← Eesti

2-12-11056/21

Obsah (11)§ 175§ 3§ 171§ 158§172§ 65§ 23§ 168§ 169§ 170§ 173

2-12- 11056 KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Külli Mõlder Määruse tegemise aeg ja koht 21. detsember 2012. a, Kuressaare Tsiviilasja number 2-12-11056 Tsiviilasi V J (pankrotis) pankrotimenet

§ 175lg.

1 ja lg. 11)

  1. Jätta V Ja kohustustest vabastamise menetluses usaldusisik määramata ja kohustada V Ja täitma usaldusisiku kohustusi.
  2. Võlgnikul tuleb 75 % tulust või ettevõtlusest saadud tulust kanda teisele arveldusarvele, millelt tehakse väljamaksed võlausaldajatele kord aastas.
  3. V J on kohustatud kord poolaastas esitama kohtule aruande, mis peab sisaldama selgitust võlgniku mõistliku tulutoova tegevuse kohta ja mõlema arvelduskonto 1 2-12- 11056 väljavõtted. Esimene aruanne tuleb esitada hiljemalt
  4. juunil
  6. Võlgniku kohustused kohustustest vabastamise menetluse kestel on järgmised: Võlgnik on kohustatud tegelema mõistliku tulutoova tegevusega ja kui sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; Võlgnik peab kohtule viivitamatult teatama igast elu- ja tegevuskoha vahetusest , mitte varjama tulusid ning vara, samuti andma kohtu nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Võlgnik ei pea eraldi arvele kandma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet Täitemenetluse seadustiku § 132 lg. 2 järgi e. kui see ei ületa kuu palga alammäära suurust või vastava osa nädala või päeva sissetulekust ja TMS § 131 lg. 1 p. 1-11 järgi e. riiklikud peretoetused, puudega inimese sotsiaaltoetus, sotsiaaltoetused sotsiaalhoolekandeseaduse tähenduses. Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole kandma eraldi arvele.
  7. Määrus saata võlgnikule, pankrotihaldurile, võlausaldajatele.
  8. Avaldada pankrotiteade Ametlikes Teadaannetes järgmisel kujul: Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumaja avaldab Pankrotiseaduse § 29 lg 4 alusel alltoodud kohtumääruse. Pärnu Maakohtu 21.12.2011 kohtumäärusega lõpetas kohus V Ja ( ) pankrotimenetluse raugemise tõttu, kuna pankrotivarast ei jätku pankrotimenetlusega seotud väljamakseteks. Kohus vabastas pankrotihaldur Ly Müürsoo V Ja pankrotihalduri kohustustest. Sama määrusega algatas kohus V Ja suhtes kohustustest vabastamise menetluse, jättes määramata usaldusisiku. Usaldusisiku kohustusi on kohustatud täitma V J ise. Määrus kuulub viivitamatule täitmisele. Määruse peale võib võlgnik esitada määruskaebuse kirjalikult Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates (

§ 3lg 2, § 150 lg 5, § 164 lg 1, Ts

MS § 661 lg 1, 2). 11. Määrus kuulub viivitamatule täitmisele. Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada määruskaebus 15 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtule määruse teinud kohtu kaudu alates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise peale võib määruskaebuse esitada võlausaldaja, kes on esitanud kohtule vastuväite vastavalt

§ 171lg.

  1. ASJAOLUD
  2. märtsil 20122.a. esitas V J maakohtule avalduse enda pankroti väljakuulutamiseks. Võlgnikul puudub vara, mille arvelt kohustusi täita.
  4. 2012.a. määrusega kuulutas kohus välja V Ja pankroti. Pankrotihalduriks määrati Ly Müürsoo. Haldur koostas
  6. 2012 jaotusettepaneku, mille esitas kinnitamiseks kohtule. Kohus kinnitas jaotusettepaneku 25.09.2012 määrusega. 01.11.2012 esitas pankrotihaldur kohtule taotluse, mille taotles menetluse lõpetamist raugemisega. Taotluse kohaselt tulenevalt Pankrotiseaduse § 158 p 1 teatab V J’a (ik 38003260011) pankrotihaldur kohtule, et antud pankrotimenetluses puuduvad vahendid pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks ja teeb

§ 158lg 4 alusel ettepaneku lõpetada pankrotimenetlus raugemise tõttu.

