KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Kaire Pikamäe, liikmed Ruth Plaks ja Virgo Saarmets Otsuse tegemise aeg ja koht 23.11.2012, Tallinn Haldusasja nu
§ 212
lg 1 teises lauses sätestatud juhul (
§ 212lg 1).
Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (
§ 213lg 1 p 5).
Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (
§ 223lg 1).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
- Tallinna Vangla 09.05.2011 käskkirjaga nr 574-d karistati vahistatu A Sd vangistusseaduse (VangS) § 67 p 1 ja Tallinna Vangla kodukorra p 14.2.3 rikkumise eest isiklike vahendite arvel lisatoitlustamise õiguse keelamisega üheks kuuks. 3-11-1609 Käskkirja kohaselt oli karistamise aluseks asjaolu, et 09.04.2011 kella 17 paiku kaldus A. S jalutuskäigult tulles marsruudist kõrvale, võttis kambri nr 321 aknalaualt pool pakki teed (umbes 50 g) ja tahtis seda kambrisse nr 312 kaasa võtta. Tallinna Vangla kodukorra p 14.2.3 kohaselt on kinnipeetavatel saatmise ajal muuhulgas keelatud vanglateenistuse ametniku loata marsruudist kõrvale kalduda ning üles korjata esemeid. Karistuse määramisel võeti arvesse, et kergendavad asjaolud puuduvad. Raskendavaks asjaoluks oli kehtivate distsiplinaarkaristuste omamine. Seletuskirjas vahistatu rikkumist ei tunnista. A. S võttis talle mittekuuluva teepaki. Vahistatu käitumine on olnud süüline. Vangistust reguleerivate õigusaktide mittejärgmine seab ohtu vangla sisekorra ja julgeoleku. Oma käitumisega näitas vahistatu lugupidamatust ja negatiivset meelestatust vangla sisekorra suhtes, samuti ükskõikset suhtumist vangla tegevust reguleerivatesse õigusaktidesse. Vahistatu tegevus on tõendatud ettekandega ja esemete äravõtmise aktiga. Valitud karistusliik on proportsionaalne sooritatud õigusrikkumisega ja võib olla piisavalt tõhus hoidmaks ära uusi distsipliinirikkumisi vahistatu poolt. A. S esitas 12.05.2011 Tallinna Vangla direktorile vaide, milles taotles käskkirja nr 574-d kehtetuks tunnistamist. Tallinna Vangla direktori 14.06.2011 vaideotsusega jäeti vaie rahuldamata.
- A. S esitas 27.06.2011 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus tunnistada 09.05.2011 käskkiri nr 574-d õigusvastaseks. Kaebuses märgiti, et kaebaja ei ole rikkumist toime pannud ning soovib seda kohtumenetluses tõendada. Põhjendamatu karistamisega on seatud ohtu kaebaja ennetähtaegne vabanemine.
- Tallinna Vangla vastas 03.02.2012 kaebusele ja palus selle rahuldamata jätta. Vastustaja leidis, et kaebaja väide, et tema ei ole distsipliinirikkumist toime pannud, on ümber lükatud vanglateenistuse ametniku ettekandega. Puuduvad usaldusväärsed vastupidised tõendid. Puudub alus kahelda ettekande tõelevastavuses. Haldusasjas 3-11-1353 on kaebaja ise tunnistanud, et 09.04.2011 jalutuskäigult tulles võeti temalt teepakk ära.
- Tallinna Halduskohus jättis 02.07.2012 otsusega A. S kaebuse rahuldamata. Kohtu põhjendused: 1) tunnistajana kuulati kohtuistungil üle järelevalveosakonna vanemvalvur R A, kelle poolt on koostatud ka 09.04.2011 ettekanne. Tunnistaja antud ütlused on kooskõlas tema poolt koostatud ettekandega. Tunnistaja ütluste kohaselt ei ole tal kaebaja suhtes vihavaenu ega olnud põhjust kättemaksuks, samuti ei eelnenud vaidlusalusele sündmusele mingeid intsidente kaebajaga. Tunnistaja nägi kaebaja poolt teepaki võtmist vahetult, kuna astus just sel hetkel nurga tagant välja ja oli 6-7 sammu kaugusel. Kohtul ei ole alust tunnistaja ütluste õigsuses kahelda; 2) vanglaametniku ettekanne vaidlusaluse sündmuse kohta on käsitletav ühe tõendina, mida tuleb hinnata kogumis teiste tõenditega. Tõendeid, et kaebaja marsruudist kõrvale ei kaldunud ega teepakki üles ei korjanud, esitatud ei ole. Kaebaja märkis 14.09.2011 kirjalikus seisukohas, et temaga koos jalutasid kambrikaaslased, kuid ei taotlenud nende tunnistajana ülekuulamist, kuigi kohus juhtis tähelepanu oma väidete tõendamise vajadusele. Kohtule esitatud dokumentidest ei nähtu, et kaebaja oleks juba haldus- või vaidemenetluses tuginenud sellele, et mõni tema kaaskinnipeetav saaks kaebaja väiteid kinnitada; 3) kaebajale süüks pandud rikkumine on tõendatud. Rikkumine oli süüline. Distsiplinaarkaristuse valikut on käskkirjas põhistatud. Kohtul ei ole alust pidada karistust ebaproportsionaalseks. 2
(4)3-11-1609 MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
- A. S esitas 29.07.2012 apellatsioonkaebuse, taotledes Tallinna Halduskohtu 02.07.2012 otsuse tühistamist ja Tallinna Vangla käskkirja nr 574-d õigusvastaseks tunnistamist. Distsiplinaarkaristus on määratud üksnes ühe ametniku ettekande alusel. Selline karistamine paneb teise poole kaitsetusse olukorda. Kaebaja poolne süütuse tõendamine on seega eriliselt raskendatud ja paneb kinnipeetavale kohustuse olla juriidiliselt haritud (tuleb teada, kuidas peab nõuetekohane distsiplinaarmenetlus olema läbi viidud, milliste isikute tunnistajatena ülekuulamist taotleda jms).
