakohtu 21.11.2008 otsuse nr 3-07-2282 p-s 16 märgitu. 5) Maksumenetluse käigus kogutud ja maksuotsuses kajastatud tõenditest nähtuvalt on tuvastatud, et kaebaja ja OÜ Timbersteel vahel tehinguid ei toimunud. Samuti on tuvastatud, et OÜ Timbersteel ei ole tegutsev ettevõte ning tegemist on üksnes fiktiivseid arveid väljastava äriühinguga. Riigikohus on lahendis nr 3-3-1-32-09 p-s 12 leidnud, et: „Kui tuvastatakse müüjate reaalse majandustegevuse puudumine, on ostja pahauskust kinnitavaks asjaoluks juba see, kas ostja teadis või pidi teadma, et müüjatel tegelikult majandustegevus puudub.“ Arvestades maksuotsuses kirjeldatud asjaolusid, pidi kaebaja olema teadlik sellest, et OÜ Timbersteel tegelikult tema tehingupartneriks polnud. Kaebaja ebaharilik käitumine tehingute tegemisel viitab sellele, et ta polnud väidetavast teisest tehingupoolest huvitatud, sest tehingut tegelikult arvetel näidatud viisil ei toimunud.
  2. Tallinna Halduskohus jättis 01.03.2012 otsusega (tl 110-114) OÜ ViaStop Invest kaebuse rahuldamata. 1) Asjas omab tähtsust küsimus, kas maksuhalduri poolt maksumenetluses kogutud tõendid seavad
  3. a veebruarist juunikuuni OÜ Timbersteel poolt kaebuse esitajale arvetel märgitud ehitusteenuse osutamise sellisel määral kahtluse alla, et olenemata kaebuse esitaja poolt maksuotsusele vastukaaluks esitatud vastuväidetest saab lugeda teenuse mitteosutamise ning kaebuse esitaja pahausksuse tõendatuks. Vastuse leidmiseks tuleb arvestada MKS § 150 lg-ga 1, mille kohaselt maksuotsuses määratud maksusumma vaidlustamise korral lasub maksukohustuslasel kohustus tõendada, et maksusumma määrati valesti. Samas on maksuhalduril tõendamiskoormus nende tõendite osas, mida valdab ainult maksuhaldur (MKS § 150 lg 2). 2) Vastustaja poolt maksumenetluses kogutud tõendid annavad aluse järeldada, et OÜ Timbersteel oli aktiivset majandustegevust mitteomav äriühing, kes väljastas kaebajale ehitus4
(11)3-11-964 teenuse osutamise kohta fiktiivseid arveid. Kõik kaebaja väited sellest, et OÜ Timbersteel on reaalselt tegutsev äriühing ning on ehitusteenuseid ka varem erinevatele isikutele osutanud, on paljasõnalised ja tõendamata. Maksuhaldur on õigesti leidnud, et ehitusvaldkonnas ei saa teenuste osutamist ilma igasuguse dokumentatsioonita pidada tavapäraseks, eriti kui ehitise kogumaksumus on ca 2 miljonit krooni, mis tasutakse sularahas. 3) OÜ Timbersteel teenuste kohta esitatud arved ei vasta KMS § 37 lg 7 ega RPS § 7 lg 1 nõuetele. Arvetelt pole arusaadav ei teenuse kirjeldus ega maht, samuti teenuse osutamise kuupäev ja teenuse eest osalise või täieliku makse laekumise kuupäev, kui see on kindlaksmääratud ja erinev arve väljastamise kuupäevast. Arvete nõuetele mittevastavust kinnitavad ka A. Ke ja V. Z maksumenetluses antud seletused. Arvete mittevastavus käibemaksuseaduse ja raamatupidamise seaduse nõuetele viitab sellele, et OÜ Timbersteel ei tegutsenud aktiivselt majandustegevuses ega osutanud kaebajale ehitusteenuseid. 4) Töötamist OÜ-s Timbersteel ei kinnita ükski maksumenetluses seletusi andnud isikutest, kes V. Z sõnul seal töötasid. Ainus isik, kes kinnitab OÜ-le Timbersteel töötamist, on 15.02.2012 kohtuistungil üle kuulatud tunnistaja A N. Tema ütlused pole usaldusväärsed, sest kohtule ei ole esitatud kirjalikku lepingut, mille alusel väidetavalt tööd tehti, samuti ei kinnita tema ütlusi mitte ükski teine asjas kogutud dokumentaalne tõend ega maksumenetluses seletusi andnud isiku ütlus. Ka on A. N ütlused vastuolus V. Z 03.09.2010 maksuhaldurile antud seletustega, mille kohaselt ta maksis töötajatele nö mustalt. 5) OÜ ViaStop teadlikkust OÜ-l Timbersteel reaalse majandustegevuse puudumisest konkreetse ehitusobjekti puhul kinnitavad A. Ke maksumenetluses antud seletused, mille kohaselt ta ei tea, millega OÜ Timbersteel tegeleb ega pole OÜ Timbersteel tausta kontrollinud. Ebausaldusväärsed on A. Ke kohtuistungil antud ütlused, mille kohaselt andis ta eelviidatud seletused tehingute kohta, mis toimusid pärast kontrollitavat perioodi. Kui vaadata seletuste protokollides maksuhalduri küsimusi, millele kaebaja esindaja vastuseid andis, ei jää kahtlust, et need küsimused ja vastused said käia vaid kontrollitava perioodi kohta. Ka on ebausaldusväärne A. Ke väide, et tema ütlusi on protokollides vääralt kajastatud, sest ta on neile omakäeliselt alla kirjutades kinnitanud nende õigsust. 6) OÜ ViaStop Invest sõlmis kokkuleppe ehitustööde tegemiseks V. Z kui eraisikuga. Kaebaja pidi olema teadlik, et temale ei osuta reaalseid ehitusteenuseid OÜ Timbersteel ning et nimetatud äriühingu esitatud arve on fiktiivne. Kuigi maksuhaldur on maksuotsuses motiveerimiskohustuse vastu eksinud sellega, et puuduvad arusaadavad järeldused, et kaebaja oli teadlik OÜ-l Timbersteel majandustegevuse puudumisest, on maksumenetluses kogutud tõendid piisavad sellise järelduseni jõudmiseks. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES 8. OÜ ViaStop Invest esitas Tallinna Ringkonnakohtule 02.04.2012 apellatsioonkaebuse (tl 117-124; 127-136), milles taotles halduskohtu 01.03.2012 otsuse tühistamist. 1) Kui kohus leidis, et kaebaja ei ole asja õigeks lahendamiseks vajalikke tõendeid esitanud või on neid esitanud ebapiisavalt, oleks kohus kooskõlas halduskohtumenetluse seadustiku (

