← Eesti

3-11-1980/19

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Mare Krull Määruse tegemise aeg ja koht

  1. aprill 2012.a, Jõhvi kohtumaja Haldusasja number 3-11-1980 Haldusasi G.Ai kaebus Viru Vangla vastu kahju hüvitamise nõudes Asja läbivaatamise kuupäev
  2. aprill 2012.a Jõhvi, kirjalik menetlus Menetlusosalised kaebuse esitaja: G.A (kinnipeetav Viru Vanglas) Vastustaja: Viru Vangla (Ülesõidu 1, 41536 Jõhvi) RESOLUTSIOON
  3. Jätta G.Ai kaebus rahuldamata.
  4. Menetluskulud jätta poolte enda kanda. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Tartu Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil. KAEBUS 1

(4)
  1. Kaebuse kohaselt saadeti Viru Vanglasse kaebaja nimele kaks maksikirja: 08.09.2010.a ja 23.09.2010.a. Ümbrikule oli märgitud aadress, kinnipeetava ees- ja perekonnanimi ning kambri number. Kaebaja märgib, et vanglaametnike süül tagastati mõlemad saadetised nende saatjale põhjusel, et sel ajal viibis Viru Vanglas kaks ühenimelist kinnipeetavat. Kaebaja leiab, et Viru vangla on sellega tekitanud talle kahju ning kahju suuruseks hindab 200 eurot. G.Ai hinnangul suhtusid vanglaametnikud oma töösse hooletult ja ükskõikselt. G.Ait isegi ei informeeritud saabunud kirjadest, vaid tagastati koheselt. Ametnikel on olemas žurnaal, kuhu kantakse kirjade saatjate ja saajate andmed, seega oleks saanud täpsustada, kelle vahel kirjavahetust peetakse. Kaebaja kontrollis telefoni teel kirjade saatjalt, millised andmed olid kantud ümbrikule. Vastuseks sai, et saadetistele oli märgitud nii kinnipeetava ees- perekonnanimi kui kambri number. Ei olnud märgitud ainult kaebaja isanime. Kaebajale jääb selgusetuks miks lihtkirjad jõuavad adressaadini, maksikirjad aga mitte. Kaebajale tekitas vanglatöötajate ülalkirjeldatud käitumine hingelisi üleelamisi, mistõttu tuli G.Ail käia psühholoogi vastuvõtul. VASTUSTAJA VASTUVÄITED
  2. Viru Vangla leiab, et kaebus on põhjendamatu ning vaidleb sellele vastu. Vastustaja selgitab, et kinnipeetavatele saabunud maksikirjad registreeritakse elektroonilises registris. Registrisse kantakse kirja vanglasse saabumise aeg, adressaadi andmed, paiknemine vanglas ning kirja kättetoimetamise aeg. Vastavalt elektroonilise registri andmetele saabusid 08.09.2010 ja 23.09.2010 G.Ai nimele maksikirjad. Kui tavapäraselt märgitakse registrisse adressaadi ees-perekonnanimi, isanimi ja sünniaeg, siis G.Ai puhul seda märgitud ei ole. Järelikult olid andmed puudulikud. Nii 08.09.2010 kui 23.09.2010 viibis Viru Vanglas kaks G.Ait, mistõttu ei saanud vangla kirjade saabumisel ainult nime järgi tuvastada, kellele on kirjad saabunud. Seega ei saanud vangla ka neid kirju andmete puudulikkuse tõttu kätte toimetada. Vastustaja rõhutab, et kaebaja ei ole esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et viidatud kuupäevadel saadetud maksikirjad olid adresseeritud just nimelt talle. Juhul, kui kirjale oleks olnud märgitud kambri number, oleks see fikseeritud ka elektroonilise registris. Vangla teeb siit järelduse, et kambrinumbrit märgitud ei olnud ning kaebaja ise ei ole samuti vastupidist tõendanud.
  3. Vastustaja leiab, et isegi kui kirjad olid adresseeritud kaebaja G.Aile, ei ole talle nende kättesaamata jätmisest tekkinud kahju. Kirjad saadeti tagasi nende saatjale ning kaebajale selgitati, et andmed on puudulikud. See aga ei tähenda, et saatjal oleks mingil viisil takistatud kirjad uuesti ja täiendatud isikuandmetega saata. Vastustaja on seisukohal, et vangla on 08.09.2010 ja 23.09.2010 saabunud maksikirjade saatjale tagastamisel käitunud õiguspäraselt, sest vanglal ei olnud võimalik tuvastada kirjade adressaati. Samuti on vastustaja seisukohal, et kaebajale ei saanud tekkida kirjade võimalikust saamatajäämisest mittevaralist kahju, mis annaks õigustuse hüvitisele RVasts § 9 lg 1 alusel. Vangla märgib, et kohtule esitatud kaebuses on kaebaja küll viidanud, et oma kahjunõudele vastuse saamisel oli ta sunnitud end kirja panema psühholoogi vastuvõtule, kuid vanglale esitatud kahjunõudes ei ole kaebaja viidanud tervisekahju tekkimisele. Vangla juhib tähelepanu asjaolule, et selles osas on kaebajal läbimata kohustuslik kohtueelne menetlus. KOHTU PÕHJENDUSED 2
(4)
  1. Kohus leiab, et kaebus on põhjendamatu ja jätab kaebuse rahuldamata.