- Tallinna Vangla esitas 10.09.2012 vastuse A. S apellatsioonkaebusele ja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata. Vastustaja jääb varasemalt avaldatud seisukohtade juurde ning leiab, et kaebaja väited ei anna alust Tallinna Halduskohtu otsuse tühistamiseks. Vastustaja nõustub vaidlustatud kohtuotsuses toodud seisukohtade ja järeldustega. Vastustaja rõhutab, et kinnipeetava distsipliinirikkumise tõendamisel ei ole ühelgi tõendil ette kindlaksmääratud jõudu. Ametniku ettekannet tuleb hinnata kogumis teiste olemasolevate tõenditega. Käesolevas asjas aga puudusid vastupidised usaldusväärsed tõendid, mis veenvalt kinnitaksid rikkumise mittetoimumist. On ilmne, et teatud laadi rikkumisi saabki tõendada eelkõige vanglateenistuse ametniku ettekandega. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
- Ringkonnakohus leiab, et esitatud apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega ning ei pea vajalikuks neid korrata.
- Apellatsioonkaebus on esitatud põhjendusel, et kaebaja hinnangul on ebaõige distsipliinirikkumise toimumise tõendatuks lugemine üksnes ettekande põhjal. Ringkonnakohus seda seisukohta ei toeta. Vangla peaks küll võimalusel distsiplinaarmenetluse käigus koguma ka muid tõendeid, sh juhul, kui kinnipeetav (sh vahistatu) eitab distsipliinirikkumise toimepanemist, küsima seletusi rikkumist pealt näinud isikutelt. Kuid eeltoodu ei tähenda, et ettekanne ise oleks lubamatu tõend. Tõlgendus, mille puhul muutub vaid ühe vanglateenistuse ametniku nähes toime pandud distsipliinirikkumise eest karistamine võimatuks, seab ohtu vangla julgeoleku. Kuigi käesolevas asjas pidid 09.04.2011 kell 17.00 toimunud sündmust pealt nägema ka teised isikud, ei too nendelt seletuste võtmata jätmine veel kaasa vaidlustatud käskkirja tühistamist. Ettekande koostanud vanglateenistuse ametnik on kohtuistungil tunnistajana üle kuulatud ning ta on andnud ütlusi, mis on kooskõlas ettekandes kajastatuga. Kaebaja ei ole ise ettekannet ümber lükkavaid tõendeid esitanud. Sealjuures on halduskohus 30.08.2011 määruses kaebajale selgitanud oma väidete tõendamise vajadust ning muu hulgas märkinud, et kaebaja avaldaks, millised kinnipeetavad võisid sündmust pealt näha. Kaebaja on 14.09.2011 vastuses aga väitnud, et ta ei saa avaldada, kuidas ta soovib oma väiteid tõendada, sest siis saab vastustaja ennast valega ette valmistada. Hiljem taotles kaebaja kohtult üksnes vanglateenistuse ametnike tunnistajatena ülekuulamist. Ka apellatsioonimenetluses ei ole kaebaja avaldanud nende kaaskinnipeetavate nimesid, kes võiksid kaebaja nägemust vaidlusalusest sündmusest kinnitada. Kuna puuduvad tõendid ettekande ebaõigsuse kohta ning samas on kaebajal karistuse vältimise eesmärgil motiiv distsipliinirikkumist eitada, tuleb distsipliinirikkumise toimumine ettekandes kajastatud moel lugeda tõendatuks. 3
(4)3-11-1609 Kaire Pikamäe Ruth Plaks Virgo Saarmets 4
(4)