) § 59 lg-ga 3 pidanud kaebajale tegema ettepaneku esitada täiendavaid tõendeid. 2) LMTK peaks sisendkäibemaksu mahaarvamise õiguse piiramiseks tõendama kaebaja pahausksuse. Maksuotsuses esitatud motiividest seda ei nähtu. Ka Tallinna Halduskohus möönis, et maksuhaldur ei ole haldusakti nõuetekohaselt motiveerinud, kuid asus seejärel ise haldusakti resolutsiooni õiguslike ja faktiliste alustega põhjendama. Riigikohus on asjas nr 3-3-149-08 leidnud, et üldjuhul ei tohiks kohus asuda ise haldusakti põhjendama. Kohtuasjas nr 35

(11)3-11-964 3-1-3-09 on Riigikohus märkinud, et kui maksuotsus on nõuetekohaselt motiveeritud, siis läheb tõendamiskoormus üle maksukohustuslasele. Käesoleval juhul on maksuhaldur jätnud maksuotsuses põhjendamata, milles seisnes kaebaja pahausksus. Seega puudus kaebajal kohustus tõendada, et maksusumma määrati valesti. 3) Kohus on tunnistajate K K ja V D ütlusi valesti hinnanud. K. K avaldas, et on V. Zt ehitustöödel abistanud ning et objektil olid veel R ja V. Asjaolu, et tunnistaja kinnitas, et ta OÜ Timbersteel nime all töötanud pole, ei oma asja lahendamisel tähtsust, sest ka V. Z selgitas, et maksis töölistele nö mustalt. Samuti kinnitas kohtus üle kuulatud A. N, et lisaks temale töötas ehitusel K. K ning teisi isikuid ta ei tundnud. Kohus on jätnud tähelepanuta V. D ütlused, mille kohaselt ta on teinud keevitus- ja metallilõikustöid ning kord lõikas vanametalli kuskil Lihula kandis. OÜ Timbersteel teostas objektil ka lammutustöid ning on üldteada, et lammutustöödel kasutatakse ka vanametalli lõikust. Seega on tõendatud, et ka tunnistaja V. D tegi OÜ ViaStop Invest Lihula objektil abitöid. 4) Kohus on ebaõigesti jätnud A. N ütlused tähelepanuta. Asjaolu, et kaks aastat tagasi lühikest aega abitöid teinud tunnistajal pole kirjalikku lepingut ja ta ei mäleta lepingu detaile, ei muuda tema ütlusi vähem usaldusväärseks. A. N töötamist abitöölisena kinnitab ka V. Z. Kohus on otsuses keskendunud ebaolulistele detailidele. 5) Kohus ei ole selgitanud, miks ta ei ole arvestanud V. Z kohtuistungil antud ütlustega, milles ta kirjeldab, kes OÜ-s Timbersteel ehitusobjektil tööd tegid. Sellega rikkus kohus

§ 61lg-t 1.