2 2-12- 11056 V J’a pankrotimenetluses ei ole vara, mille arvelt saaks katta pankrotimenetluse kulusid ja teha jaotise alusel võlausaldajatele väljamakseid. Nähtuvalt Maksu- ja Tolliameti vastusest halduri järelepärimisele nr 7.1-4, 25.10.2012.a., on V J’a pankrotimenetluse ajal saanud maksustatavat tulu 2012.a. augustis OÜ-lt Baltic Operation Services summas 180 eurot, millest on kinnipeetud tulumaks 35,99 eurot, töötuskindlustusmakse 5,04 eurot ja kohustuslik kogumispensioni makse 3,60 eurot. Kuna summa on väiksem kui Vabariigi Valitsuse kehtestatud alampalk, siis saadud töötasust pankrotivara hulka laekumisi toimunud ei ole. Haldur kutsus 11.10.2012.a. kokku võlausaldajate üldkoosoleku. Teade koosoleku toimumise aja ja koha ning päevakorra (1. Pankrotimenetluse jätkamise või lõpetamise ning pankrotimenetluse rahastamise otsustamine, 2. Usaldusisiku nimetamine

§172

lg 1 alusel ja talle tasu maksmise otsustamine) kohta oli avaldatud elektroonilises väljaandes Ametlikud Teadaanded 04.10.2012.a., kuid kumbki võlausaldaja koosolekust osa ei võtnud. Seega ei ole võlausaldajatel huvi pankrotimenetluse jätkamiseks. Tulenevalt Pankrotiseaduse § 158 lg 3 esitab pankrotihaldur kohtule järgmise aruande: 1) andmed pankrotivara ja selle müügist saadud raha kohta: Pankroti väljakuulutamise seisuga oli V J’al alljärgnev vara:  AS-is Swedbank mille saldo oli 0,00 eurot;  AS-is SEB Pank mille saldo oli 0.00 eurot  Danske Bank A/S Eesti filiaalis , mille saldo oli 20,95 eurot. Müüdud ja müümata pankrotivara käesolevas menetluses ei ole, seega on väljamakseteks 20,95 eurot. 2) andmed käesoleva seaduse §-s 146 nimetatud väljamaksete kohta;  Ajutise pankrotihalduri tasu 600 eurot ja sellelt arvestatav sotsiaalmaks 33 % summa 198 eurot ning ajutise halduri poolt tehtud vajalike kulutuste katteks 100 eurot (alus: Pärnu Maakohtu 17.04.2012.a. määrus);  Pankrotimenetluse kulud (s.h. kulutused bürootarvetele, paberile, faksipaberile; faksi- ja telefoni kasutamine ning mobiiltelefoni kasutamine võlausaldaja ja võlgnikuga ning võlgniku ja võlausaldajate esindajatega suhtlemiseks, arvuti kasutamine, koopiamasina kasutamine, sekretäriteenuse kasutamine, bürooruumi kasutamine võlgnikuga ja võlausaldaja esindajaga suhtlemiseks, võlausaldajate üldkoosolekute korraldamise kulud, postikulud, panga teenustasud, kulutused tasulistele kuulutustele, transpordikulud, jmt): 500 eurot (alus: Pärnu Maakohtu 25.09.2012.a. määrus);.  Pankrotihalduri arvestatav tasu:

§ 65

lg 1 kohaselt on halduril õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest.

§ 65

lg 2 kohaselt arvestatakse halduri tasu pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti halduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast lähtudes. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskust. Halduri tasu arvestamisel ei võeta arvesse raha, mis oli võlgnikul pankroti väljakuulutamise ajal või mis on saadud halduri tegevusest sõltumata. Kuna pankrotivara hulka laekumisi toimunud ei ole, siis leiab haldur, et halduri tasu arvestamisel tuleb kohaldada

§ 23lg 3, mille kohaselt on halduri tunnitasu 96 eurot.