  2. G. A esitas halduskohtule kaebuse, milles taotleb Viru Vanglalt kahju hüvitamist. Kaebaja väitel tekitas vangla talle varalist ja mittevaralist kahju (üleelamised, mistõttu tuli otsida abi psühholoogilt) sellega, et tagastas kaebajale saadetud maksikirjad (saadetis kaaluga kuni 2000 g). HKMS § 37 lg 2 p 4 (end HKMS § 6 lg 3 p 2) kohaselt võib kaebusega nõuda avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahju hüvitamist. G.A esitas kohtule hüvitamiskaebuse, milles palub Viru Vanglal hüvitada talle kirjade tagastamisega tekitatud kahju. Kahjuhüvitise suuruse hindab kaebaja 200 (kahesajale) eurole.
  3. Kahju hüvitamise üldpõhimõtete kohaselt on kahju hüvitamise eelduseks avalik-õiguslikus suhtes toimepandud õigusvastane tegu, millega on tekitatud isikule kahju ning põhjuslik seos õigusvastase teo ja kahju vahel. (RVastS § 7 lg 1) Kahju on kohustatud hüvitama avaliku võimu kandja, kelle tegevusega kahju tekitati. (RVastS § 12 lg 1) Mittevaralise kahju nõude alusnorm on RVastS § 9 lg
  4. Vastavalt RVastS § 9 lg 1 võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Seaduse mõtte kohaselt on viidatud sättes nimetatud olukorrad, mil seadusandja aktsepteerib ka mittevaralise kahju rahalist hüvitamist. Mittevaraline kahju hüvitatakse proportsionaalselt õiguserikkumise raskusega ning arvestades süü vormi ja raskust. (§ 9 lg 2)
  5. Haldusasjas kogutud tõendite põhjal on kohus seisukohal, et kirjade tagastamisega nende saatjale ei ole vangla kaebajale mingilgi viisil kahju tekitanud. Vastustaja käitus õigesti, tagastades kirjad saatjale kuna saadetisel märgitud isikuandmed ei võimaldanud eristada millisele G.Aile (kui kirjade saamise hetkel viibis vanglas kaks G.Ait) kiri on adresseeritud. Vastustaja märgib õigesti, et miski ei takistanud kirjade saatjat saatmast kirju uuesti koos adressaadi isanimega, mis võimaldaks tuvastada, kellele konkreetselt saadetis on adresseeritud. Kaebajal tuleb arvestada sellega, et vangla on kinnipidamis- mitte postiasutus ning kinnipeetaval tuleb järgida vangla sisekorraeeskirjades ja kodukorras sätestatut (muuhulgas mis puudutab kinnipeetavate kirjavahetuse korraldamist). Kohus rõhutab, et kirjade tagastamisega saatjale ei võtnud vangla ära ega piiranud G.Ai õigust kirju saada ega kirju saata. Kirja kättetoimetamisega mitte õigele adressaadile ning tegelikku adressaati tuvastamata selle avamisega vastavalt VangS § 29 lg 1 sätestatule, oleks vangla toiminud õigusvastaselt. Kahju (varaline) oleks kaebajal saanud tekkida juhul, kui maksikirja saatmine oleks toimunud kaebaja kulul või kaebaja oleks kandnud kulusid kirjas olevate esemete soetamisega. Eeltoodust tulenevalt ei saanud adressaadi tuvastamiseks vajaminevate andmete ebapiisavuse tõttu kirjade tagastamine tekitada G.Aile varalist kahju.
  6. Kaebaja leiab, et vangla põhjustas talle mittevaralist kahju. Väidetavalt halvenes kirjade mittesaamisega kaebaja vaimne tervis sedavõrd, et tuli pöörduda psühholoogi poole. Tervisekahjustuse väidet kaebaja millegagi tõendanud ei ole. Kohtule esitatud avavangla- ja töötavate kinnipeetavate osakonna juhataja E. Pehk`i vastuse kohaselt viibis G.A spetsialistpsühholoogi vastuvõtul 17.12.2010, mille raames vesteldi teemal, mida saaks isik ise teha säilitamaks emotsionaalne tasakaal, samuti peatuti asjaoludel, et väidetavalt suhtub vangla 3
(4)personal kinnipeetavasse hoolimatult, mis põhjustab närvilisust ning ärevust põhjustavad ka kehtivad suitsetamispiirangud. (tl 64) Kohus juhib tähelepanu, et kirjad saadeti vanglale 08.09.2010 ja 23.09.2010, vangla tagastas need. Psühholoogi vastuvõtul käis G.A 17.12.2010 so 3 kuud pärast kirjade tagastamist. Seega ei saa visiiti psühholoogi juurde kuidagi seostada kirjade tagastamise ja sellest põhjustatud üleelamistega.
  1. Eeltoodud põhjendustest tulenevalt leiab kohus, et RVastS § 7 ja 9 sätestatud kahju hüvitamise eeldused ei ole täidetud, vangla ei ole G.Aile kahju (ei varalist ega mittevaralist) tekitanud ning kaebaja nõue tuleb täies ulatuses jätta rahuldama. Kuna kahju hüvitamise eeldused on täitmata, ei pea kohus vajalikuks käsitleda kaebaja taotletud hüvitise suurust. Menetluskulude jaotus.
  2. 01.01.2012 jõustunud HKMS § 285 kohaselt kohaldatakse enne seaduse jõustumist tehtud menetlustoimingute korral menetluskulude jaotusele ja nende väljamõistmisele senikehtinud HKMS sätestatut. Kuni 31.12.2011 kehtinud HKMS § 92 lg 10 järgi võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes ebamõistlik. Kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda. Mare Krull Kohtunik 4
(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.