Riigikohus on asjas nr 3-3-1-32-09 asunud seisukohale, et kui isikute maksumenetluses antud seletused ja kohtumenetluses antud ütlused on vastuolulised, siis ei tohi kohus tugineda vaid kas maksumenetluses või kohtumenetluses antud ütlustele, ilma et ta põhjendaks, miks ta teises menetluses antud ütlusi ei arvesta. 6) Halduskohus on ebaõigesti tuvastanud, et OÜ-l Timbersteel puudus majandustegevus. Kohus pole selgitanud, mida ta majandustegevuse all silmas peab. Majandustegevuse mõiste on määratletud KMS § 2 lg-s 2 ning Euroopa Nõukogu 28.11.2006 direktiivi 2006/112/EÜ art 9 lg-s 1. Euroopa Kohus on korduvalt leidnud, et majandustegevuse mõistega on hõlmatud lai kohaldamisala ja selle mõiste objektiivne olemus selles mõttes, et tegevust käsitletakse iseseisvana, sõltumata selle eesmärkidest või tulemitest. Ei maksuhaldur ega halduskohus pole osutanud nendele objektiivsetele asjaoludele, mille alusel oleks võimalik väita, et äriühingul puudus majandustegevus direktiivi art 9 lg 1 järgi. Kohus ei põhjendanud piisavalt, mispärast oli kaebaja teadlik või oleks pidanud teadlik olema, et OÜ-l Timbersteel puudub majandustegevus. Kohtuotsus ei vasta

§ 157lg 1 nõuetele.

Samas pole asjaolu, kas OÜ Timbersteel oli majanduses tegev, käesoleva asja lahendamisel tähtis, sest maksuhaldur pole maksuotsust motiveerides tuginenud OÜ ViaStop Invest pahausksusele. 7) Kirjaliku lepingu puudumine ei tähenda iseenesest tehingu tühisust (näilikkust), kuna ehituse töövõtuleping võib olla ka suuline. Seda, et ehitusteenust reaalselt osutati, pole kahtluse alla seatud. 8) Tõenditele ei tugine kohtu seisukoht, et tehingu teiseks pooleks oli V. Z. A. Ke maksuhaldurile 18.08.2010 ja 20.10.2010 antud seletustest nähtub, et tehingu teiseks pooleks oli OÜ Timbersteel. Kuna OÜ ViaStop Invest tellis ehituse koos materjalide hankega, on ilmne, et teenust pidi osutama äriühing. OÜ Timbersteel on ehitusteenust osutanud ka teistele juriidilistele isikutele, kuid sellekohaseid tõendeid apellandil pole. 6