Haldur on V Ja pankrotimenetluses teinud järgmised toimingud:

  1. Teadete (kokku 14 dokumenti) koostamine ja saatmine võlausaldajatele pankroti väljakuulutamise ja võlausaldajate I üldkoosoleku toimumise kohta, Maksu- ja Tolliametile järelepärimiste koostamine, teated kohtutäituritele täitemenetluste lõpetamiseks, järelepärimine Maakohtusse, kontaktandmete otsimine, dokumentidele digitaalallkirja andmine ja saatmine, kokku 2 tundi, s.o. 2 x 50 eurot = 100 eurot; 3 2-12- 11056
  2. Võlausaldajate I üldkoosoleku protokolli ettevalmistamine koos vara ja võlgade nimekirja koostamisega, võlgniku vande ettevalmistamine ja võlgniku vande võtmise juures viibimine, võlausaldajate I üldkoosolekul osalemine, kokku 1,5 tundi, s.o. 1,5 x 50 eurot = 75 eurot;
  3. Nõudeavalduste ja nendele lisatud alusdokumentide kontroll, kokku 1,5 tundi, s.o. 1,5 x 50 eurot = 75 eurot;
  4. Nõuete kaitsmise koosoleku ettevalmistamine ja läbiviimine, protokolli ja tunnustatud nõuete nimekirja ettevalmistamine: kokku 1 tundi, s.o. 1 x 50 eurot = 50 eurot;
  5. Jaotusettepaneku koostamine ja taotluse jaotusettepaneku kinnitamiseks koostamine, teate avaldamine, kokku 2 tundi, s.o. 2 x 50 eurot = 100 eurot;
  6. Korduvad vestlused ja kohtumised võlgnikuga ning võlausaldajate esindajatega, kokku 1 tundi s.o. 1 x 50 eurot = 50 eurot;
  7. Arvelduskontodel allkirjaõigusluse ümbervormistamine 0,5 tundi, s.o. 0,5 x 50 eurot = 25 eurot; Kokku on haldur kulutanud V J’a pankrotimenetluses 10 tundi arvestusega 50 eurot tunnis, seega tasu kokku 500 eurot.

§ 65lg 1 kohaselt on halduril on õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest.

Pankrotihalduri tasu määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel, olles ära kuulanud halduri, võlgniku ning pankrotitoimkonna arvamuse. Halduri taotlusel määrab kohus halduri tasu büroole, mille kaudu haldur tegutseb. Haldur palub määrata tasu büroole – OÜ-le GetNetWork (reg.kood 11638786), mille kaudu haldur tegutseb. Seega moodustavad pankrotivarast tehtavad väljamaksed kokku 1898 eurot. 3) andmed jaotiste alusel väljamakstud raha kohta nõuete rahuldamisjärkude kaupa; Jaotise alusel väljamakseid tehtud ei ole. 4) andmed iga pandieseme müügist saadu kohta; Pandiga koormatud vara käesolevas pankrotimenetluses ei ole. 5) andmed müümata pankrotivara ja võlgnikul teistelt isikutelt saadaoleva vara kohta; Müümata pankrotivara ja teistelt isikutelt saadaolevat vara haldurile teadaolevalt ei ole. 6) andmed halduri tegevuse kohta pankrotivara valitsemisel; Kuna käesolevas pankrotimenetluses ei olnud vara, siis ei saanud haldur pankrotivara valitseda. 7) iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa, mille ulatuses võlausaldaja ei ole raha saanud; Swedbank AS võlanõue summas 2901,77 eurot, BIGBANK AS võlanõue summas 4473,82 eurot. 8) andmed pankrotimenetluses esitatud hagide läbivaatamise kohta, samuti hagide kohta, mida haldur kavatseb veel esitada; Hagisid käesolevas menetluses esitatud ei ole ja haldur esitada ei kavatse. 9) kohtukulud ning ajutise halduri ja halduri tehtud vajalikud kulutused; Kohtukulusid käesolevas pankrotimenetluses ei ole. 10) muud pankrotimenetluses tähtsust omavad asjaolud.

§ 168

kohaselt ulatuses, milles võlausaldaja pankrotimenetluses tunnustatud nõue on jäänud pankrotimenetluses rahuldamata, on käesoleva seaduse § 158 lõikes 4 /…/ nimetatud määrus täitedokumendiks, kui võlgnik ei ole esitanud nõudele vastuväidet vastavalt käesoleva seaduse § 104 lõikele 1 või kui kohus on § 104 lõikes 2 nimetatud juhul võlausaldaja nõuet tunnustanud. V J ei ole ühelegi võlanõudele vastuväiteid esitanud. 4 2-12- 11056 11) Maksejõuetuse tekkimise põhjus: Suutmatus tasuda võetud laenukohustusi. Seega on maksejõuetuse põhjuseks muu asjaolu Pankrotiseaduse mõttes. 12) Halduri seisukoht võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise suhtes

§ 171

lg 1 kohaselt otsustab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise kohus käesoleva paragrahvi lõikes 11 sätestatud juhul, käesoleva seaduse § 158 lõikes 4 sätestatud juhul või lõpparuande kinnitamisel. V J on esitanud kohustustest vabastamise avalduse.