(11)3-11-964 9) Asjaolu, et OÜ Timbersteel on enda käibe deklareerinud hiljem, ei saa väärata kaebaja poolt käibemaksu mahaarvamist. Maksukohustuse hilinenud deklareerimisest tulenevad nõuded tuleb esitada OÜ-le Timbersteel. Samas pole maksuhaldur tõendanud, et OÜ Timbersteel käibedeklaratsioonidel esitatud andmed oleksid väärad. MKS § 82 kohaselt maksudeklaratsioonides esitatud andmete õigsust eeldatakse. 10) Kui maksuhaldur ja halduskohus leidsid, et teenuse osutaja oli juriidilise isiku asemel füüsiline isik, tulnuks kohaldada MKS § 83 lg-t
  1. Maksuhaldur pole tehinguid sõnaselgelt näilike tehingutena määratlenud. Riigikohus sedastas asjas nr 3-3-1-67-09, et maksu määramiseks ei piisa lepingu ümberkvalifitseerimisest, vaid viidata tuleb maksu määramise õiguslikule alusele ning vajalik on tuvastada lepingupoolte tahtlus saada maksueelist. Puuduvad ka piisavad tõendid, mis võimaldaks väita, et tehingu pooled on lepingulisi suhteid kuritarvitades valinud lepingu sisule mittevastava juriidilise vormi, millega nad loodavad saavutada maksustamisel soodsama tulemuse (Riigikohtu lahendid asjades nr 3-3-1-23-09 ja 3-3-1-52-09). 11) Jääb ebaselgeks, miks maksuhaldur vabastab maksustamisest OÜ Timbersteel. Euroopa Kohtu praktika järgi tuleb käibemaksuvabastusi tõlgendada täht-tähelt, sest need on erandid üldpõhimõttest, mille kohaselt maksustatakse käibemaksuga iga teenus, mille maksukohustuslane tasu eest osutab. 12) OÜ Timbersteel arved vastavad KMS §-s 37 sätestatud nõuetele. Arvetel on teenuse sisuks märgitud üldehitustööd. Osutatava teenuse määratlus oli apellandi jaoks piisav, sest teenuse osutajaga lepiti kokku töö konkreetses resultaadis ja maksumuses. Tööde teostamist sai iga päev ehitusobjektil kontrollida ning raha tasumine toimus osade kaupa. Käibemaksuseadus ei sätesta nõuet, et arvetel peaks olema märgitud iga sooritatud töölõik ja eraldi selle maksumus. Kuivõrd pikaajaliselt ja regulaarselt osutatava teenuse korral loetakse teenus osutatuks ajal, millise perioodi kohta arve väljastatakse, ei tule selliselt osutatud teenuse kohta arvele eraldi märkida iga konkreetse töö tegemise aega (nt KMS § 37 lg 7 p 7). Käesoleval juhul on arvete põhjal kontrollitav ehitustööde teostamise ajavahemik ning osutatud teenuste maht. Sealjuures pole mitteseotud isikute puhul tehingu väärtus oluline, sest tehingu hind on lepingupoolte kokkulepe küsimus. Kuna tööde kogumaht on fikseeritud, on tuvastatav ka tööde üldine maht ja sellele vastav hind. Seejuures on asjakohane ka Riigikohtu lahend asjas nr 3-31-26-02, mille järgi peab maksuhaldur parandatava vormiveaga kuludokumendi puhul tegema maksumaksjale ettepaneku esitada määratud tähtpäevaks puuduvad andmed. Maksuhaldur pole seda teinud, samuti pole ta arvestanud poolte seletustega ega tutvunud valminud ehitisega.
  2. LMTK leidis apellatsioonkaebuse vastuses (tl 148-155), et apellatsioonkaebuse väited ei anna kohtuotsuse tühistamiseks ja uue otsusega apellatsioonkaebuse rahuldamiseks alust. 1) Apellandi viide Riigikohtu otsusele asjas nr 3-3-1-32-09 ei ole asjakohane, sest V. Z maksumenetluses antud seletused ja kohtus antud ütlused polnud vastuolulised. Kohus on V. Z ütlusi hinnanud, kuid on leidnud, et need on ebausaldusväärsed. Seega pole kohus rikkunud

§ 61lg-d 1 ja 2.

2) Kohtuotsuse p-s 14 leidis kohus, et maksuhaldur on maksuotsuses piisavalt tõendanud asjaolu, et OÜ Timbersteel ei olnud reaalselt tegutsev äriühing, ning apellandi vastupidised väited on paljasõnalised. Kohtul tuleb

§ 59

lg-s 3 sätestatud selgitamiskohustuse täitmisel pidada silmas, et selgitamine ei muutuks õigusalaseks nõustamiseks. Lähtuvalt

§ 59

lg-st 1 ja MKS § 150 lg-st 1 lasub väidete tõendamiskoormis nende esitajal ehk kui apellant soovib tõendada, et OÜ Timbersteel oli reaalselt tegutsev äriühing, siis peab ta esitama tõendid, mis lükkaksid ümber maksuotsuses toodud maksuhalduri vastupidise seisukoha. 7

(11)3-11-964 3) Riigikohus on asjas nr 3-3-1-32-09 p-s 12 leidnud, et ostja pahausksust kinnitab juba see, kui ostja teadis või pidi teadma, et müüjal tegelikult majandustegevus puudus, ning et toimumata tehingu kajastamine maksudeklaratsioonis saab oma iseloomult olla üldjuhul tahtlik tegu. Arvestades maksuotsuses toodud asjaolusid, pidi apellant olema teadlik sellest, et OÜ Timbersteel tegelikkuses tema tehingupartneriks polnud. Seda kinnitab apellandi ebakonventsionaalne käitumine tehingu sõlmimisel. Kuigi vastustaja möönab, et maksuotsuses pole otsesõnu mainitud, et apellant käitus pahauskselt, ei vabasta antud asjaolu apellanti MKS § 150 lgst 1 tulenevast tõendamiskoormisest. 4) K. K ütlustest nähtub, et ta on töötanud koos V. Zga, kuid sellest ei saa järeldada, et ta oleks töötanud OÜ-s Timbersteel. Kui isegi oletada, et ta seal nö mustalt töötas, siis ei kinnita K. K ütlused, et ta oleks seda teinud baari Vesiroos objektil. Samuti ei võimalda V. D ütlused järeldada, et ta oleks osalenud baari Vesiroos ehitusel või töötanud OÜ-s Timbersteel. 5) Apellandi juhatuse liikme A. Ke maksumenetluses antud seletustest nähtub, et apellant ei sõlminud lepingut OÜ-ga Timbersteel, vaid füüsilise isiku V. Zga. Kogutud tõendid ei kinnita apellandi väidet, et OÜ Timbersteel on apellandile teostanud ehitusteenust. Apellandil puudub igasugune tööde tegemist kinnitav dokumentatsioon. Asjaolu, et V. Z osutas ehitusteenust, ei võimalda teha järeldust, justkui oleks ehitusteenust osutanud OÜ Timbersteel. Sellest saab teha vaid järelduse, et ehitusteenust ei osutanud käibemaksukohustuslane ning apellandil puudus käibemaksu mahaarvamise õigus. Kohus on apellandi tahte tõlgendamisega seotud asjaoludele viidanud kohtuotsuse p-s 15, mistõttu pole kohus rikkunud

§ 158ja § 165 lg 1 p 1.

6) Apellatsioonkaebusest ei selgu, kas ja kuidas mõjutas Euroopa Nõukogu 28.11.2006 direktiivis nr 2006/112/EÜ majandustegevuse mõiste käsitlemata jätmine kohtuotsuses selle õiguspärasust. Kohus on kohtuotsuse p-s 15 piisavalt põhjendanud, miks oli apellant teadlik või pidi olema teadlik sellest, et OÜ-l Timbersteel puudub majandustegevus. Kohtuotsus vastab

§ 157lg-s 1 sätestatud tingimustele.

7) OÜ Timbersteel esitas

  1. aasta mai- ja juunikuu käibedeklaratsioonid ning
  2. a märtsi- ja aprillikuu käibedeklaratsiooni parandused 06.08.2012, ehk pärast seda, kui maksuhaldur oli alustanud apellandi üksikjuhtumi kontrolli. Vastustaja arvates tehti käibedeklaratsioonides parandused, et veenda maksuhaldurit vaidlusaluste tehingute toimumises. OÜ Timbersteel ei ole esitanud
  3. ja
  4. aasta majandusaruandeid, mistõttu pole käibedeklaratsioonides tehtud parandused kontrollitavad. Raamatupidamisdokumente kontrollimata ei saa deklaratsioonides esitatud andmete põhjal kindlaks teha, milliste majandustehingute käibeid on käibedeklaratsioonidel kajastatud. 8) Maksukohustuslane peab maksuhalduri põhjendatud nõudmise korral olema võimeline esitama tõendeid tehingute reaalse toimumise kohta ega saa piirduda vaid formaalsete tõenditega nagu arved ja ülekannete tegemine või paljasõnalise väitega, et tehingute teine pool on tehingud deklareerinud. Apellandi esitatud arved ei vasta KMS §-s 37 ja RPS § 7 lg-s 1 sätestatud nõuetele. 9) Maksuotsuses ega ka kohtuotsuses polnud vaja tugineda MKS § 83 lg-le 4 ega §-le
  5. Seda seisukohta toetab ka Riigikohtu otsus kohtuasjas nr 3-3-1-46-
  6. Vastustaja ei nõustu apellandiga, et kõnealused tehingud polnud käibemaksust vabastatud ning neile rakendusid käibemaksu tavapärased reeglid. Kuna on tuvastatud, et ehitusteenust osutas käibemaksukohustuslaseks mitteolev eraisik, olid tehingud käibemaksust vabastatud ning apellandil puudus õigus sisendkäibemaksu mahaarvamiseks. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 8