§ 172

lg 1 kohaselt, kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb käesoleva seaduse § 173 lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid. Haldur kutsus 18.07.2012.a. kokku võlausaldajate üldkoosoleku. Teade koosoleku toimumise aja, koha ja päevakorra (1.Nõuete kaitsmine. 2. Usaldusisiku nimetamine

§ 172

lg 1 alusel ja talle tasu maksmise otsustamine) kohta oli avaldatud elektroonilises väljaandes Ametlikud Teadaanded 19.06.2012.a., kuid ükski võlausaldaja koosolekust osa ei võtnud Haldur kutsus 11.10.2012.a. kokku võlausaldajate üldkoosoleku. Teade koosoleku toimumise aja, koha ja päevakorra (1.Pankrotimenetluse jätkamise või lõpetamise ning pankrotimenetluse rahastamise otsustamine, 2. Usaldusisiku nimetamine

§172

lg 1 alusel ja talle tasu maksmise otsustamine) kohta oli avaldatud elektroonilises väljaandes Ametlikud Teadaanded 04.10.2012.a., kuid ükski võlausaldaja koosolekust osa ei võtnud. Kuna haldur on kahel korral avaldanud elektroonilises väljaandes Ametlikud Teadaanded kuulutusi koosoleku toimumise kohta, kus on päevakorras usaldusisiku nimetamine ja kumbki võlausaldaja kummastki koosolekust osa ei võtnud, siis saab teha järelduse, et võlausaldajatel puudub huvi ettepanekute tegemiseks usaldusisiku nimetamise vastu.

§ 172

lg 6 kohaselt võib kohus mõjuval põhjusel, eelkõige juhul, kui usaldusisiku määramine tooks ilmselt kaasa põhjendamatuid kulutusi ja kohus on veendunud, et võlgnik suudab usaldusisiku kohustusi ise täita, jätta usaldusisiku määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Sel juhul kontrollib kohus, kas võlgnik oma kohustusi täidab. Lähtuvalt eeltoodust ja tuginedes § 157 p 2, § 158 lg 4 ja § 168 ning § 171, § 172 lg 6 palub pankrotihaldur:

  1. Lõpetada V J’a ( ) pankrotimenetlus raugemise tõttu, kuna pankrotivaras ei ole vahendeid pankrotimenetlusega seotud väljamakseteks;
  2. Vabastada Ly Müürsoo ( ) V J’a pankrotihalduri kohustustest;
  3. Otsustada V J’a kohustustest vabastamise menetluse algatamine, selle algatamisel jätta usaldusisik määramata ja kohustada V J’a ennast täitma usaldusisiku kohustusi. KOHTU SEISUKOHT

§ 158lg.

1 järgi kui pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks, peab haldur sellest kohtule viivitamatult teatama. 5 2-12- 11056 Pärast käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teadet teeb haldur pankrotivarast väljamaksed vastavalt käesoleva seaduse §-s 146 sätestatule. Haldur on kohustatud müümata pankrotivara müüma, välja arvatud juhul, kui vara müük ei ole võimalik olulise viivituseta ja toob endaga kaasa ebamõistlikke kulutusi. Massivõlausaldajatel ei ole käesoleva seaduse §-s 149 nimetatud õigusi (lg. 2). Pärast käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud toimingute tegemist esitab haldur kohtule aruande, mis peab sisaldama käesoleva seaduse § 162 lõigetes 2 ja 3 nimetatud andmeid (lg. 3). Pärast haldurilt aruande saamist lõpetab kohus halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Kui menetluse lõpetamise ajaks on nõuete kaitsmine toimunud, märgib kohus määruses, millises osas on iga võlausaldaja nõue tunnustatud ja millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite (lg. 4). Kohus on asunud seisukohale, et pankrotimenetlus kuulub lõpetamisele raugemisega peale pankroti väljakuulutamist, kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude ja masskohustuste täitmiseks vajalike väljamaksete tegemiseks. Võlausaldajad ei ole üles näidanud huvi menetluse jätkamise vastu. Esitatud aruandest selgub, et võlgnikul puudub vara. See tähendab, et võlgniku varast ei jätku pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Müümata vara ja teistelt isikutelt saadaolev vara puudub. Ka ei ole pankrotihaldur tuvastanud tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalusi. Pankrotihaldur on korduvalt kutsunud kokku võlausaldajate üldkoosoleku, et selgitada menetluse rahastamise võimalusi, kuid võlausaldajatel puudub huvi menetluse jätkamiseks. Pankrotihaldur on seisukohal et maksejõuetuse põhjustas suutmatus tasuda võetud laenukohustusi Seega on tegemist maksejõuetuse tekkimisega muudel asjaoludel pankrotiseaduse mõistes.