(11)3-11-964
  1. Maksuhaldur on vaidlustatud otsuses leidnud, et kaebajal puudub õigus sisendkäibemaksu hulgas kajastada OÜ Timbersteel arveid, sest teenust ei osutanud mitte OÜ Timbersteel vaid seda võis osutada äriühingu juhatuse liige V. Z füüsilise isikuna. Seega on täitmata KMS § 29 lg 3 p-s 1 nimetatud tingimus, sest juhatuse liige polnud maksukohustuslane. Kohus nõustus maksuhalduriga. Kaebaja leiab, et seisukoht OÜ-l Timbersteel majandustegevuse puudumise kohta ei tugine tõenditel ning igal juhul polnud kaebaja tehinguid tehes pahauskne. Kohtuistungil märkis kaebaja, et isegi kui teenuse osutajaks lugeda V. Z, oli ta ettevõtlusega tegeleva isikuna kohustatud end KMS § 19 kohaselt registreerima käibemaksukohustuslasena, seega oli tegemist KMS § 3 lg-s 1 defineeritud maksukohustuslasega, mistõttu sisendkäibemaksu mahaarvamise lubatavuse osas ei muutuks ka tehingu teise poole asendamise korral midagi.
  2. Sisendkäibemaksuna võib KMS § 29 lg 3 p 1 ja § 31 lg 1 alusel maha arvata teiselt maksukohustuslaselt soetatud teenuse eest tasumisele kuuluva käibemaksu KMS §-s 37 sätestatud nõuetele vastava arve alusel. Riigikohus on haldusasjas nr 3-3-1-32-09 asunud seisukohale, et kui teenust on reaalselt osutatud, kuid mitte arvel näidatud isiku poolt, tuleb tõendada ka ostja pahausksus (p 10). Kui tuvastatakse müüja reaalse majandustegevuse puudumine, on ostja pahausksust kinnitavaks asjaoluks juba see, kui ostja majandustegevuse puudumisest teadis või pidi teadma, sest sellisel juhul on ostja tahtlikult kajastanud käibedeklaratsioonides olematuid tehinguid, et maksukohustust vähendada (p 12).
  3. Eelnevast tulenevalt kontrollib ringkonnakohus kõigepealt, kas esitatud tõendite analüüs kinnitab maksuhalduri seisukohta, et OÜ Timbersteel ei olnud ehitusteenuse osutajaks. Maksuhaldur tegi eelpool nimetatud järelduse seetõttu, et OÜ-l Timbersteel puudus majandustegevus ja töötajad ning kaebaja juhatuse liikme A. Ke seletusest selgus, et ta sõlmis lepingu V. Z kui füüsilise isikuga. Majandustegevuse puudumist kinnitavad maksuotsuse kohaselt järgmised asjaolud: OÜ Timbersteel pole esitanud
  4. aasta kohta majandusaasta aruannet ega deklareerinud
  5. aastal töötasusid, V. Z poolt nimetatud isikud ei kinnita OÜ Timbersteel nimel vaidlusalusel objektil tööde tegemist, OÜ Timbersteel kustutati 15.06.2010 KMS § 22 lg 31 alusel maksukohustuslaste registrist, maksuhalduril pole õnnestunud kontrollida mitte ühtegi äriühingu raamatupidamisdokumenti.
  6. Kaebaja leidis, et maksuhaldur ja kohus pole arvesse võtnud nõukogu direktiivi 2006/112/EÜ artiklis 9 sätestatud majandustegevusena mõistet ning on seetõttu jõudnud kindlaks tehtud asjaolude pinnal ebaõigele järeldusele. Eelviidatud direktiivi majandustegevuse mõiste kattub KMS § 2 lg-s 2 defineeritud ettevõtluse mõistega – ettevõtlus on isiku iseseisev majandustegevus, mille käigus võõrandatakse kaupa või osutatakse teenust, olenemata tegevuse eesmärgist või tulemusest. Kaebaja soovib ilmselt viidata sellele, et äriühingu õigusvastane käitumine ei tähenda ettevõtluse puudumist. Kaebajaga tuleb nõustuda. Ehkki kohtupraktikas on eelpool nimetatud tunnuseid käsitletud reeglina ettevõtluse puudumisele viitavatena, ei pruugi järeldus olla selline, kui selgub, et vaatamata õigusvastasele käitumisele on äriühing siiski konkreetsel juhul teenust osutanud. Ringkonnakohtu hinnangul käesoleval juhul ongi tegemist sellise juhtumiga.
  7. Maksuhaldur on vaidlusaluse ehituse 25.08.2010 vaatluse käigus üle vaadanud ning kinnitab selle põhjal, et ehitustööd on tehtud. Maksuhaldur ei pea ehitustööde ja materjali maksumust – kaebaja ja V. Z ütluste põhjal ca 2 miljonit krooni põlengu käigus kahjustatud 400 m2 hoone remontimiseks – ülemäära kalliks. Maksuhaldur möönab, et ehitustöid teostas OÜ Timbersteel asemel V. Z. V. Z on aga OÜ Timbersteel osanik ja juhatuse liige, kellel oli pädevus otsustada äriühingu poolt kohustuste võtmise üle. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 31 lg 1 kohaselt on eraõigusliku juriidilise isiku organiks üldkoosolek ja juhatus ning lg 5 kohaselt loetakse juriidilise isiku organi tegevus juriidilise isiku tegevuseks. Ehkki kirjalikku lepingut kaebaja ja OÜ Timbersteel vahel pole sõlmitud, on mõlemad lepingupooled oma sea9
(11)3-11-964 duslike esindajate kaudu kinnitanud tahet sõlmida ehitusteenuse osutamise leping, määratledes lepingu olulised tingimused – hind 2 miljonit krooni ja nn „võtmed kätte“ valmidus (tl 49 ja 59). Lepingulise suhte olemasolu kinnitavad OÜ Timbersteel poolt esitatud arved ning arvete tasumise tõenduseks esitatud V. Z allkirjaga kviitung-orderid (tl 54-58). Maksuhalduri ja kohtu seisukoht, et kaebaja seaduslik esindaja A. K on maksuhaldurile kinnitanud, et sõlmis tehingu V. Zga kui eraisikuga, lähtub A. Ke seletusest ebaõige järelduse tegemisest. Kohus on otsuse punktis 15 toonud välja järgmised lõigud A. Ke maksuhaldurile antud seletustest: „Seda, millega Timbersteel tegeleb, mina ei tea, teadsin, et V on ehitanud (maksukohustuslase suuliste seletuste protokoll 18.08.2010, tl 49). /…/ 10 aastat tagasi tutvusin V Zga kui eraisikuga. Tema ettevõtteid mina ei tea. Kui eraisik on ta mind ka varem aidanud, kuid firma kaudu on see esimene kord, kui tehinguid teeme. Ise ma OÜ Timbersteel tausta kontrollinud ei ole (maksukohustuslase suuliste seletuste protokoll 20.10.2010, tl 51). /…/ Kokkulepped olen sõlminud ainult Vga, mina tegin inimesega kokkuleppe, mitte firmaga (tl 51). /…/ Mina ajan asja inimesega. Kes töid tegid, nimeliselt öelda ei oska (kõigi esitatud arvete kohta tl 51-52). /…/ Mina kordan, et olen algusest saadik teinud kokkuleppeid ja tehinguid V Zga kui isikuga. Mina ei teadnud, mis firma ja kes ehitama hakkab (tl 52 pöördel)”. Igasuguse teenuse puhul on oluline teenuse kvaliteet ning eriti väikese firma puhul oleneb see suuresti töö tegija isikust ning mainest. Väikesi äriühinguid on sedavõrd palju, et nende töö kvaliteedi kohta adekvaatsete andmete saamine avalikest infokanalitest on raskendatud. Väikese äriühingu tausta uurimine tähendabki tihti seda, et kindlaks tehakse, kes selle äriühingu nime all tegelikult teenust pakub ja lähtutakse enda või oma tuttavate eelnevast kogemusest. Seda A. K seletada püüdiski, kinnitades, et leping sõlmiti „firmaga“, aga see oli „firma“, mille all tegutses kindlasti V. Z. 15. Ringkonnakohus ei nõustu ka maksumenetluses ja kohtus ülekuulatud tunnistajate ütlustele antud hinnanguga. Tunnistaja A. N ütlusi pole põhjust ebausaldusväärseks pidada üksnes seetõttu, et ütlustes viidatud kirjalikku lepingut kohtule ei esitatud ning tunnistaja ei mäletanud lepingu sisu. Tegemist kahe aasta taguse kokkuleppega, mis pidi tunnistaja seletuse kohaselt tagama üksnes seda, et ta saaks nõuda raha, kui V. Z maksmata jätab. Kuna tunnistaja kinnitusel maksti talle kogu raha välja, polnud lepingu säilitamiseks konkreetset vajadust. Vastuolu ei ole ka V. Z ja A. N ütluste vahel, sest mõlemad on kinnitanud, et töö eest maksti sularahas nn mustalt. V. Z kinnitas küll alles kohtus, et töölistega olid sõlmitud kirjalikud lepingud, kuid ta pole ka varem väitnud, et selliseid lepinguid pole sõlmitud – on lihtsalt seletanud, et temaga koos töötanud isikud pole kantud äriühingu tööliste nimekirja. Juba maksumenetluses on V. Z nimetanud A. Nt kui abitöölist ning seega pole õige ka kohtu väide, et A. N ütlusi ei kinnita ükski maksumenetluses antud seletus. V. Z ütlusi töötamisest baari ehitusel on