§ 169

järgi füüsilisest isikust võlgnik võidakse vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Kohustustest vabastamine toimub käesolevas peatükis sätestatud alustel ja korras.

§ 170

kohaselt tuleb võlgniku kohustusest vabastamise avaldus esitada kohtule hiljemalt võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks või koos käesoleva seaduse § 158 lõikes 3 nimetatud aruandega. Avalduse võib võlgnik esitada ka oma pankrotiavalduses või pärast võlausaldaja pankrotiavalduse esitamist (lg. 1).Avalduses peab võlgnik kinnitama, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid kohustustest vabastamise välistada, ja et ta kohustub täitma käesoleva seaduse §-s 173 nimetatud kohustusi (lg. 2). Võlgnik V J esitas avalduse koos pankrotiavaldusega, kinnitades, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid kohustustest vabastamise välistada. Samuti kinnitas ta, et kohustub täitma

§ 173nimetatud kohustusi.

Kohus leiab, et avaldus on esitatud sätestatud tähtaega järgides ja vastab nõuetele.

§ 171

toodud asjaolusid, mis välistaks võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise kohtule teadaolevalt ei esine. Seda kinnitas ka pankrotihaldur.

§ 172lg.

1 järgi kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb käesoleva seaduse § 173 lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid. Lõike 6 kohaselt võib kohus 6 2-12- 11056 mõjuval põhjusel, eelkõige juhul, kui usaldusisiku määramine tooks ilmselt kaasa põhjendamatuid kulutusi ja kohus on veendunud, et võlgnik suudab usaldusisiku kohustusi ise täita, jätta usaldusisiku määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Sel juhul kontrollib kohus, kas võlgnik oma kohustusi täidab. Pankrotihaldur on kahel korral Ametlikes Teadaannetes teatanud võlausaldajate üldkoosoleku toimumisest kus päevakorras oli ka usaldusisiku nimetamine. Võlausaldajad koosolekule ei ilmunud , millest võib järeldada, et huvi usaldusisiku nimetamise vastu puudub. Kohus leiab, et usaldusisiku nimetamine tooks ilmselt kaasa põhjendamatuid kulutusi ja kuna kohus on veendunud, et võlgnik suudab ise täita usaldusisiku ülesandeid, siis tuleb usaldusisik jätta määramata. Võlgniku kohustused sätestab

§ 173

, mille kohaselt kohustustest vabastamise menetluse kestel peab võlgnik: -tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. -viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. -töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. -saadud tulust peab jääb võlgnikule 25 protsenti. Võlgnik ei pea üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole üle andma. Kuna usaldusisikut ei ole menetluses määratud tuleb võlgnikul endal seaduses sätestatud määras tulu kanda iseseisvale arvele, mida ta ei kasuta igapäevatehingute tegemiseks ja millelt tehakse makseid võlausaldajatele.

§ 175

lõike 1 järgi pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. Lõike 11 järgi võib kohus oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku asjaolusid arvestades vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne viie aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses. Lõike 5 järgi võib kohus omal algatusel ning võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel otsustada kohustustest vabastamise keeldumise ja lõpetada kohustustest vabastamise menetluse, kui enne viie aasta möödumist ilmneb käesoleva paragrahvi lõikes 2 või 4 nimetatud alus. Võlausaldaja võib selle taotluse esitada kuue kuu jooksul võlgniku kohustuste rikkumisest teadasaamisest arvates. Külli Mõlder kohtunik 7

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.