maksumenetluses kinnitanud ka K K (tl 64). Kuigi tunnistaja on kinnitanud, et ta ei teinud abitöid mitte firmale vaid V. Zle, pole see tunnistaja ütluste arvestamisel määrav, kui muude tõendite põhjal võtta seisukoht, et ehitustöid Lihula baari ehitusel teostas V. Z äriühing OÜ Timbersteel. Tunnistaja on kinnitanud, et „siis olid veel objekti peal R ja V“, mis kattub V. Z kohtus antud ütlustega, et ka R K töötas OÜ Timbersteel heaks baari ehitusel. V D, kelle ütlustele on kohus samuti tuginenud, on maksuhaldurile antud seletuses märkinud, et OÜ Timbersteel pole talle tuttav, kuid kaebaja poolt kohtuistungil esitatud OÜ Timbersteel pangakonto väljavõttest nähtub, et V. Dle on 05.04.2010, 06.04.2010, 09.04.2010, 13.04.2010 ja 25.04.2010 kokku makstud OÜ Timbersteel arvelt 21 000 krooni. Seega võib olla õigus kaebajal, kui ta märgib, et maksumenetluses ülekuulatud tunnistajad ei pruukinud töötamise kohta OÜ-s Timbersteel anda maksuhaldurile tõeseid ütlusi hirmust täiendavate maksude määramise ees. Nii K. K kui V. D soovi taga salata maha OÜ-s Timbersteel töötamine, samas kinnitades V. Zlt temale tehtud töö eest raha saamist, võib olla asjaolu, et tunnistajad on arvamusel nagu ei peaks nad selle tasu pealt, mida eraisik maksab, maksma makse. See seletaks ka K. K ütlusi, kes rääkis maksuhaldurile baari ehitusel tehtud töödest, kuid kategooriliselt eitas OÜ-s 10
(11)3-11-964 Timbersteel töötamist ja firmast raha saamist. Samas on see üks võimalik seletus. Igal juhul on V. D maksuhaldurile antud ütlused dokumentaalsete tõenditega ümber lükatud ning ilmselt ebaõiged.
  1. Kuna A. K tundis V. Zt isiklikult ja usaldas teda eelnevate kogemuste põhjal, on ehitustööde dokumenteerimine napim kui tavapäraselt. Samas on eluliselt usutav, et olles kokku leppinud ehituse piirmaksumuse, jagati üldmaksumus võrdseteks perioodilisteks makseteks. Arved sisaldavad teenuse kirjeldust, milleks on „Lihula Vesiroosi“ üldehituse vastav osa (III, IV, V, VI, VII) ning on piisavalt täpsed, et identifitseerida teenus, mille osutamise eest maksti. A. K ja V. Z on selgitanud, milliseid töid tehti, nende seletused ei lahkne ning asjaolu, et maksti perioodiliste maksetega ja sularahas, ei tõenda tehingu fiktiivsust. Ringkonnakohus leiab, et maksumenetluses ega kohtumenetluses pole ümber lükatud dokumentaalsetest tõenditest nähtuvat, et ehitustööd kaebajale kuuluva Lihula baari Vesiroos ehitusel teostas OÜ Timbersteel. Seega pole tegemist fiktiivse tehinguga ning esitatud arved on aluseks sisendkäibemaksu mahaarvamisel. Kui tehingu teine pool pole seaduses ette nähtud makse tasunud, tuleb täiendavate maksude tasumist nõuda temalt.
  2. Eeltoodust tulenevalt tühistab ringkonnakohus kohtuotsuse ning teeb uue otsuse, millega rahuldab kaebuse ja tühistab maksuotsuse. 18.

§ 109

lg 4 kohaselt muudab ringkonnakohus halduskohtu poolt kindlaks määratud menetluskulude jaotust. Kuna kaebus rahuldatakse, kannab menetluskulud

§ 108lg 1 alusel maksuhaldur.

Kaebaja on mõlemas kohtuastmes taotlenud 862,81 euro suuruse riigilõivu hüvitamist, seega kokku tuleb kaebajale hüvitada riigilõivu 1725,62 eurot. Halduskohtu istungil esindas kaebajat Vello Luik, kuid kohtule esitati kassa sissetuleku order nr 5 õigusabi eest 1000 euro tasumise kohta Logos OÜ-le. Asja materjalidest ei paista, et Logos OÜ oleks seotud kaebaja esindamisega antud haldusasjas, ning see summa jääb välja mõistmata. Ringkonnakohtus on taotletud 1932 + 345 (kohtuistungil osalemise eest), kokku 2277 euro kantud õigusabikulude hüvitamist maksuhalduri poolt. Ringkonnakohus leiab, et õigusabikulud on põhjendatud ning tuleb maksuhaldurilt välja mõista. Viive Ligi Lauri Madise Lilianne Aasma 11

(11)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.